Uibo, Raivo

Utlib

411Eesti Arst 2013; 92(7):411
ERIALAUUDISED
Immunoloogia 
Auhinna üleandmine 
professor Ruslan 
Medzhitovile  5. juunil 
2013. a. Vasakul 
Saksamaa haridus- ja 
teadusminister Johanna 
Wanka, paremal Susanne 
Schultz-Hector  (Else 
Kröner Freseniuse-
fond).
Foto: Else Kröner -Fresenius-
Stiftung
Else Kröneri Freseniuse-
auhind – neli miljonit eurot 
immunoloogiauuringute eest
Viimaste aastate arstiteadust on 
ilmestanud märkimisväärsed saavu-
tused immunoloogias. Järjest selge-
maks on saanud immuunsüsteemi 
funktsioneerimise põhiprintsiibid, 
üha paremini on hakatud mõistma 
immuunsüsteemi osa organismi 
üldises homöostaasis, loodud uusi 
tõhusaid ravimeid. Seetõttu pole 
ka imekspandav, et just nüüd on 
mitmeid eriti hinnalisi teadusau-
hindu saanud teadlased, kellel on 
olnud eriline panus immuunsüsteemi 
keeruka funktsiooni kirjeldamisel 
ja saadud tulemuste rakendamisel. 
Heaks  näiteks on 2011. aasta Nobeli 
meditsiini- ja füsioloogiaauhind, mis 
anti R. Steinmanile, B. Beutlerile ja 
J .  Hof fmanni le immunoloogias 
tehtud põhjapanevate uuringute eest. 
Seni puudus aga rahvusvaheline, 
ainult immunoloogidele mõeldud 
teadusauhind. Selle puuduse otsustas 
aga möödunud aastal korvata Else 
Kröneri Freseniuse-fond, asutades 
auhinna, mida hakatakse andma 
immunoloogidele. Seejuures mitte 
ainult seniste saavutuste eest, vaid 
ka ettevaatavalt edasiste uuringute 
toetamiseks. Auhinna suurus on 4 
miljonit eurot, millest 500 000 on 
mõeldud auhinna laureaadile isikli-
kult ja 3 500 000 tema edasiste uurin-
gute toetamiseks, olles seega üks 
suurem teadlastele antav ühekordne 
rahaline auhind. Auhinna olulisust 
omalaadsete hulgas suurendab seegi, 
et seda hakatakse andma vaid iga 
nelja aasta tagant. Pealegi oli auhinna 
loomisel oluline panus 1969. aastal 
loodud Ülemaailmsel Immunoloogide 
Seltside Unioonil (IUIS, International 
Union of Immunological Societies), mis 
koondab 70 riigi või piirkonna organi-
satsiooni, sh Eesti Immunoloogide ja 
Allergoloogide Seltsi. Seetõttu oli ka 
üsna loomulik, et kandidaate võisid 
esitada kõik IUISi liikmed ning et 
auhinnažüriid juhtis IUISi president 
prof Stefan Kaufmann. 
P ingel i sest auh innakonkur-
sist väljus võitjana Yale’i Ülikooli 
professor Ruslan Medzhitov (snd 
1966). Auhinnasaaja nimi avalikus-
tati 5. juunil 2013 Berliinis toimunud 
väga pidulikul tseremoonial, kus 
lisaks immunoloogidele osales ka 
Saksamaa haridus- ja teadusminister 
ning oma läkituse oli saatnud liidu-
kantsler Angela Merkel. Auhinna 
määramise aluseks olid R. Medzhi-
tovi põhjapanevad tööd loomuliku 
immuunsuse uurimises, eriti aga 
mikroobe äratundvate sensormole-
kulide ehk Tolli-sarnaste retseptorite 
(TLR) iseloomustamisel ja uurimisel 
1990. aastate keskel. Nimelt on 
R. Medzhitov koos oma mentori 
Charles Janewayga kirjeldanud samal 
ajal nobelistide B. Beutleri ja J. Hoff -
manniga inimese TLRide funktsiooni 
ja näidanud TLRide osalust adaptiivse 
immuunsuse aktiveerimisel (1). 
R. Medzhitov on sündinud ja 
kõrghariduse saanud Toshkendis, 
kaitsnud teaduskraadi biokeemia alal 
Moskva Ülikoolis ning asunud 1994. 
aastal uurimistööle Yale’i Ülikooli. Ta 
on varemgi saanud mitmeid vääri-
kaid auhindu, mille hulka kuuluvad 
Blavatnik Award (2007), ida-Nobeliks 
kutsutud  e Shaw Prize (2011) jt. 
R. Medzhitovi uurimistöö on 
avanud uusi võimalusi immuun-
süsteemi moduleerivate vahendite 
loomiseks ja nende kasutamiseks 
mitmete krooniliste haiguste raviks. 
Nii R. Medzhitovi kui ka teiste loomu-
liku immuunsuse uurimisele pühen-
dunud teadlaste tööd on näidanud 
TLRi-seoseliste mehhanismide raken-
damise võimalusi eeskätt kasvajate 
ja infektsioonide tõhusaks raviks 
(2). Nende teadmiste rakendamisel 
on veel teisigi häid väljavaateid. 
Toodagu siin näiteks kas või uuringud 
sellise laialt levinud haiguse nagu 
suhkurtõve patogeneesi mehhanis-
mide selgitamisel. Selgunud on, et 
loomulikul immuunsusel on nii 1. 
kui 2. tüüpi suhkurtõve tekkes ja 
progresseerumises märkimisväärne 
roll. Samad tähelepanekud puudu-
tavad neurodegeneratiivseid haigusi, 
seejuures eeskätt just Alzheimeri 
tõbe. Võib arvata, et väliskeskkonna 
muutustes peegelduva loomuliku 
immuunsuse ja adaptiivse immuun-
suse suhete süvauuringutest saab 
olulisi pidepunkte ka teaduslikule 
seletusele, miks viimastel aastatel on 
arenenud riikide rahvastikus tähel-
datud järjest rohkem autoimmuun-
haigusi ning allergia sagenemist. 
ALLIK AD 
1.  Medzhitov R, Preston-Hurlburt P, Janeway CA Jr. 
A human homologue of the Drosophilia Toll protein 
signals activation in adaptive immunity. Nature 
1997;388:394–7.
2.  Hennessy EJ, Parker AE, O’Neill LAJ. Targeting Toll-
like receptors: emerging therapeutics? Nature Rev 
Drug Discovery 2010;9:293–307.
Raivo Uibo – TÜ arstiteaduskond
raivo.uibo@ut.ee


English

Immunoloogia

Journals from University of Tartu

411Eesti Arst 2013; 92(7):411ERIALAUUDISEDImmunoloogia Auhinna üleandmine professor Ruslan Medzhitovile  5. juunil 2013. a. Vasakul Saksamaa haridus- ja teadusminister Johanna Wanka, paremal Susanne Schultz-Hector  (Else Kröner Freseniuse-fond).Foto: Else Kröner -Fresenius-StiftungElse Kröneri Freseniuse-auhind – neli miljonit eurot immunoloogiauuringute eestViimaste aastate arstiteadust on ilmestanud märkimisväärsed saavu-tused immunoloogias. Järjest selge-maks on saanud immuunsüsteemi funktsioneerimise põhiprintsiibid, üha paremini on hakatud mõistma immuunsüsteemi osa organismi üldises homöostaasis, loodud uusi tõhusaid ravimeid. Seetõttu pole ka imekspandav, et just nüüd on mitmeid eriti hinnalisi teadusau-hindu saanud teadlased, kellel on olnud eriline panus immuunsüsteemi keeruka funktsiooni kirjeldamisel ja saadud tulemuste rakendamisel. Heaks  näiteks on 2011. aasta Nobeli meditsiini- ja füsioloogiaauhind, mis anti R. Steinmanile, B. Beutlerile ja J .  Hof fmanni le immunoloogias tehtud põhjapanevate uuringute eest. Seni puudus aga rahvusvaheline, ainult immunoloogidele mõeldud teadusauhind. Selle puuduse otsustas aga möödunud aastal korvata Else Kröneri Freseniuse-fond, asutades auhinna, mida hakatakse andma immunoloogidele. Seejuures mitte ainult seniste saavutuste eest, vaid ka ettevaatavalt edasiste uuringute toetamiseks. Auhinna suurus on 4 miljonit eurot, millest 500 000 on mõeldud auhinna laureaadile isikli-kult ja 3 500 000 tema edasiste uurin-gute toetamiseks, olles seega üks suurem teadlastele antav ühekordne rahaline auhind. Auhinna olulisust omalaadsete hulgas suurendab seegi, et seda hakatakse andma vaid iga nelja aasta tagant. Pealegi oli auhinna loomisel oluline panus 1969. aastal loodud Ülemaailmsel Immunoloogide Seltside Unioonil (IUIS, International Union of Immunological Societies), mis koondab 70 riigi või piirkonna organi-satsiooni, sh Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi. Seetõttu oli ka üsna loomulik, et kandidaate võisid esitada kõik IUISi liikmed ning et auhinnažüriid juhtis IUISi president prof Stefan Kaufmann. P ingel i sest auh innakonkur-sist väljus võitjana Yale’i Ülikooli professor Ruslan Medzhitov (snd 1966). Auhinnasaaja nimi avalikus-tati 5. juunil 2013 Berliinis toimunud väga pidulikul tseremoonial, kus lisaks immunoloogidele osales ka Saksamaa haridus- ja teadusminister ning oma läkituse oli saatnud liidu-kantsler Angela Merkel. Auhinna määramise aluseks olid R. Medzhi-tovi põhjapanevad tööd loomuliku immuunsuse uurimises, eriti aga mikroobe äratundvate sensormole-kulide ehk Tolli-sarnaste retseptorite (TLR) iseloomustamisel ja uurimisel 1990. aastate keskel. Nimelt on R. Medzhitov koos oma mentori Charles Janewayga kirjeldanud samal ajal nobelistide B. Beutleri ja J. Hoff -manniga inimese TLRide funktsiooni ja näidanud TLRide osalust adaptiivse immuunsuse aktiveerimisel (1). R. Medzhitov on sündinud ja kõrghariduse saanud Toshkendis, kaitsnud teaduskraadi biokeemia alal Moskva Ülikoolis ning asunud 1994. aastal uurimistööle Yale’i Ülikooli. Ta on varemgi saanud mitmeid vääri-kaid auhindu, mille hulka kuuluvad Blavatnik Award (2007), ida-Nobeliks kutsutud  e Shaw Prize (2011) jt. R. Medzhitovi uurimistöö on avanud uusi võimalusi immuun-süsteemi moduleerivate vahendite loomiseks ja nende kasutamiseks mitmete krooniliste haiguste raviks. Nii R. Medzhitovi kui ka teiste loomu-liku immuunsuse uurimisele pühen-dunud teadlaste tööd on näidanud TLRi-seoseliste mehhanismide raken-damise võimalusi eeskätt kasvajate ja infektsioonide tõhusaks raviks (2). Nende teadmiste rakendamisel on veel teisigi häid väljavaateid. Toodagu siin näiteks kas või uuringud sellise laialt levinud haiguse nagu suhkurtõve patogeneesi mehhanis-mide selgitamisel. Selgunud on, et loomulikul immuunsusel on nii 1. kui 2. tüüpi suhkurtõve tekkes ja progresseerumises märkimisväärne roll. Samad tähelepanekud puudu-tavad neurodegeneratiivseid haigusi, seejuures eeskätt just Alzheimeri tõbe. Võib arvata, et väliskeskkonna muutustes peegelduva loomuliku immuunsuse ja adaptiivse immuun-suse suhete süvauuringutest saab olulisi pidepunkte ka teaduslikule seletusele, miks viimastel aastatel on arenenud riikide rahvastikus tähel-datud järjest rohkem autoimmuun-haigusi ning allergia sagenemist. ALLIK AD 1.  Medzhitov R, Preston-Hurlburt P, Janeway CA Jr. A human homologue of the Drosophilia Toll protein signals activation in adaptive immunity. Nature 1997;388:394–7.2.  Hennessy EJ, Parker AE, O’Neill LAJ. Targeting Toll-like receptors: emerging therapeutics? Nature Rev Drug Discovery 2010;9:293–307.Raivo Uibo – TÜ arstiteaduskondraivo.uibo@ut.ee

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10279/5466

Immunoloogia

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu