Reppo, Ingrid

English

Journals from University of Tartu

217erialauudisedEesti Arst 2024; 103(4):217Glükoosisensorid teist tüüpi diabeedi ravisEsimest tüüpi diabeediga patsientide puhul on glükoosisensorite kasuta­mine tavapärane kliiniline praktika. 2024. aasta Ameerika Diabeedi­assotsiatsiooni (ADA) diabeedi ravi­juhend (1) soovitab pideva glükoo­simonitooringu seadmeid kasutada kõigil insuliinravi saavatel patsien­tidel sõltumata diabeedi tüübist ja insuliinravi intensiivsusest. Hiljuti on i lmunud kaks süstemaati l ist ülevaadet ja metaanalüüsi, milles on käsitletud glükoosisensorite kasuta­mist erinevate diabeedi raviskeemi­dega, sealhulgas ainult tablettravi või basaalinsuliini saavatel teist tüüpi diabeediga patsientidel. Ajakirja Diabetes Care jaanuari­numbris avaldatud metaanalüüs (2) hõlmas 26 juhuslikustatud kontroll­uuringut, millest 17 käsitles reaal­ajas töötavaid sensoreid (ingl real time continuous glucose moniroring, rtCGM) ja 9 glükoosinäitude skanee­rimist nõudvaid sensoreid ( ingl intermittently scanned CGM, isCGM). Kokku oli analüüsi kaasatud 2783 patsienti. Patsiendid olid vanuses 53–70 eluaastat (kaalutud keskmine 60,1 aastat). Patsientide diabeedi kestus oli 5,6–21,8 aastat ja glükee­ritud hemoglobiini (HbA1c) väärtus uuringu alguses 6,9–9,9%. Sensori kasutamise periood oli rtCGM uurin­gutes 8,0–34,8 nädalat (kaalutud keskmine 20,3 nädalat) ja isCGM uuringutes 10–52 nädalat (kaalutud keskmine 32,4 nädalat). Glü komeet r iga  veresu h k r u mõõtmisega võrreldes oli rtCGM kasutajatel HbA1c tase keskmiselt madalam 0,19% ja isCGM kasuta­jatel 0,31% võrra. Vanus, raviskeem, diabeedi kestus, algne HbA1c väärtus ega pideva glükoosimonitooringu Ingrid Reppo – TÜ sisekliinikseadme tüüp HbA1c tulemusi ei mõjuta nud .  Hüpog lü keem iate esinemist sensori kasutamine selle metaanalüüsi kohaselt ei mõju­tanud, nagu ka kehakaalu, keha­massi indeksit, vererõhku ja lipiidide profiili. Ajakirjas Diabetologia ilmunud metaanalüüs (3) põhines 12 juhus­likustatud kontrolluuringul, mis hõlmasid kokku 1248 patsienti ning millest 8 käsitles rtCGMi ja 4 isCGMi. Patsientide keskmine vanus oli neis uuringuis 58,9 aastat ja keskmine diabeedistaaž 14,7 aastat. Patsien­tide HbA1c väärtus uuringu alguses varieerus vahemikus 7,83–9,27%. Glükoosisensori kasutamise periood ol i  uur ing utes 10–34 näda lat . Metaanalüüsi kohaselt vähenes HbA1c tase keskmiselt 0,31% võrra ning see efekt oli sarnane nii ainult suukaudseid d iabeed irav imeid (–0,29%) kui ka insuliinravi (koos tablettrav iga või i lma) (–0,30%) saanud patsientidel. Glükoosisen­sori kasutamine suurendas aega veresuhkru eesmärkvahemikus (+6,36%). Seejuures vähenes ni i eesmärgist kõrgemate veresuhk­ruväärtustega aeg (–5,86%) kui ka eesmärgist madalamate veresuhk­ruväärtustega aeg (–0,66%). Raskete hüpoglükeemiate ning makrovas­kulaarsete tüsistuste esinemises erinevusi pideva glükoosimonitoo­ringuseadme ja glükomeetriga vere­suhkru mõõtmise vahel ei leitud. Kokkuvõttes saab nentida, et kaks metaanalüüsi jõudsid sarnaste tulemusteni ehk pideva glükoosimo­nitooringu seadmete kasutamine alandab HbA1c taset 0,19–0,31% võrra ja seda sõltumata sel lest, milliseid ravimeid 2. tüüpi diabeedi raviks kasutatakse. Olulist mõju raskete hüpoglükeemiate esinemi­sele glükoosisensorite kasutamine 2. tüüpi diabeediga patsientide puhul ei näidanud. Ku i  n e i d  t u l e mu s i  kõr v u ­tada pideva g lükoosimon itoo­ringu mõjuga 1. tüüpi diabeediga patsientide ravitulemustele, si is näiteks 2022. aastal avaldatud kõiki earühmi hõlmava metaanalüüsi alusel parandab pidev glükoosi­monitooring 1. tüüpi diabeediga patsientide HbA1c taset keskmiselt –0,23% võrra; halvema algse diabee­diohjega (HbA1c > 8%) patsientide puhul on HbA1c paranemine suurem (–0,43%) (4). REFEREERITUD 1. ElSayed NA, Aleppo G, Bannuru RR, et al. 7. Diabetes technology: standards of care in diabetes—2024. Diabetes Care 2024;47(Supplement_1):S126–44. 2. Seidu S, Kunutsor SK, Ajjan RA, Choudhary P. Ef-ficacy and safety of continuous glucose monitoring and intermittently scanned continuous glucose monitoring in patients with type 2 diabetes: a systematic review and meta-analysis of interven-tional evidence. Diabetes Care 2024;47:169–79. 3. Jancev M, Vissers TACM, Visseren FLJ, et al. Con-tinuous glucose monitoring in adults with type 2 diabetes: a systematic review and meta-analysis. Diabetologia 2024. Doi: https://doi.org/10.1007/s00125-024-06107-6.4. Teo E, Hassan N, Tam W, Koh S. Effectiveness of continuous glucose monitoring in maintaining glycaemic control among people with type 1 di-abetes mellitus: a systematic review of randomised controlled trials and meta-analysis. Diabetologia 2022;65:604–19. 

Glükoosisensorid teist tüüpi diabeedi ravis

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/23895/18123

Glükoosisensorid teist tüüpi diabeedi ravis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu