Treemorite kui ühtede sagedasemate neuroloogilisete motoorikahäirete erinevate vormide ja tremoroossete sündroomide jaotus põhineb valdavalt kliinilistel kriteeriumitel. Kõiki treemori erinevaid põhjusi arvesse võtva konsensusliku otsuse võttis 1998. a vastu rahvusvaheline Ekstrapüramidaal- ja Liigutushäirete Ühing. Käesolev artikkel võtab kokku selle otsuse määratlused ning ravisoovitused erinevate treemori vormide kohta. Kliiniliste kriteeriumite alusel on eristatud järgmised tremoroossed sündroomid: väljendunud füsioloogiline, klassikaline essentsiaalne, ortostaatiline, sooritus-, düstooniline, parkinsonistlik, tserebellaarne, Holmesi, ravimitest ja toksiinidest indutseeritud, neuropaatiline ning psühhogeenne treemor.
Eesti Arst 2008; 87(6):424−43
