Einasto, Mart

Pall, Virge

Journals from University of Tartu

213PÄEVAKORRALEesti Arst 2011; 90(5):213–214elundite siirdamist „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/45/EL, 7. juuli 2010, siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta“ (4), mille täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid tuleb liikmesriikides jõustada hiljemalt 27.08.2012. Direktiivi normide järgimiseks tuleb Eesti riigil lähikuudel üle vaadata kogu elundite hankimise ja siirdamisega seonduv tegevus alates doono-rite valikust ja hindamisest ning pädevate asutuste määramisest kuni kvaliteedi- ja ohutusraamistiku detailse kokkuleppimise ning järelevalve korralduseni. Direktiivi nõuete üldine eesmärk on selgelt ja üheselt parandada elundite kättesaadavust ning siirdamiste kvaliteeti. KUIDAS EDASI?Esimene võimalus on jätkata olemasoleva seaduse ja seniste põhimõtetega, kus ainus reaalne võimalus elundite kättesaadavust parandada on doonorluse soodustamine ja propageerimine riigisiseselt. Elundite sisse- ja väljavedu on Eestis lubatud vaid Ravimiameti eriloa alusel ning tingimusel, et sellest ei saada ainelist kasu ja välja viida-vale elundile ei ole oma riigist võimalik leida sobivat retsipienti. Viimase 5 aasta jooksul on Eestist saadetud Lätti 20 ja Leetu 4 neeru ning Eurotransplandi riikidesse 7 kopsud, 2 neeru, 1 maks ja 1 süda. Vastu on saadud Lätist 8 ja Leedust 1 neer. Nagu näha, on sellistel tingimustel toimiv elundivahetus kokkuvõttes äärmiselt vähetõhus. Rav iasut uste jaoks kompl it seer ib olukorda veelgi elundite hankimise ja siirdamise rahastamise kord. Nimelt on sellekohaste tegevuste f inantseerimine korraldatud Eesti Haigekassa vahendusel retsipiendi kaudu. Tegelikult tähendab see olukorda, et kaetud saavad ainult neerudoo-nori ja doonorneerude ettevalmistus ning neeru siirdamine ja sedagi vaid siis, kui retsipient on Eesti Haigekassas kindlustatud. Teiste elundite doonorluse ja siirdamisega seonduvaid tegevusi Eesti Haigekassa tervis-hoiuteenuste loetelu seni paraku ei sisalda, Elundidoonorlus ja -siirdamine EestisVirge Pall, Mart Einasto – TÜ KliinikumTÜ Kliinikumi transplantatsiooni-keskuse direktor Virge PallFoto: erakoguTÜ Kliinikumi juhatuse liige Mart EinastoFoto: Jaak NilsonKUS ME OLEME PRAEGU?Eesti elundisiirdamiste ajalugu algab 20. detsembrist 1968, kui professor A. Link-berg ning doktorid K. Põder, H. Tihane ja E. Tünder siirdasid Maarjamõisa Haiglas esimest korda doonorneeru. Sellest ajast kuni 2011. aastani on tehtud kokku 869 neerusiirdamist, sh 108 neeru on saadud elusdoonorilt ning 761 kadaveerselt ehk surnud doonorilt. Praegu elab Eestis pisut üle 400 töötava neerusiirikuga inimese. Esimene maksasiirdamine toimus 1999. aastal (kokku on siiratud 18 maksa, praegu on elus 13 patsienti) ja kopsusiirdamistega alustati 2010. aastal.Riikidevahelises võrdluses peetakse peamiseks elundidoonorluse leviku näitajaks kadaveersete doonorite arvu miljoni inimese kohta. 2010. aastal oli Eesti vastav näitaja 17,2 ning 2009. aastal Eurotransplandi liik-mesriikides 13,0–25,7 ja Scandiatransplandi liikmesriikides 16,1 (1, 2). 2010. aastal loovutas Eestis neeru 4 elus-doonorit (3 juhul oli doonoriks patsiendi ema, 1 juhul õde) ning surma järel eemal-dati elundeid 23 isikult. Lisaks käsitleti potentsiaalse doonorina veel 25 ajusurmas isikut, kuid erinevatel põhjustel jäid nendelt elundid eemaldamata (ei olnud sobivat retsi-pienti, ei saadud omaste nõusolekut vms). 01.03.2011. a seisuga oli neerusiirdamise ootelehel 50 patsienti vanuses 8–74 aastat, kõik nad vajavad neeruasendusravi (36 hemo- ja 14 peritonaaldialüüsi). Praeguseks on nad viibinud ootelehel keskmiselt 1,7 aastat (maksimaalselt 6 aastat) ning saanud dialüüsi keskmiselt 2,6 aastat (maksimaal-selt 8 aastat). Uut maksa ootas 3 ja uusi kopse samuti 3 patsienti.Elundidoonorluse korraldamisega tege-levad Eestis valdavalt kaks suuremat haiglat (TÜ Kliinikum ja PERH), kuid elundeid siiratakse ainult TÜ Kliinikumis. Doonor-luse ja siirdamisega seotud juriidil ised aspektid on Eestis reguleeritud „Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadusega“, mis on vastu võetud 30.01.2002 (3). Euroopa Liidu õigusruumis reguleerib 214PÄEVAKORRALEesti Arst 2011; 90(5):213–214mistõttu põhineb elundite hankimine, käit-lemine ja siirdamine suures osas altruismil ning valdkonnaga tegelevate raviasutuste heal tahtel. Paistab, et nii jätkamine ei ole just parim lahendus.Alternatiivne tee oleks koostöö ja liik-mesus Euroopa elundivahetusorganisatsioo-nides. Koostöö kasuks räägivad järgmised aspektid:• siiratavate elundite suurem valik ning l isaks Eestis siiratavatele elunditele saab abivajajatele võimalikuks südame, pankrease, soolte või vajaduse korral mitme elundi korraga siirdamine;• suurem doonorite ja elundite üldarv, mis võimaldab saada kiiresti mõne päeva jooksul elundi ägeda elundipuudulikkusega patsiendile (mürgistuste vms korral);• suurem elundite valik ja parem sobivus, mistõttu on võimalik leida parima indivi-duaalse sobivusega doonorit ja retsipienti ning seeläbi parandada siirdamise kaugtu-lemusi. Tegelikult on see ainus lahendus väga sensibiliseerunud patsientidele (ligi-kaudu 10%-l neeru ootelehe patsientidest on varasemate vereülekannete, sünnituste või eelnevate siirdamiste tulemusena HLA antigeenide vastaseid antikehi ≥ 85%), kellele Eestist sobiva doonori leidmine on väga vähe tõenäoline;• senisest paremad laste transplantoloogia võimalused, mil le kaudu saab Eesti lapsi panna elundite ootelehele lastele spetsialiseerunud siirdamiskeskustesse teistes Euroopa riikides (eelkõige imikud ja väikelapsed) ning meie arstide piisava pädevuse korral (eelkõige suuremad lapsed) saada lastele sobivaid elundeid Eestis siirdamiseks. Praegu elab Eestis kaks neeru- ja kolm maksasiirikuga last (neerud on siiratud Eestis, maksad Rootsis, Saksamaal ja Eestis), neerude ootelehel on 8-aastane poiss ja maksa ootelehel 16-aastane tüdruk;• optimaalne doonorelundite kasutus – annetatud elundite kadu muutub mini-maalseks, l isaks Eesti patsientidele saaksime aidata ka teisi;• tasakaalu printsiip – üldjuhul eeldatakse, et riiki sisse ja riigist välja viidavate elundite mahud on tasakaalus, negatiivne elundite bilanss (eksport ületab impordi) annab eelise elundite saamiseks tulevikus;• standarditud kval iteedi- ja ohutus-nõuded, rahvusvaheliselt heaks kiidetud ja teaduslikult põhjendatud põhimõtted doonori valikul ning doonorelundi sobi-vuse määramisel; nii koesobivusana-lüüsid kui ka viirusmarkerid määratakse ainult spetsiaalse akrediteeringuga kontrollitud laborites, et tagada parim võimalik doonori ja retsipiendi sobivus ning v iia miinimumini oht haiguste edasikandumiseks.Vastuväited rahvusvahelise koostöö kohta on järgmised:• pikeneda võib elundi ooteaeg kroonilise elundipuudulikkusega patsiendi jaoks (Eurotransplandi liikmesmaades on kesk-mine neerude ooteaeg dialüüsravi algusest kuni siirdamiseni 4,6 aastat) (1);• teenus muutub senisest märgatavalt ka l l imaks – suurenevad kulutused ootelehe haldusele (rahvusvahelisele ootelehele registreerimise tasu), elundi hankimisele (hanketasu) ja transpordile (nii koesobivusanalüüside, elundite kui ka vajaduse korral elundeid eemaldavate meeskondade vedu);• p ikenevad e lund ite  i sheem iaajad , mistõttu on risk, et võib kahjustuda siiratava elundi eluvõime ja halveneda siirdamise kvaliteet, seda ennekõike just rindkereorganite korral ning juhtudel, kus elundid on saadud vanemaealistelt doonoritelt.Nagu iga tegevuse puhul, nii on ka elun-disiirdamise eduka toimimise jaoks vaja, et muudatuste eeldatav kasu oleks suurem kui võetavad riskid. Analüüsinud eeltoodud poolt- ja vastuargumente, julgevad autorid väita, et Eesti peaks võimalikult kiiresti võtma selge suuna liitumisele rahvusvahelise elundivahetusvõrgustikuga ning hakkama tegema sellekohaseid ettevalmistusi nii seadusandluses kui ka doonorluse ja siirdami-sega seonduvate tegevuste rahastamisel. virge.pall@kliinikum.eeKIRJANDUS 1. Oosterlee A, Rahmel A, eds. Annual Report 2009 of the Euro-transplant International Foundation. Leiden: Eurotransplant International Foundation; 2009.2. Grunnet N, Bödv ar s son M , Jakobsen A , et a l .  Sc andia -tr ansplant Repor t 2009. Tr ansplant ation Proceedings 2010;42:4429–31.3. Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus (30.01.2002). Riigi Teataja I , 2002, 21, 118; viimati muu-detud 01.01.2011. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/13315405?leiaKehtiv.4. Euroopa P ar lamendi ja nõukogu direk ti iv 2010/45/EL , 07.07.2010, siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta. Euroopa Liidu Teataja L 207, 06.08.2010, lk. 14–29. Saadaval http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexU-riServ.do?uri=CELEX:32010L0045(01):ET:HTML.

English

Elundidoonorlus ja -siirdamine Eestis

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10918/6103

Elundidoonorlus ja -siirdamine Eestis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu