Laisaar, Tanel

Pall, Virge

English

Journals from University of Tartu

408päevakorralEesti Arst 2021; 100(8):408–410Koostöö Scandiatransplantiga: Tartu Ülikooli Kliinikumi teekond rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks saamiseniVirge Pall1, Tanel Laisaar1, 2, 31 TÜ Kliinikumi transplantatsioonikeskus, 2 TÜ Kliinikumi kopsukliinik, 3 Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kopsukliinikEsimene neerusi irdamine teht i Tartus juba 1968. aastal . Teata-vasti on heade siirdamistulemuste peamine eeldus doonor ielund i võimalikult hea sobivus retsipien-dile, mistõttu asuti 1980. aastatel otsima koostööd teiste Balti riiki-dega. 2002. aastal loodi Eesti, Läti ja Leedu siirdamiskeskusi ühendav mittetulundusühing Balttransplant. Ühingu peamiseks koostööväljun-diks jäi oma riigis nn ülejäävate (oma ootelehel olevatele patsientidele mitte sobivate) doonorielundite pakkumine teistele Balti riikidele, sestap ei parandanud see kuidagi kõrgelt sensibiliseeritud retsipienti-dele sobilike elundite leidmist ning 2008. aastal organisatsiooni tegevus lõppes (1).1999. aasta l a lustat i Tar tus maksa- ja 2010. aastal kopsusiir-damistega, lisaks otsiti võimalusi südame- ja kõhunäärmesiirdamiste käivitamiseks. See kõik suurendas veelg i vajadust rahv usvahel ise koostöö järele, eelkõige just arves-tades erakorralist siirdamist vaja-vaid patsiente. Võimalike alternatiivsete koos-tööpartneritena olid kaalumisel pea m ise l t  Kesk-Euroopa r i i ke ühendav organivahetusorganisat-sioon Eurotransplant ja Skandinaavia maade siirdamiskeskusi ühendav Scandiatransplant. Eurotransplan-tiga sõlmiti esialgne elundivahetuse raamleping 2008. aastal, tõhusama koostöö peamiseks takistuseks sai aga Kesk-Euroopa riikide kaugus Eestist, mistõttu oli elundite trans-pordi korraldamine väga keerukas ja doonoriorganite isheemiaajad oleks kujunenud lubamatult pikaks. Esimesed mõtted võimalikust koos-tööst Scandiatransplantiga pandi idanema juba 1990ndatel, mil siir-dajatel tekkisid sidemed Helsingi ja Oslo siirdamiskeskustega (2), kuid tõhusa vastastikuse koostööni ei jõutud.SUUND raHvUSvaHelISele kooSTÖÖle2011. aasta alguses võttis TÜ Kliini-kumi juhatus selge suuna arendada Eesti elundidoonorluse ja -siirdamise süsteemi ning teha koostööd rahvus-vahelises elundivahetusvõrgustikus ja saada nende l i ikmeks. Eraldi struktuuriüksusena moodustati klii-nikumi transplantatsioonikeskus, taotleti ja saadi koesobivuslaborile rahvusvaheline akrediteering ning alustati ettevalmistusi muudatuste tegemiseks õigusaktides ja trans-plantatsiooniga seonduvate tege-vuste rahastamises (3). Samal ajal toimusid aktiivsed läbirääkimised teiste Eesti haiglatega doonorluse ja siirdamise alal koostöö arenda-miseks ning Euro- ja Scandiatrans-plantiga piiriülese elundivahetuse käivitamiseks. Kliinikumi esindajad külastasid järjest kõiki Scandiatrans-planti keskusi, et luua otsekontakte ning tutvustada Eesti siirdamisprog-ramme ja -tulemusi. E s i m e s e  o l u l i s e  t u l e m u -seni õnnestus jõuda 2013. aasta jaanuaris, kui Eest i ja Scandia-transplant sõlmisid elundivahe-tuse raamlepingu, mille alusel oli võimalik vahetada elundeid, millele oma riigis parajasti retsipienti ei leidunud. Arvestades populatsioo-nide suurt erinevust, kujunes sellest peamiselt Eestist elundite väljavedu Skandinaavia keskustesse, kuid see võimaldas meil saada hindamatuid kogemusi mitme elundi doonori käsitluse, rahvusvaheliste doono-riprotsesside koordinatsiooni ja logistika vallas. A lanud koostöö puudutas lisaks reaalsele elundiva-hetusele ka täiendusi ja koolitusi, mille otsese tulemusena juurutati Eest is pankreasesi irdamised ja laparoskoopilised doonorinefrek-toomiad ning võimal ikuks sa id südamesiirdamised Eesti patsien-tidele Helsingis. kooSTÖÖ SCaNDIaTraNSpl aNTIGaMurranguliseks kujunes 2017. aasta. Mais otsustas Scandiatransplanti nõukogu võtta TÜ Kliinikumi vastu organisatsiooni assotsieerunud liik-meks. Kogu suve kestsid aktiivsed et teva lmistused: k va l iteed i- ja ohutusraamistiku, tööprotsesside n ing dokumentatsiooni ühi lda-mine, andmebaaside kohandamine, töötajate koolitused jm. Igapäevane tegelik koostöö võrdsetel alustel teiste Scandiatransplanti keskus-tega algas 1. oktoobril. Ühtlasi said Eesti esindajad võimaluse osaleda 409päevakorralEesti Arst 2021; 100(8):408–410vaatlejana organisatsiooni juha-tuse ja nõukogu töös ning kõikides erialaspetsiifilistes töörühmades, esialgu küll vaatlejana ehk ilma hääleõiguseta (4, 5).Et Scandiatransplanti liikmes-riikides elab kokku 28,9 miljonit inimest, muutus tõenäosus leida õigel ajahetkel sobiv doonor üle 20 korra suuremaks kui ainuüksi Eesti doonoreid kasutades. Ennekõike lootsime liitumisest senisest pare-maid võimalusi ägeda elundipuu-dulikkusega patsientidele, lastele ja korduva siirdamise ootajatele. Südamesiirdamise vallas tõhustus koostöö Soomega. Kui enne liitumist siirati Eesti patsientidele Soomes ainult Eestist pärinevaid doonorisü-dameid, siis alates 2017. aastast on südamesiirdamiste ooteleht kahel riigil ühine.Nüüdseks on Scandiatransplanti liikmena tegutsetud 3 aastat ja 9 kuud ning on paras aeg hinnata, kas ja kuidas on varasemad ootused realiseerunud. Nimetatud ajape-rioodi vältel on Eestis eemaldatud siirdamiseks kokku 368 elundit 119 doonorilt, sh elusdoonoreid (neer) on olnud 11 ja surnud doonoreid 108. Et mõista nende arvude tege-likku sisu, tuleb tegevust võrrelda teiste riikidega. Rahvusvahelises teadusk ir janduses kasutatakse doonorluse aktiivsuse indikaato-rina reaalsete surnud doonorite arvu miljoni inimese kohta aastas. Eesti keskmine näitaja on viimasel viiel aastal olnud 22,2. Võrdluseks: 2019. aastal oli kõigi Euroopa Liidu riikide keskmine 22,5 (6). Seega oleme Euroopa keskmisel tasemel, kuid arenguruumi on siiski palju. Eesti jaoks on väga olul iseks probleemiks surmajärgsest elun-dite loovutamisest keeldumiste suur osakaal – just sel põhjusel jäävad kasutamata iga neljanda võimaliku doonori elundid. Siiski kujunes eelmine aasta Eestile väga edukaks: 2020. aasta l õnnestus miljoni elaniku kohta kasutada 24,8 surnud doonorit ja selle tulemusega tõusis Eesti Ameerika Ühendriikide ning Hispaania järel maailma riikide seas kolmandale kohale (7). Sama perioodi vältel on Eesti patsientidele tehtud kokku 256 elun-disiirdamist, sh 242 juhul on siirda-mine toimunud TÜ Kliinikumis ja 14 juhul (südamesiirdamised, väikelaste elundisiirdamised) Soome või Rootsi suurte kogemustega keskustes. 196 siirdamisel (77%) kasutati Eesti doonoritelt eemaldatud elundeid ning 60 juhul (23%) pärinesid doono-rielundid teistest riikidest. Era kor ra l i s i  r av i ju hte ,  k us patsient vajas kiiret elupäästvat siirdamist, on olnud viimase 3 aasta ja 9 kuu jooksul kokku 14 korda. Seejuures õnnestus 11 juhul sobilik doonorielund saada ja siirata, toimus 6 erakorralist maksa-, 2 südame- ja 4 kopsusiirdamist. Kolm patsienti suri enne siirdamiseni jõudmist. Uue neeru, maksa, kopsud või südame on selle perioodi vältel saanud 11 Eesti last ning korduvaks siirdamiseks sobilik elund on õnnestunud leida 34 patsiendile. Siirdamiseks vajalikud elundid saadi tänu koostööle teistest Skandinaavia keskustest.Väga oluline kasu on olnud Scan-diatransplanti spetsiaalsest eriprog-rammist kõrgelt sensibiliseeritud kroonilise neerupuudulikkusega patsientidele (STAMP). Programm on välja töötatud patsientidele, kelle siiratavusskoor ehk tõenäosus leida tavapäraste reeglite alusel sobilik doonorielund oma elukohariigist on väiksem kui 2%. Selle eriprog-rammi raames on neer siiratud 15 Eesti patsiendile ja on rõõm tõdeda, et sealhulgas on siiriku saanud 6 patsienti, kes olid uue neeru ootel olnud juba aastaid enne koostöö alustamist Scandiatransplantiga.SIIrDaMISvalDkoNNa proBleeMkoHaDSuurimaks väljakutseks on kliini-kumi siirdamismeeskonnale kuju-nenud riikidevahelise transpordi korraldamine. Nii doonorielundite kui ka välisriigis siirdamist vaja-vate patsientide transport on alati aegkriitiline. Paraku regulaarlende Eestisse napib ja ka võimalused tellimuslendude ööpäevaringseks korraldamiseks on üsna piiratud. Eriti keerukad on logistika aspektist olnud viimased poolteist aastat, mil kogu maailmas on mõjutanud lennuliiklust COVID-19-pandeemia, vähendades regulaarlendude arvu ja põhjustades seeläbi eralennufirmade ülekoormust ning väiksemate lennu-jaamade osalist või täielikku sulge-mist. Nii ka kliinikumi jaoks – kuna regulaarlende Tartu lennujaamast ei toimu, püütakse seal hakkama saada minimaalse personaliga ja lennujaama avamine erakorraliste meditsiinilendude teenindamiseks ei ole olnud alati võimalik.Mõistagi ei pärssinud SARS-CoV-2 elundidoonorluse ja -si irdamise vaates ainult piiriülest elundiva-hetust, vaid oli otseselt ohtlik ka siiratud patsientidele. TÜ Kliinikumi transplantatsioonikeskuse andmetel on alates 2020. aasta märtsist koroo-naviirusega nakatunud 79 Eestis elundisiirdamist ootavat või varem siiratud, funktsioneeriva siirikelun-diga patsienti ehk COVID-19-hai-gestumus selles patsiendirühmas on olnud 11%. Sealhulgas vajas 41% patsientidest haiglaravi ning 4% suri. Samal perioodil oli Eesti rahvastikus tervikuna nakkusjuhte üle 130 000 (haigestumus 10%), haiglaravi vajas nendest 6% ja suri 1% (8). Andmetest ilmneb selgelt, et kuigi elundisiirdamist ootavatel ja juba siiratud patsientidel on risk haigestuda vaid pisut suurem kui üldrahvastikus, on haiguse kulg neil oluliselt raskem. klIINIkUM NÜÜDSeST SCaNDIaTraNSpl aNTI TäISlIIGeEesti siirdamismeeskondade koostöö Scandiatransplantiga on olnud pika-ajaline ja viimastel aastatel tänu assotsieerunud liikme staatusele ka järjest tihedam. Kliinikumi spetsia-listid on osalenud aktiivselt Scan-diatransplanti juhatuse, nõukogu ja erinevate töörühmade töös, kus langetatakse olulisi sisulisi töökorral-duslikke otsuseid. Tulenevalt Skandi-naavia maadele iseloomulikust põhja-likust tööstiilist on otsused olnud 410päevakorralEesti Arst 2021; 100(8):408–410vahel aeganõudvad, kuid sellevõrra kaalutletumad. Igatahes tunnustasid tänavu kevadel Scandiatransplanti juhatuse ja nõukogu liikmed Eestit kui võrdväärset partnerit, muutes käesoleva aasta 19. mail Scandia-transplanti põhikirja (9) ja nimetades TÜ Kliinikumi Scandiatransplanti täieõiguslikuks liikmeks.kokkUvÕT TekSEesti koostöö Scandiatransplantiga on olnud liitumisest alates igati edukas ja tulemuslik ning vastab püstitatud ootustele. Võib julgelt väita, et Eesti elundidoonorlus ja -siirdamine toimuvad nüüdisaegsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite alusel ning Eesti on teistele Skan-dinaavia siirdamiskeskustele võrd-väärne partner – seda kinnitas TÜ Kliinikumi vastuvõtmine Scandia-transplanti täieõiguslikuks liikmeks. KIRJANDUS 1.  Asociācija „Balttransplant“, Sabiedriska bezpeļņas organizācija (27.07.2021). https://company.lursoft.lv/asociacija-balttransplant/40008066176.2.  Dmitriev P. 40 aastat neerusiirdamist Eestis. Eesti Arst 2009:88:329–33.3.  Pall V, Einasto M. Elundidoonorlus ja -siirdamine Eestis. Eesti Arst 2011:90:213–4.4.  Pall V, Laisaar T, Ericzon BG. A Regional Report on the Evolution of Organ Transplantation in Estonia. Transplantation 2019:103:1965–7.5.  Laisaar T, Pall V. 50 aastat neeru-, 20 aastat mak-sa- ja 10 aastat kopsusiirdamisi Eestis. Eesti Arst 2019:98:201–5.6.  Newsletter Transplant. International figures on donation and transplantation 2019. EDQM 2020:25.7.  International Registr y in Organ Donation and Transplantation. Preliminary numbers 2020. IRODaT, 2021. https://www.irodat.org/img/database/pdf/IRODAT%20Newsletter%20June.pdf.8.  Koroonaviiruse andmestik. Terviseameti veebileht (12.07.2021). https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.9.  Articles of Association for ’Foreningen Scandia-transplant’; Amendment of Artcles adopted by the Council of represemtatives, Helsinki, 19.May 2021. http://www.scandiatransplant.org/about-scandiatransplant/organisation/ARTICLESsig-ned_amended2021May19_repr_Helsinki.pdf.

Koostöö Scandiatransplantiga: Tartu Ülikooli Kliinikumi teekond rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks saamiseni

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/18071/12886

Koostöö Scandiatransplantiga: Tartu Ülikooli Kliinikumi teekond rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks saamiseni

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu