Stimmer, Karmen

Journals from University of Tartu

538 Eesti Arst 2013; 92(9):538–539MITMESUGUSTInfotehnoloogia ja meditsiini lõimimise rahvusvaheline konverentsKarmen Stimmer – Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Arst13.–15. septembril 2013 toimus Tartus e-tervise rahvusvaheline üliõpilaskonverents „E-health – integration of IT and medicine“, mille eesmärgiks oli teadvustada meditsiini ja infotehnoloogia (IT) aina tugevamat seotust, tutvus-tada mõlema eriala üliõpilastele e-tervishoiu seniseid probleeme ning panna neid nägema lahen-dusi (1).Konverentsi korraldasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) ning MTÜ MUG Estonia juurde koon-dunud Eesti ülikoolide IT-üliõpilased. Huvilisi osales konverentsil 140 ning osavõtjaid oli ka Saksamaalt, Poolast ja Iraanist. Konverentsi jälgiti inter-netiotseülekande vahendusel üle 500 korra. Ürituse patrooniks oli Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes pidas ka konve-rentsi avaettekande. Teised esinejad olid valdkonna tippspetsialistid, kes suutsid lisaks teadmiste jagamisele panna tudengeid mõistma teema olulisust ja perspektiivikust. T. H. Ilves keskendus oma ette-kandes põhiliselt oma tööle Euroopa Komisjoni e-tervise töörühma juhina aastatel 2011–2012 ning selle tule-musena valminud raportile, mis annab nõu e-tervise arengusuundade kohta Euroopa Liidus (2). Ettekandja rõhutas muu hulgas efekti ivse-mate infotehnoloogiavõimaluste kasutuselevõtu vajadust Euroopa demograafil iste muutuste tingi-muses, samuti eri riikide IT-lahen-duste ning seaduste ühtsustamise olulisust. Pärast ettekannet tekkis auditoor iumis d iskussioon aga hoopis infosüsteemide andmetur-valisuse teemal ning president oli veendumusel, et Eesti praegune süsteem tagab selle palju paremini kui endine paberdokumentidel põhinenud dokumendihaldus, sest süsteemi igast isikuandmete pärin-gust jääb järele jälg ning see on ka hiljem tuvastatav. Samuti leidis ta, et uutest võimalustest saadav kasu kaalub võimalikud probleemiga seotud ohud siiski üles.Järgmine esineja oli E-tervise Sihtasutuse infosüsteemide peaarhi-tekt Artur Novek, kes andis ülevaate Eesti praegustest e-tervise lahendus-test. Konverentsi väliskülalised olid meeldivalt üllatunud meil toimivast digiretsepti süsteemist, patsiendi-portaalist, haiglate infosüsteemide ühi ldamisest ja ID-kaardi kasu-tamise la ia ldasest võimalustest infosüsteemides töötamisel. Taas kord selgus tõsiasi, et meile juba nii igapäevasena tunduv on nii mõneski riigis veel kauge unistus.Konverentsi teine päev algas Põhja-Eesti Regionaalhaigla medit-siinitehnika direktori Andrus Paatsi ettekandega Eesti pi ldipangast. Kohale tulnud IT-ül iõpilasi pani jahmatama serverite maht, mida on vaja kõikide meditsiiniliste ülesvõ-tete hoiustamiseks (praegu rohkem kui 480 terabaiti andmeid). Samuti oli huvitav kuulda süsteemidest, mis tagavad pildipanga sujuva töö erinevate tõrgete korral. Küsimu-sele, millal saavad patsiendid ligi-pääsu oma piltidele, tuli vastus, et sel l ise l isavõimaluse loomine oleks üpris kulukas ning lähiajal seda pigem ei juhtu. Seejärel oli kõigil huvilistel võimalus osaleda kahel erineval ekskursioonil haig-lasse. IT-lahendustele keskendunud ekskursiooni viis läbi TÜ Kliinikumi informaatikateenistuse osakonna-juhataja Karel Omann, aga need, kellel serveriruumid silmi särama ei pane, said tutvuda kliinikumi meditsiinitehnikaga radioloogiaklii-niku füüsiku Andrus Aaviku eest-vedamisel. Mõlema ekskursiooniga jäädi väga rahule ja kiideti võimalust kõike oma silmaga näha. Konverentsi ettekannete prog-ramm jätkus perearsti, Euroopa Komisjon i e -ter v i se töör ühma eksperdi ning visionääri Madis Tiigi esinemisega. Ettekandja rõhutas vajadust kaasata patsiente aina enam oma tervise eest teadlikult hoolit-semisse ning tutvustas võimalusi, kuidas seda saavutada infotehno-loogiliste lahenduste abil. Näiteks aitavad sellele kaasa seadmed, mis koguvad teavet inimese tervisekäi-tumise ning -näitajate kohta, analüü-sivad seda ning annavad tulemuste kohta tagasisidet nii patsiendile endale kui ka tema perearstile. Ka jagas ta kogemust telemeditsiini valdkonnas, sest ta töötab Vormsi saarel perearstina viisil, mis ei vaja tema pidevat kohalolekut saarel. Tema sõnul saab ta õe ja mitme-külgse tehnoloogil ise varustuse abil hea ülevaate patsientide tervi-seprobleemidest ning see võimaldab tal ka virtuaalsete kanalite kaudu väga edukalt haigeid konsulteerida.Ida-Tal l inna Keskhaigla diag-nostikakli iniku juhataja ja gast-roenteroloog Toomas Kariis pidas e t teka nde pra k t i seer iv a a rs t i vaadetest tervishoiu IT-süsteemide kohta. Ta tõdes, et tänapäeva medit-siinis ei ole kellelgi enam arvutite eest pääsu ja nii mõnelgi puhul on nendest tõepoolest ka väga palju abi. Samas on süsteemidel veel piisavalt palju arenguruumi ning seda just eelkõige nende kasutusmugavuse parandamisel. Ta tõi välja need muutused, mis on seoses infotehno-539Eesti Arst 2013; 92(9):538–539MITMESUGUSTloogia kasutuselevõtuga toimunud arsti-patsiendi suhtes: ühelt poolt on tekkinud võimalus kiiremaks ja operatiivsemaks suhtluseks, kuid teisalt on see vähendanud kvali-teetse vahetu vestluse tähtsust ning tihti on arsti liigne keskendumine helendavale ekraanile just see, mis patsiendi rahulolu visiidiga oluliselt vähendab. Ettekandja tõi näite digi-retsepti kohta, mille kasutamisel on väga mugav kirjutada välja kordus-retsepte ja jälgida, kas patsient on ikka rav imid välja ostnud, kuid samas võib sellega kaasneda arsti kaugenemine patsiendist isikliku kontakti vähenemise tõttu.Justkui vastukaaluks eelmisele ettekandele järgnes tarkvaraaren-dusettevõtte Nortal e-tervise äriük-suse juhi Taav i Einaste esit lus, milles said kiire vastuse mitmed eelkõneleja tõstatatud probleemid. Näiteks seletas ta, miks kaasatakse arste süsteemide arendusse ainult sel le kaudu, et neil on võimalik ha ig la IT-teen i s tuse le kaebusi esitada, ning miks ei toimu laial-dasemat personali koolitamist uute lahenduste rakendamisel. Sisuliselt võib mõlema probleemi tekke kokku võtta rahapuudusega: haigla tellib süsteeme arendavalt firmalt konk-reetse teenuse ning saab täpselt selle, mille eest on valmis maksma. T. Einaste esitatud analoogia järgi: kui oleme valmis maksma ainult Škoda eest, si is ei saa eeldada, et meile antakse Porsche. Samas rõhutas ta ni i posit i ivse kui ka negat i ivse tagasiside olu l isust : ühelt poolt on mõistetav ja ka äärmiselt vajalik, et meditsiinitöö-tajad süsteemi kasutusprobleemide korral abi otsivad, kuid teinekord võiksid nad leida ka mõne hea sõna infosüsteemide ladusa toimimise kohta, s.t anda IT-vallas töötava-tele inimestele piitsa asemel ka präänikut.Konverentsil anti tippspetsialis-tide kõrval sõna ka Saksamaa, Poola ja Iraani üliõpilastele, kes võrdluse loomise huvides olid etteantud küsi-muste põhjal koostanud ettekande oma riigi e-tervisesüsteemidest. Saksamaa Greifswaldi ülikooli klii-nikumi esindajate ettekandest jäi kõlama, et enamik kommunikatsioo-nist haiglate vahel toimub telefoni ja faksi teel ning hirm andmekaitse mittetoimimise ees virtuaalmaailmas pärsib tihti e-tervise süsteemide arendamist. Poola Szczecini ülikooli arstitudengite ettekanne tõi huvitava faktina välja näiteks selle, et nende patsiendiportaalis on nähtavaks tehtud ka saadud meditsiiniteenuse reaalne hind, kuid üldiselt liigub Poola e-tervis Eesti oma jälgedes, sest lähiajal on seal plaanis kasutusele võtta digiretsept ning infosüstee-mides inimeste identifi tseerimiseks kasutada midagi ID-kaardi laadset.Konverentsi viimase päeva prog-rammi alustas TÜ Eesti geenivaramu IT-nõunik ning TÜ Kliinikumi infor-maatikateenistuse endine juht Erkki Leego, kelle ettekanne oli kõige enam tulevikku suunatud ning kes rääkis muu hulgas sellest, kuivõrd heas mõttes unikaalses olukorras on Eesti, et ühel päeval reaalselt jõuda personaalse meditsiini põhimõtete realiseerimiseni. Ühelt poolt on meil edukas riiklik geenivaramu projekt (andmed on olemas 5% kohta rahvastikust) ja terv iseandmete kohustuslik digitaalne kogumine ning teiselt poolt avalikkuse suur usaldus mõlema tegevuse suhtes. Ühelgi teisel riigil ei ole kõike seda ette näidata. Konverentsi lõpetasid üliõpilaste rühmaarutelud teemal, kuidas saaks IT-lahendusi kasutada patsientide raviskeemide efektiivsemaks muut-misel. Enamik töörühmi pidas oluli-seks patsiendile tagasiside andmist ning seeläbi tema motiveerimist sobivaks tervisekäitumiseks. Pakuti välja erinevaid lahendusi nutikatest käevõrudest tarkade toolideni, kuid osalejad hääletasid parimaks mõtte uudsetest läätsedest, millest oleks abi glaukoomi, diabeetil ise reti-nopaatia ja muude silmahaiguste puhul ning mis oleksid võimelised mõõtma näiteks silma siserõhku ning miks mitte tegema pilti ka si lmapõhjast. Nii mõnigi noorte idee tundus enamikule kuulajatest rohkem ulmevaldkonda kuuluvat, kuid siiski tõdeti, et unistada tulebki suurelt, sest alles kakskümmend aastat tagasi ei julgenud pea keegi isegi unistada kõigest sellest, mida tehnika meile praegu võimaldab.K o n v e r e n t s i  k o r r a l d a j a d loodavad, et kolm päeva ettekan-deid ja arutelusid veensid nii IT- kui ka arstitudengeid suurema koostöö vajalikkuses. Tarvis on rohkem selli-seid arste, kes ei näeks infotehno-loogia lahendustes tüütut lisatööd, vaid aitaksid aktiivselt panustades muuta neid süsteeme efektiivse-maks; ning samuti IT-töötajaid, kes mõistaksid meditsi inivaldkonna erilisi vajadusi ning võimalusi. Elades vananeva rahvastikuga ühiskonnas, kus surve meditsiinisüsteemi võima-lustele aina kasvab, ei saa takerduda vanadesse harjumustesse, vaid tuleb otsida ja leida lahendusi, kuidas süsteemi paremaks muuta.KIRJANDUS 1. E-health – integration of IT and medicine. http://www.mug.ee/ehealth.2. EU Task Force on eHealth: redesigning health in Europe for 2020. http://ec.europa.eu/digital-agen-da/en/news/eu-task-force-ehealth-redesigning-health-europe-2020.karmen.stimmer@eestiarst.ee 

English

Infotehnoloogia ja meditsiini lõimimise rahvusvaheline konverents

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11403/6587

Infotehnoloogia ja meditsiini lõimimise rahvusvaheline konverents

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu