Pihlak, Rauno

English

Journals from University of Tartu

484oma silmagaEesti Arst 2023; 102(9):484–485Meckeli divertikuliitRauno Pihlak – TÜ Kliinikumi radioloogiaosakond30 aasta vanusel varem tervel naisel tekkis varahommikul äkitselt kõhuvalu, millega kaasnesid iiveldus, oksendamine ja kõhu-lahtisus. Valu oli torkiva iseloomuga, loka-l iseerus ülakõhu keskele ning k i irgus paremale alakõhtu. Kodune valuravi sümp-tomeid oluliselt ei leevendanud. Umbes 16 tundi pärast valu algust pöördus patsient erakorralise meditsiini osakonda (EMO).Objektiivsel uurimisel EMOs oli kõht palpatsioonil pehme, paremal alakõhus valulikkus, Rovsingi, psoas’e ja Blumbergi katsud olid positiivsed. Laborianalüüsides olid kliiniliselt olulisteks muutusteks veres leukotsüütide sisaldus 17,7 × E9/L ning C-reaktiivse valgu sisaldus 21 mg/L.Apenditsi idi kahtluse tõttu saadeti patsient ultraheli- (UH) uuringule. Paremal alakõhus visualiseerus paksenenud seinaga umbselt lõppev sooleosa, mis sisaldas vede-likku ja gaasi (vt pilt 1). Seda ümbritsev rasvkude oli infiltreeritud. Kõhuõõnes oli Pilt 1 (a ja b). Põletikuline Meckeli divertiikul ultraheliuuringul risti- (a) ja pikisuunas (b). Näha on paksenenud seinaga (tühi nool) sooleosa, mis lõpeb umbselt (täidetud nool). Ümbritsev rasvkude on infiltreeritud (tärn).Pilt 2 (a ja b). Kompuutertomograafiline uuring aksiaal- (a) ja sagitaaltasapinnas (b). Näha on paksenenud seinaga sooleosa, milles on gaasi-vedeliku nivoo ning enteroliidid (valge nool). Jälgitav on ühendus peensoolelinguga (must nool) ning ümbritseva rasvkoe infiltratsioon (tärn).a ba b485oma silmagaEesti Arst 2023; 102(9):484–485väheselt vaba vedelikku. Apendiks ei tulnud nähtavale. UH-uuringu leid viitas võimali-kule Meckeli divertikuliidile.Leiu täpsustamiseks tehti seejärel veeni-sisese kontrastainega kompuutertomograa-filine (KT) uuring. KT-uuringul oli sarnaselt UH-uuringuga nähtav paksenenud seinaga umbselt lõppev umbes 5 cm pikkune peensoole osa, milles oli gaasi-vedeliku nivoo ning mõned konkremendid (vt pilt 2). Sooleosa ümber ol i vähest rasvkoe infiltratsiooni. Retrotsökaalse asetsusega apendiks oli põletikutunnusteta. KT-uuringu leid oli samuti iseloomulik eelkõige Meckeli divertikuliidile. Mõned tunnid hi ljem läks patsient laparoskoopilisele operatsioonile, kus leiti umbes 60 cm kaugusel ileotsökaalnurgast põlet ikul ine la ia põhimikuga Meckel i divertiikul, mis eemaldati. Histoloogilisel uuringul leidis kinnitust Meckeli ägeda divertikuliidi diagnoos. Ektoopilist kude ega maliigsuse tunnuseid ei olnud. Operatsioo-nijärgne periood oli tavapärane ja patsient lubati 3 päeva hiljem kodusele ravile. aRUTElUMeckeli divertiikul on kõige sagedasem gastrointestinaaltrakti arenguhäire. Meckeli divertiikul on tõeline divertiikul (sellel on kõik sooleseina kihid). See kujuneb loote arengu käigus rebukotti ja soolt ühendava juha ebatäieliku taandarengu tõttu (1, 2).Meckeli divertiikulit iseloomustatakse sageli nn kahtede reegli abil: see esineb kahel protsendil rahvastikust, asub tavaliselt 2 jala (umbes 60 cm) kaugusel ileotsökaalklapist ja on 2 tolli (umbes 5 cm) pikk ning sellega seotud tüsistused avalduvad enamasti enne teist eluaastat (1).Enamasti on Meckeli divertiikulid asüm-tomaatilised ja need leitakse juhuslikult. Komplikatsioonide risk eluea jooksul on 4,2–6,4% (3). Kõige sagedasem tüsistus on sooleverejooks (väikelastel on see levinuim sooleverejooksu põhjus). Veel on sageda-semad tüsistused soolesulgus (läbi erinevate mehhanismide) ja divertikuliit, väga harva esinevad tüsistused on perforatsioon või neoplasma teke. Enteroliidid tekivad 3–10%-l Meckeli divertiikulitest (1–4).Divertikuliit esineb 10–20%-l sümpto-maatilise Meckeli divertiikuliga patsien-tidest (1). Põletiku tekkepõhjuseks võib olla ektoopilise maolimaskesta toodetud maohape või valendiku obstruktsioon (4). Enamasti on Meckel i diverti ikul iga seotud vaevuste korral esmaseks piltdiag-nostika meetodiks UH-uuring. Diagnoosi täpsustamiseks tehakse üldjuhul KT-uuring. Lisaks on võimalik kasutada stsintigraafiat (tehneetsium-99m-pertehnetaat võimaldab visualiseerida ektoopilist maolimaskesta). Röntgeniülesvõtete (ka koos soolesisese kontrastainega) osakaal diagnostilise meeto-dina on oluliselt vähenenud (1–4).Sümptomaatilise Meckeli divertiikuli valikraviks on ( laparoskoopiline) operat-sioon. Juhuslikult leitud mittesümptomaati-lise Meckeli divertiikuli võimalikke tüsistusi ennetava operatiivse eemaldamise suhtes ei ole üksmeelt leitud (2).KIRJANDUS 1.  Inarejos Clemente EJ, Navarro OM, Navallas Irujo M, et al. Omp-halomesenteric duct anomalies in children: a multimodality overview. Radiographics 2021;41:2090–110.2.  Sagar J, Kumar V, Shah DK. Meckel's diverticulum: a systematic review. J R Soc Med 2006;99:501–5.3.  Kotha VK, Khandelwal A, Saboo SS, Shanbhogue AK, Virmani V, Marginean EC, Menias CO. Radiologist's perspective for the Meckel's diverticulum and its complications. Br J Radiol 2014;87:20130743.4.  Elsayes KM, Menias CO, Harvin HJ, Francis IR. Imaging Manifesta-tions of Meckel's Diverticulum. Am J Roentgenol 2007;189:81–8.

Meckeli divertikuliit

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/22953/17392

Meckeli divertikuliit

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu