Auvinen, Anssi

Boice Jr., John D.

Bromet, Evelyn

Rahu, Kaja

Rahu, Mati

Zeeb, Hajo

English

Journals from University of Tartu

417EEsti uuringuid ma ailma tEadusajakirjadEsEesti Arst 2023; 102(8):417* Tegu on pilditõmmisega artikli päisest.1 Tervise Arengu Instituudi registrite osakond, 2 Varem: Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakond, 3 Leibnizi Ennetusuuringute ja Epidemioloogia Instituudi ennetuse ja hindamise osakond, 4 Bremeni Ülikooli terviseteaduste teaduskond, 5 Tampere Ülikooli sotsiaalteaduste teaduskond, 6 Soome Kiirgusohutuskeskus, 7 Stony Brooki Ülikooli psühhiaatria osakond, 8 USA kiirguskaitse ja -mõõtmiste nõukogu, 9 Vanderbilti Ülikooli Meditsiinikooli epidemioloogia osakondSuitsiid ja muud surmapõhjused Eestist pärit Tšernobõli veteranide hulgas 1986–2020: ajakohastatud andmed*TaustTšernobõli tuumajaama 1986. aasta avarii tagajärjel sattus keskkonda suur kogus radionukliide. Tuuma-jaama pi irkonda saadeti taasta-mistöödele l igi 530 000 inimest (Tšernobõli veterani), kelle hulgas oli ka Eesti elanikke. Varasemate, 1990ndate esimesel poolel alanud rahvusvahelises koostöös tehtud uuringutega oleme välja selgitanud, et meie veteranide üldsuremus ei erinenud Eesti meesrahvastiku üldsuremusest. Samas näitas surma-põhjuste analüüs oluliselt kõrge-nenud suitsiidisuremust. Meie teada ei ole seni ühegi hästi määratletud Tšernobõli veteranide kohordi sure-must käsitletud surmapõhjuseti. Käesoleva töö eesmärk oli jätkata varasemaid uuringuid ja mõõta Eestist pärit Tšernobõli veteranide suremust võrrelduna Eesti meesrah-vastiku suremusega.MetoodikaEesti Tšernobõli veteranide kohort (4831 meest) moodustati 1992–1994 mitme andmeallika alusel. Kohordi käekäiku jälgiti selle andmete linki-mise teel rahvast ikuregistr i ja surmapõhjuste registriga. Kohordi suremust võrreldi Eesti meesrah-vastiku suremusega ajavahemikul 1986–2020 ning arvutati välja stan-darditud suremusmäär (SMR) ja kohandatud suhteline surmarisk (ARR) koos 95% usaldusvahemi-kuga (uv).Tulemused1986–2020 registreeriti kohordis 123 420 inimaasta jooksul 1503 surmajuhtu. Kohordi üldsuremus ei erinenud riigi meesrahvastiku üldsuremusest (SMR 1,04; 95% uv 0,99–1,09). Vähisuremus oli kõrgem meesrahvastiku suremusest (SMR 1,16; 95% uv 1,03–1,28). I lmnes kiirgussõltuvate vähkide liigrisk (SMR 1,20; 95% uv 1,03–1,36), mis paigete kattuvusest tulenevalt võiks olla seotud suitsetamise ja alko-holitarvitamisega. Suitsetamissõl-tuvate vähkide SMR oli 1,20 (95% uv 1,06–1,35) ja alkoholisõltuvate vähkide SMR 1,56 (95% uv 1,26–1,86). Üldine surmarisk oli suurem veteranidel, kes viibisid Tšernobõli piirkonnas ≥ 92 päeva (ARR 1,20; 95% uv 1,08–1,34), olid mitte-eestlased (ARR 1,33; 95% uv 1,19–1,47) või kellel oli madalam haridustase (ARR 1,63; 95% uv 1,45–1,83). Registree-riti 101 suitsiidijuhtu. Suitsiidirisk oli kõrgenenud (SMR 1,31; 95% uv 1,05–1,56) ja seda eriti madala hari-dustasemega veteranide seas (ARR 2,24; 95% uv 1,42–3,53). Suitsiidirisk ei vähenenud Eestisse naasmisest möödunud ajaga.Kokkuvõte35 aastat pärast Tšernobõli tuuma-jaama avariid ei erinenud Eestist pärit Tšernobõli veteranide üldsu-remus riigi meesrahvastiku omast. Ei ilmnenud ka kiirgusest tingitud l i igsuremust. Püsiv kõrgenenud suitsiidirisk kohordis, mida tähel-dasime juba 1993. aastal, kinnitab, et Tšernobõli kogemus põhjustab veteranidel pikaajalisi psühhosot-siaalseid probleeme.Vol.:(0123456789) European Journal of Epidemiology (2023) 38:225–232 https://doi.org/10.1007/s10654-022-00957-3RADIATION EPIDEMIOLOGYSuicide and other causes of death among Chernobyl cleanup workers from Estonia, 1986 − 2020: an updateKaja Rahu1  · Mati Rahu2  · Hajo Zeeb3,4  · Anssi Auvinen5,6  · Evelyn Bromet7  · John D. Boice Jr8,9 Received: 13 September 2022 / Accepted: 15 December 2022 / Published online: 7 January 2023 © The Author(s) 2023AbstractMortality was studied in a cohort of 4831 men from Estonia who participated in the environmental cleanup of the radioac-tively contaminated areas around Chernobyl in 1986–1991. Their mortality in 1986–2020 was compared with the mortality in the Estonian male population. A total of 1503 deaths were registered among the 4812 traced men. The all-cause standard-ized mortality ratio (SMR) was 1.04 (95% CI 0.99–1.09). All-cancer mortality was elevated (SMR 1.16, 95% CI 1.03–1.28). Radiation-related cancers were in excess (SMR 1.20, 95% CI 1.03–1.36); however, the excesses could be attributed to tobacco and alcohol consumption. For smoking-related cancers, the SMR was 1.20 (95% CI 1.06–1.35) and for alcohol-related cancers the SMR was 1.56 (95% CI 1.26–1.86). Adjusted relative risks (ARR) of all-cause mortality were increased among workers who stayed in the Chernobyl area ≥ 92 days (ARR 1.20, 95% CI 1.08–1.34), were of non-Estonian ethnicity (ARR 1.33, 95% CI 1.19–1.47) or had lower (basic or less) education (ARR 1.63, 95% CI 1.45–1.83). Suicide mortality was increased (SMR 1.31, 95% CI 1.05–1.56), most notably among men with lower education (ARR 2.24, 95% CI 1.42–3.53). Our find-ings provide additional evidence that unhealthy behaviors such as alcohol and smoking play an important role in shaping cancer mortality patterns among Estonian Chernobyl cleanup workers. The excess number of suicides suggests long-term psychiatric and substance use problems tied to Chernobyl-related stressors, i.e., the psychosocial impact was greater than any direct carcinogenic effect of low-dose radiation.Keywords Chernobyl · Cleanup workers · Cohort · Estonia · Mortality · SuicideIntroductionFollowing the accident at the Chernobyl nuclear power plant in April 1986, around 530,000 persons were involved in the cleanup activities in the radioactively contaminated terri-tories [1]. Among them were nearly 5000 male residents of Est ni  (mainly military reservists), who worked in the Chernobyl area during 1986 − 1991 [2]. We have shown previously that the general mortality in the cohort of Esto-nian cleanup workers did not differ from that of the male population of Estonia. An analysis of cause-specific mortal-ity, however, revealed a significant excess of suicides [3–5].This article extends an ongoing cohort study first assem-bled over 30 years ago in 1991. To our knowledge, there are no other studies evaluating cause-specific mortality, includ-ing suicides, in a well-defined cohort of Chernobyl cleanup  * Kaja Rahu  kaja.rahu@tai.ee1 Department of Registries, National Institute for Health Development, Hiiu 42, 11619 Tallinn, Estonia2 Formerly: Department of Epidemiology and Biostatistics, National Institute for Health Development, Tallinn, Estonia3 Department of Prevention and Evaluation, Leibniz Institute for Prevention Research and Epidemiology–BIPS, Bremen, Germany4 Faculty of Health Sciences, University of Bremen, Bremen, Germany5 Faculty of Social Sciences, Tampere University, Tampere, Finland6 Environmental Radiation Surveillance, Radiation and Nuclear Safety Authority–STUK, Tampere University, Vantaa, Finland7 Department of Psychiatry, Renaissance School of Medicine, Stony Brook University, Stony Brook, NY, USA8 National Council On Radiation Protection and Measurements, Bethesda, MD, USA9 Division of Epidemiology, School of Medicine, Vanderbilt University, Nashville, TN, USA

Suitsiid ja muud surmapõhjused Eestist pärit Tšernobõli veteranide hulgas 1986–2020: ajakohastatud andmed

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/22898/17357

Suitsiid ja muud surmapõhjused Eestist pärit Tšernobõli veteranide hulgas 1986–2020: ajakohastatud andmed

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu