Puusepp, Mai

Journals from University of Tartu

47Eesti Arst 2014; 93(1):47–48OMA SILMAGAPetlik kompuutertomograafiaMai Puusepp1 1 TÜ Kliinikumi radioloogiakliinikKirjavahetajaautor: Mai Puuseppmai.puusepp@kliinikum.eePilt 1. Kohalikus haiglas tehtud lülisamba kaelaosa KT-uuringu sagitaalne rekonstruktsioon luurežiimil, kus ilmestub C4 lülikeha anterolistees (täht) ja nähtavale tuleb alalõualuumurd keskjoonel (must nool). C4–C5 segmendi kõrgusel esinevad hingamisteede pehmete kudede piiride topeltkontuurid (valge nool), mis viitavad liigutusartefaktile.Pilt 2. Kohalikus haiglas tehtud KT-uuringu aksiaalne lõik luurežiimil C4–C5 lülivahemiku kõrgusel, kus on nähtavad hingamisteede ja lülikehade väljendunud topeltkontuurid, mis viitavad asjaolule, et patsient on uuringu ajal liigutanud. Haigusjuhu kirjeldusPäevasel ajal toimunud liiklusõnnetuses sai sõiduautolt löögi 17aastane tütarlaps. Kannatanu toimetati kiirabiga kohaliku haigla traumapunkti. Seal tehti parema õlavarreluu röntgeniülesvõte, ja kuna tegemist oli tugeva jõuga traumaga, siis tehti ka pea- ja kaelapiirkonna kompuu-tertomograafiline (KT) uuring. Röntgeni-ülesvõttel ilmestus õlavarreluu kirurgilise kaela nihkega põikimurd. Pea KT-uuring oli liigutusartefaktidega, ajustruktuurid ja liik-voriruumid olid normipärase leiuga, ajukoes kontusioonikoldeid nähtavale ei tulnud ja intrakraniaalse hemorraagia tunnuseid ei olnud. Ilmnesid mitmed näokolju murrud: parema sarnaluu murd, ülalõualuu nihketa murd keskjoonel, alalõualuu nihkega murd keskjoonel ja mõlemapoolne alalõualuu l i igesejätke murd. Lül isamba kaelaosa KT-uuringul diagnoositi neljanda kaelalüli (C4) ettenihe viienda kaelalüli (C5) suhtes kuni poole lülikeha läbimõõdu ulatuses ning samal kõrgusel ka seljaajukanal i väljendunud ahenemine ja deformatsioon (vt pilt 1). Jäi kahtlus ka viienda kaelalüli parempoolse külgmassi murru või murdude suhtes. Samas tõdes radioloog, et C4–C5 kõrgusel on ka liigutusartefakte (vt pilt 2). Lülisamba kaelaosa trauma ja seljaaju tõenäolise vigastuse tõttu toimetati patsient kiirabiga kõrgema etapi haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Neurokirurgi raske kaelatraumaga patsiendi saabumi-sest eelnevalt ei teavitatud. Sinna jõudes umbes 4,5 tundi pärast traumat oli patsient teadvusel ning orienteeritud, kaebas valu paremas õlas ja vähest valu ka kaelas. Käte ja jalgade liigutused olid sümmeetrilised ja tundlikkusehäireid ei esinenud. Pupillid reageerisid valgusele ning ol id võrdse diameetriga. Kõht oli palpatsioonil pehme ja valutu. Juhtunu suhtes püsis patsiendil amneesia. EMOs tel l it i r indkere, kõhuõõne ja vaagna KT-uuring veenisisese kontrast-ainega. Uuringu tulemusel kirjeldati lisaks parema õlavarreluu murrule ka parema kopsu kontusiooni, kuid muus osas oli leid normipärane, kõhukoopaelundite vigastusi ei esinenud. EMO valvearsti konsulteerinud neurokirurg pidas vajalikuks teha uus lüli-samba kaelaosa KT-uuring eelneval uuringul 48 Eesti Arst 2014; 93(1):47–48OMA SILMAGAilmnenud liigutusartefaktide ja seljaaju vigastusele viitavate sümptomite puudu-mise tõttu. Kordusuuringul kaela luuliste struktuuride fraktuure ega dislokatsioone ei esinenud (vt pilt 3). Seega oli esmasel KT-uuringul ilmestunud lülisamba kaelaosa C4–C5 segmendi väljendunud deformatsioon täielikult tingitud liigutusartefaktist.AruteluKT-uuringu tundlikkus ja spetsiifilisus lüli-samba kaelaosa vigastuste diagnoosimisel tömbi traumaga haigetel on vastavalt 99% ja 93% (1) ning see on valdavalt asendanud konventsionaalsed röntgenogrammid lüli-samba kaelosa vigastuste diagnoosimisel (2). KT-uuring on ka suhteliselt ohutu, sest tänu nüüdisaegsele tehnoloogiale on suudetud kaelapiirkonna uuringu kiirgusdoosi oluli-selt vähendada suuruseni 1 mSv (3), mis on pea 3 korda väiksem KT-uuringul saadavast kiirgusdoosist ja ainult 7 korda suurem kui konventsionaa lsete kahes suunas tehtud kaelapiirkonna röntgeniülesvõtete tegemisest saadav kiirgusdoos. Sama kiir-gusdoosi saab Eestis keskkonnast umbes poole aastaga. KT-uuring on aga alt im artefaktide tekkimise suhtes kui tavaline röntgeni-ülesvõte. Artefaktid KT-uuringul võivad tugevalt halvendada uuringu kvaliteeti ning osal juhtudel muuta selle diagnoosimise seisukohast täiesti kasutuks. Artefaktide tekkepõhjused võib liigitada nelja rühma: 1) informatsiooni kogumise ajal toimuvatest füüsikalistest protsessidest tingitud arte-faktid, 2) patsiendist tingitud artefaktid nagu liigutused (tahtlikud või mittetaht-likud) uuringu ajal või metalli tihedusega võõrmaterjalid patsiendi kehas; 3) aparatuu-rist tingitud artefaktid ja 4) rekonstrukt-sioonide tegemise käigus tekkivad artefaktid (4). Ülal kirjeldatud haigusjuhtumi korral oli tegemist KT-uuringul liigutusartefaktiga, mis simuleeris haiguslikku muutust. Peamised liigutusartefaktile viitavad tunnused KT-uuringul on pehmete kudede hägustumine, luul iste struktuuride ja pehmete kudede piirjoonte topeltkontuurid (2). Kuna järjest enam tuginetakse lülisamba traumaga patsiendi käsitluses KT-uuringu leiule, on oluline olla teadlik uuringumeetodi nõrkadest külgedest ning radioloogilist leidu tuleb alati korreleerida kliinilise pildiga (1). KIRJANDUS 1.  Sciubba DM, Dorsi MJ, Kretzer R. Computed tomography reconstruction artifact suggesting cervical spine subluxation: case report. J Neurosurg Spine 2008;8:84–7.2.  Dhandapani S, Salunke P, Mukherjee KK. “Artifactual fractu-re-subluxation” of cervical spine in computed tomography screening sans plain radiographs. Spine J 2013;13:45–8.3.  Mulkens TH, Marchal P, Daineffe S, et al. Comparison of low-dose with standard-dose multidetector CT in cervical spine trauma. Am J Neuroradiol 2007;28:1444–50.4.  Barrett JF, Keat N. Artifacts in CT: recognition and avoidance. Radiographics 2004;24:1679–91.Pilt 3. Hiljem tehtud kaelapiirkonna kordus-KT-uuringu sagitaalne rekonstruktsioon luurežiimil, kus kaelalülide orientatsioon üksteise suhtes on normaalne, listeese ei esine ning prevertebraalsete pehmete kudede turse puudub.

English

Petlik kompuutertomograafia

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11735/6919

Petlik kompuutertomograafia

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu