Õigel toitumisel on tähtis osa südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Ekspertide hinnangul on ligi kolmandik südame-veresoonkonnahaigustest Euroopas põhjustatud ebatervislikust ja tasakaalustamata toitumisest. Eesti inimeste toitumisharjumused on viimastel aastatel paranenud tervisliku toitumise suunas. Artiklis on toodud Eesti toitumissoovituste põhiseisukohad. 


Eesti Arst 2006; 85 (4): 313–31

Liebert, Tiiu

Maser, Mai

Pappel, Kaie

Pitsi, Tagli

Saava, Merileid

Sooba, Eve

Vaask, Sirje

Vihalemm, Tiiu

Villa, Inga

Journals from University of Tartu

313Rohkem tähelepanu toitumiseleSirje Vaask1, Tiiu Liebert1, Mai Maser2, Kaie Pappel3, Tagli Pitsi1, Merileid Saava4, Eve Sooba5, Tiiu Vihalemm6, Inga Villa7 – 1TTÜ toiduainete instituut, 2Eesti Toitumisteaduse Selts, 3TLÜ loodusteaduste osakond, 4Eesti Kardioloogia Instituut, 5Ida-Tallinna Keskhaigla, 6TÜ biokeemia instituut, 7TÜ tervishoiu instituutÕigel toitumisel on tähtis osa südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Ekspertide hinnangul on ligi kolmandik südame-veresoonkonnahaigustest Euroopas põhjustatud ebatervislikust ja tasakaalustamata toitumisest. Eesti inimeste toitumisharjumused on viimastel aastatel paranenud tervisliku toitumise suunas. Artiklis on toodud Eesti toitumissoovituste põhiseisukohad.Maailma Terviseorganisatsioon on 2006. aasta prioriteediks valinud toitumisteema, koostamisel on Euroopa tegevuskava ülekaalu ennetamiseks. Eelmise aasta detsembris ilmus ka Euroopa Liidu roheline raamat “Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvu-mise ja krooniliste haiguste enneta misel”, kus nõukogu pöördus liikmesriikide poole, et need töötaksid välja meetmed tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamiseks ning rakendaksid neid (1).Toitumisteema on prioriteediks ka käesoleva aasta Eesti riiklikus südame- veresoonkonnahaiguste ennetamise programmis (2). Südamestrateegia ellu-viimise raames on koostatud uued Eesti toitumis- ja toidusoovitused ning korraldatud kampaania “Sa oled see, mida sööd?”, mille abil juhiti inimeste tähele panu toidu koostisele ning tervisliku igapäevase menüü koostamisele, et vähendada kroonilistesse haigustesse haigestumise riski (3).Eesti inimeste tervis ja toitumineSüdame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis pea-mine surma- ja haigestumispõhjus, moodustades kõigist surmapõhjustest viimase 15 aasta vältel üle 50%. Eesti on nendesse haigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Viimase 20 aasta jooksul pole märkimisväärset pööret paremuse poole toimunud. Südame-vere-soonkonnahaiguste riski suurus sõltub väga oluliselt inimese eluviisist, sealhulgas eriti toitumisest (2).Viimasel kümnendil on täiskasvanud eestlaste toitumisharjumused muutunud paremuse poole. Posi-tiivsete trendidena võib välja tuua järgmisi muutusi: loomse rasva asemel kasutatakse toiduvalmistamisel taimeõlisid, kasvanud on linnuliha tarbimine, piima-toodete tarbimine on muutunud mitme kesisemaks. Samas esineb hulk eba soovitavaid suundumusi. Nii näiteks on suurenenud üldine liha ja lihatoodete tarbimine, vähenenud on rukkileiva tarbimine ning soovitatavast oluliselt väiksem on Eesti inimestel puu- ja köögiviljade osa toidus (4).Kardioloogia Instituudi uuringute alusel sisaldab Eesti inimeste toit liiga palju rasva, küllastunud rasva ja liiga vähe süsivesikuid, millest suhteliselt suur osa on sahharoosil. Vitamiinidest ja mineraalainetest oli vajadusest väiksem A-, C- ja D-vitamiini ning kaltsiumi tarbimine. Uuringud on näidanud ka soovitatust väik-semat foolhappe ja B-rühma vitamiinide, eelkõige B1- ja B2-vitamiini sisaldust toidus. Eesti inimesed kasu-tavad ka väga soolast toitu. Toidulisandeid (vitamiine ja mineraalaineid) tarvitas 50% uuritutest, ligikaudu pooled neist kasutasid toidulisandeid puu- ja köögi-viljade vähesuse kompenseerimiseks toidus (4).Euroopas seostatakse ligikaudu 1/3 südame-veresoonkonnahaigustest ebatervisliku ja tasa  -kaalustamata toitumisega. Tasakaalustamata toitu-mine põhjustab 4,6% kõigist töövõimetuse ja vae-gurluse tõttu kaotatud eluaastatest ELis, lisanduvad ülekaalust ja vähesest kehalisest aktiivsusest tingitud kaotatud eluaastad (vastavalt 3,7% ja 1,4%) (2).Euroopas on ülekaalulisus muutunud väga tõsiseks rahvatervise probleemiks. Üle viiendiku täiskasvanutest on rasvunud (kehamassi indeks üle 30 kg/m²) Kreekas, Tšehhis, Inglismaal, Saksamaal ÜlevaatedEesti Arst 2006; 85 (4): 313–317314ja Ungaris, teistes Euroopa riikides on rasvunuid 10–20% rahvastikust (1).Eestis ei ole ülekaalulisus võrreldes teiste Euroopa riikidega veel ulatuslik probleem. Eesti 2004. a tervise-käitumise uuringu alusel oli 16–64aastaste vanuse- rühmas ülekaalulisi (KMI >25) 46% meestest ja 43% naistest ning neist rasvtõbi (KMI >30) oli nii meestel kui ka naistel ligikaudu 14%. Viimast väidet kinnitavad ka Kardioloogia Instituudi uuringutulemused (meestest on rasvunuid keskmiselt 13% ja naistest 14%) (4).Toidu koostisele ei pöörata tähelepanu Elanikkonna uuring, mis korraldati möödunud aasta detsembris, näitas, et Eesti inimesed ei pea toidukaupu valides nende tervislikkust oluliseks, seda teeb vaid 32% isikutest. 70% juhtudel määrab ostuotsuse hind, 62%-l maitseomadused, 60%-l too-dete kvaliteet ning 50%-l toidu eestimaine päritolu. Võrreldes omavahel mehi ja naisi, selgub, et mehed pööravad naistega võrreldes toidu tervislikkusele oluliselt vähem tähelepanu. Hind on kõige olulisem tegur just eakatele inimestele. Noortele on enam olulisem toote maitse ja vähem oluliseks peavad noored toote eestimaist päritolu.Uuringu tulemused näitavad samuti, et Eesti ini-mesed ei ole harjunud lugema toodete pakenditel ja etikettidel olevat infot toidu koostise kohta. Näiteks ei pööra 64% toidu energiasisaldusele tähelepanu mitte kunagi või teeb seda harva, üle poole (54%) ei pööra tähelepanu toodete rasva sisaldusele. Toidu soola sisaldusele ei pööra tähelepanu 76% ning vitamiinide ja mineraalide sisaldusele 66% inimestest. Enim jälgivad Eesti inimesed säilitus- ja lisaainete kohta käivat infot toote märgistusel: alati teeb seda 24% ning mõnikord 31% (3).Uued toitumissoovitusedEelmiste toitumissoovituste kinnitamisest on möö-dunud kümme aastat. Selle aja jooksul on tehtud palju toitumisuuringuid, mille alusel on FAO/WHO, USA Teaduste Akadeemia ja EL eksperdid pidevalt korrigeerinud kehtivaid toitumis soovitusi (4).Lähtudes Tervise Arengu Instituudi tellimusest, on rahvastiku toitumis teadlikkuse parandamiseks Eesti Toitumisteaduse Seltsi koordineerimisel koos-tatud ühtsed “Eesti toitumis- ja toidusoovitused”. Need materjalid sisaldavad eri peatükkidena ka soovitusi kõrgenenud vererõhuga ja vere suurene-nud kolesterooli sisaldusega inimeste tervislikuks toitumiseks (4).Võrreldes 1995. aastal ilmunud soovitustega on vähenenud toidurasvade soovitatav osakaal, A- ja B12-vitamiini, kaltsiumi, raua, magneesiumi ja tsingi soovitatav tarbimismäär ning suurenenud D- ja C-vitamiini, folaatide ja kaaliumi soovitatav tarbimismäär. Uutesse soovitustesse on sarnaselt Põhjamaade ja Soome toitumissoovitustega integ-reeritud ka kehalise aktiivsuse teema (5, 6).Uute soovituste põhiseisukohad 1. Erinevatel inimestel kulub ainevahetuseks, lihas-tööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat. Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust kehaline koor-mus. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses energia kuluga. Toidu energia pideva liia korral suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskiteguriks. Kehakaalu saab normaliseerida, piirates saadava energia hulka ning suurendades kehalist koormust.2. Täiskasvanu päevane vajalik veehulk on 2–3,5 liitrit, millest toiduga saadakse päevas keskmiselt 1–1,5 l vett, lisaks on vaja juua 1–1,2 liitrit vett päevas. Soovitatavast oluliselt suuremast vee tar-bimisest (eelkõige mineraalveena) saadav kasu tervisele ei ole teaduslikult tõestatud. Liigne vee tarbimine on koormav neerudele ja südamele.3. Valkudega on soovitav katta toiduenergiast 10–15%. Eakatel väheneb toiduenergia vajadus, ent valgu vajadus proportsionaalselt ei vähene, seega peaks eakas saama toidust samas koguses valke kui keskealine. Valkude suur liig toidus on eba soovitav: see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. Valkude saamine ei tohiks ületada 20% päevasest toidu energiast.4. Toidurasvad peaksid katma 25–30% toidu-energiast, seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10%, monoküllastumata rasvhappeid 10–15% ja polü-küllastumata rasvhappeid 5–10% toiduenergiast. Ülevaated315Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasv lahustuvate vitamiinide saa-mine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning halveneda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule.5. Süsivesikud on organismi põhiliseks energia -allikaks. Toiduenergiast peavad need katma 55–60%. Süsi vesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögivili, puuvili ja marjad, mis lisaks süsi vesikutele sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraal aineid, kiudaineid, antioksüdante. Sahha-roosist (rafineeritud suhkur) saadav süsivesikute osa toiduenergiast ei tohiks ületada 10%. Tehislike magus-ainetega valmistatud tooted on soovitatavad vaid erivajadusega inimestele (diabeet) ning terved inime-sed peaks nende igapäevasest tarbimisest hoiduma.6. Piisab sellest, kui täiskasvanud inimene tarbib päevas 5–6 grammi soola. Päevane minimaalne soolavajadus on 1,5 grammi. Naatrium osaleb vee-ainevahetuses, liigne naatrium häirib rakkudes ioonset tasakaalu, mille tagajärjel vererõhk tõuseb. Liigne naatriumikogus on ka koormavaks neerudele.7. Arenenud ühiskondade uueks probleemiks on toidulisandite kasvav tarbimine suurema sissetu-lekuga inimeste hulgas, mistõttu uutes soovitustes pööratakse tähele panu ka võimalikele vitamiinide ja mineraalainete ületarbimisest tulene vatele ohtudele. Terve ja tasakaalustatud segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja toidule lisaks vitamiini preparaate. Erandina võib siin välja tuua D-vitamiini manustamise väikelastele. Vitamiinide ja mineraalainete päevased tarbimissoovitused on toodud tabelis 1 ja 2.8. Puu- ja köögiviljade, pähklite, seemnete, piima ja muna kasulikke omadusi tervi sele seostataksegi eelkõige sellega, et looduslikul kujul esinevad makro- ja mikro toitained on neis sellisel kujul ja vahekorras, mis tagab nende parima võimaliku omastamise organismis. Lisaks sisaldavad natu-raalsed tooted veel teisi olulisi komponente, mis mõjustavad nende toimet ja omastamist, ent mis puuduvad toidulisandites või rikastatud toitudes.9. Toidu lisaainete ehk nn E-ainete kasutamine on lubatud vaid siis, kui toiduainete omaduste paran-damist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik teiste tehnoloo giliste võtetega saavutada. Lisaained on vajalikud, kuna näiteks säilitusained kaitsevad toiduaineid riknemise eest, vähendades toidu kaudu saadavate haiguste riski; struktuuri andvad ained võimaldavad välja töötada uusi tooteid jne. Lisaainete piirmäärad on kehtestatud täiskasvanu-tele. Lapsed peaksid saama lisaaineteta toitu, eriti väikelapsed kehamassiga alla 20 kilogrammi. 10. Lapsed, kelle kehamass on väike, on seetõttu enim ohustatud rühm. Lisaaineteta toitu peaks kasutama eelkõige laste toitlustamisel, lisaainete sisaldusega peavad arvestama ka allergilised ini-mesed. Vältima peaks neid tooteid, milles on palju erinevaid E-aineid.11. Ühtegi geneetiliselt muundatud (GMO) toitu ei tohi kauplusesse tuua enne, kui Euroopa Toiduohutus-amet on toote turule viimiseks andnud vastava loa. Kõik GMOst koosnevad, neid sisaldavad või neist saadud toidud peavad olema vastavalt märgistatud, s.t et märgistuselt peab selguma, et tegemist on GMO toiduga või et toit sisaldab GMO koostisosi. Kuna GMO toodete kaugmõju tervisele ei ole pii-savalt uuritud ja nende ohutus veenvalt tõendatud, soovitame GMO tooteid mitte tarbida või tarbida vaid erandjuhtudel.12. Kehaline aktiivsus ja liikumine ergutab aine -vahetust, südametegevust ja kõiki muid eluprotsesse. Oluline on teadvustada, et tervislik ei ole mitte ainult sportimine, vaid ka lihtsalt liikumine. Soovitatav igapäevane kehalise aktiivsuse tase täiskasvanutele on vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist koormust ning lastele ja noortele vähemalt 1 tund mõõdukat või intensiivset koormust päevas (4).Teadlike ja õigete valikute tegemiseks tuleb toidu ostmisel tähelepanu pöörata kindlasti selle märgistu-sele, kuna sealt leiab tarbija enda jaoks vajaliku info toote päriolu, koostise ja muude omaduste kohta. Uued Eesti toitumis- ja toidusoovitused on publit-seerimisel ning soovituste terviktekst ja arvuti-programm toidu toiteväärtuse hindamiseks on peatselt kätte saadav veebiaadressilt www.terviseinfo.ee.Ülevaated316Vanus, aastatesA-vitamiin, RED-vitamiin, μgE-vita miin, α-TEB1-vita miin, mgB2-vita miin, mgNiatsiin, NEB6-vita miin, mgFolaadid, μgB12-vita miin, mgC-vita miin, mgLapsed6–11 kuud 300 10 3 0,4 0,5 5 0,4 50 0,5 3012–23 kuud 300 10 4 0,5 0,6 7 0,5 60 0,6 352–5 350 7,5 5 0,6 0,7 9 0,7 80 0,8 406–9 400 7,5 6 0,9 1,1 12 1,0 130 1,3 45Naised10–13 600 7,5 7 1,0 1,2 14 1,1 200 2,0 5014–17 700 7,5 8 1,2 1,3 15 1,3 300 2,0 7518–30 700 7,5 8 1,1 1,3 15 1,3 400 2,0 7531–60 700 7,5 8 1,1 1,3 15 1,2 300* 2,0 7561–74 700 10 8 1,0 1,2 14 1,2 300 2,0 75>75 700 10 8 1,0 1,2 13 1,2 300 2,0 75Rasedad 800 10 10 1,6 1,6 17 1,5 500 2,0 85Rinnaga toitvad 1100 10 11 1,7 1,7 20 1,6 500 2,6 100Mehed10–13 600 7,5 8 1,2 1,4 16 1,3 200 2,0 5014–17 900 7,5 10 1,5 1,7 20 1,6 300 2,0 7518–30 900 7,5 10 1,5 1,7 20 1,6 300 2,0 7531–60 900 7,5 10 1,4 1,7 19 1,6 300 2,0 7561–74 900 10 10 1,3 1,5 17 1,6 300 2,0 75>75 900 10 10 1,2 1,3 15 1,6 300 2,0 75Tabel 1. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest (4)* Tarbimissoovitus fertiilses eas naistele on 400 μg päevas.Tabel 2. Soovitused mineraalainete tarbimise kohta päevas olenevalt vanusest (4)Vanus, aastatesKaltsium, mgFosfor, mgKaalium, gMagnee sium, mgRaud, mgTsink, mgVask, mgJood, µgSeleen, µgLapsed6–11 kuud 540 420 1,1 80 8 5 0,3 50 1512–23 kuud 600 470 1,4 85 8 5 0,3 70 202–5 600 470 1,8 120 8 6 0,4 90 256–9 700 540 2,0 200 9 7 0,5 120 30Naised10–13 900 700 2,9 280 11 8 0,7 150 4014–17 900 700 3,1 280 15 9 0,9 150 4018–30 800* 600 3,1 280 15 7 0,9 150 4031–60 800 600 3,1 280 15/9** 7 0,9 150 4061–74 800 600 3,1 280 9 7 0,9 150 40>75 800 600 3,1 280 9 7 0,9 150 40Rasedad 900 700 3,1 280 15*** 9 1,0 175 55Rinnaga toitvad 900 900 3,1 280 15 11 1,3 200 55Mehed10–13 900 700 3,3 280 11 11 0,7 150 4014–17 900 700 3,5 350 11 12 0,9 150 5018–30 800* 600 3,5 350 9 9 0,9 150 5031–60 800 600 3,5 350 9 9 0,9 150 5061–74 800 600 3,5 350 9 9 0,9 150 50>75 800 600 3,5 350 9 9 0,9 150 50* 18–20aastastele noortele päevane soovitatav kogus 900 mg kaltsiumi ja 700 mg fosforit.** Raua vajadus sõltub raua kaost menstruatsiooniga. Postmenopausis naistele soovitatav päevane rauakogus on 9 mg.*** Raua tasakaalu saavutamiseks raseduse ajal peaks naisel olema organismi rauavaru raseduse eel vähe malt 500 mg. Raseduse teisel kahel trimestril võib olla olenevalt organismi rauasisaldusest vajalik raua lisatarbimine.Ülevaated317Kirjandus1. European Commission. Green Paper: “Promoting healthy diets and physical activity: a European dimension for the prevention of overweight, obesity and chronic diseases” European Commission; 2005. (http://europa.eu.int/comm/health/ph_determinants/life_style/nutrition/keydocs_nutrition_en.htm)2. Sotsiaalministeerium. “Südame- ja veresoonkonna-haiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020”, Sotsiaalministeerium; 2004 (www.sm.ee)The World Health Organisation has given high prior-ity to the topic of nutrition in 2006. An action plan for prevention of overweight is being drawn up. Last year the EU Council issued a Green Book dedicated to nutri-tion related issues. In this publication the EU Council addressed all EU member states encouraging them to develop and implement measures for promoting healthy nutrition and physical activity.3. Eesti Haigekassa. “Üleriigiline tervisliku toitumise kampaa-nia”, Eesti Haigekassa; 2005. (www.haigekassa.ee)4. Eesti Toitumisteaduse Selts. “Eesti toitumis- ja toidusoovitused”. Lõpparuanne. Tervise Arengu Instituut, 2005 (publitseerimisel).5. Nordic Council of Ministries. Nordic Nutrition Recommen-dations 2004 Integrating nutrition and physical activity. Nordic Council of Ministries;2004: 013.6. Valtion Ravitsemusneuvottelukunta, Suomalaiset ravitse mus -suositukset- ravinto ja liikunta tasapainoon, Valtion Ravitsemusneuvottelukunta, Helsinki; 2005.SummaryMore attention to nutritionThe current Estonian national programme on preven-tion of cardiovascular diseases also focuses on the topic of nutrition. Within this programme several recommenda-tions for a healthy diet are given to reduce the risk for developing cardiovascular diseases. Nutrition related recommendations based on relevant WHO recommen-dations are being drawn up for Estonia.sirjevaask@hot.eeÜlevaated

English

Rohkem tähelepanu toitumisele

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10023/5210

Rohkem tähelepanu toitumisele

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu