Rahvusvahelise teadusliku puukentsefaliidi töörühma (ISW TBE) koosolekul Viinis 2005. a jaanuaris esitati 14 Euroopa riigi andmed puukentsefaliidi esinemissageduse ja kliinilise kulu kohta. Peamine tähelepanu oli pööratud üle 50aastaste inimeste haigestumisele sellesse haigusesse. 


Eesti Arst 2005; 84 (6): 421-42

Sinisalu , Väino

English

Journals from University of Tartu

421Puukentsefaliit (PE) on levinuim puukidega üle-kantav arboviirusest tekitatud haigus Euroopas. Haiguse kulus eristatakse 3 erinevat vormi: täielik paranemine 2 kuu jooksul, protraheeritud kulg peamiselt kognitiivse funktsiooni häirega, püsivate jääknähtude kujunemine spinaalsete või postent-sefaliitiliste sümptomitega. Viimati kirjeldatud kulg esineb 46% patsientidest, letaalne lõpe on 1–2% haigestunutest. Põhjuslikku ravi ei tunta (1). Epidemioloogia. Kui varem peeti PEd ainult kindlates endeemilistes regioonides levivaks hai-guseks, siis nüüdseks on see haigus kiiresti levinud kõigis piirkondades Euroopas. Kogu maailmas registreeritakse aastas 10 000–12 000 haigus-juhtu. Dramaatiliselt on kasvanud haigestumine Lee-dus, Saksamaal, Rootsis ja Norras (2). Tabelis 1 on toodud andmed PE leviku kohta erinevates maades Euroopas ja Siberi eri piirkondades (2). Vaatamata laialdasele levikule jääb puukentsefaliit sageli diagnoosimata, kuna see võib kulgeda sarnaselt teiste viiruslike meningiidi või entsefaliidi vormidega ning täpset diagnoosi on võimalik kinnitada vaid laboratoorsete uuringute abil. Haiguse laiemale levikule on aidanud kaasa inimeste elustiili muutused viimase 10–15 a jooksul. Eksperdid peavad PE laieneva leviku põhjuseks inimeste järjest rohkemat viibimist looduses ning nii suurenevad kokkupuutevõimalused puukidega (2). Üldiselt on üle 50aastased inimesed Euroopas aktiivse ja mobiilse eluviisiga: 75% neist matkab regulaarselt looduses. Inimese vananedes tema immunoloogilised kaitsemehhanismid nõrgenevad nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ka vaktsinatsioonijärgsed Puukentsefaliit kuldsetes eluaastates inimestelVäino Sinisalu – EA peatoimetajaRahvusvahelise teadusliku puukentsefaliidi töörühma (ISW TBE) koosolekul Viinis 2005. a jaanuaris esitati 14 Euroopa riigi andmed puukentsefaliidi esinemissageduse ja kliinilise kulu kohta. Peamine tähelepanu oli pööratud üle 50aastaste inimeste haigestumisele sellesse haigusesse. antikehade tiitri väärtused on vanemaealistel väiksemad ja vähenevad kiiremini kui noortel. Koosolekul esitatud andmed näitasid, et Euroo-pas on PE-haigestumus sagedasem vanemaealiste seas ning kulgeb raskemini. Raske kuluga entsefaliit ja müeliit esinevad sagedamini üle 50aastaste haigete grupis. Haiguse ägedas faasis esinevad neil sagedasti teadvushäired, ataksia, pareesid ja epileptilised hood. Nad vajavad pikemaaegset ravi ja rehabilitatsiooni. Aktiivne immuniseerimine on ainus efek-tiivne viis haiguse ärahoidmiseks. Passiivne immuni-seerimine puugihammustuste järel ei ole enamikus Euroopa maades enam kasutusel. Praegu kasutusel olevad vaktsiinid sisaldavad inaktiveeritud viirustüvesid ning on kontrollitud efektiivsuse ja ohutusega. Esmajoones endeemi-listes – haiguse suurema levikuga – piirkondades peaksid kõik loodusega kokku puutuvad inimesed Tabel 1. Puukentsefaliidi levik (juhtude arv 100 000 inimese kohta) erinevates riikides ja Siberi piirkonnasSlovakkia 1, 36Sloveenia 13,7Eesti 16,4Läti 15,7–29,9Leedu 11,2–22Austria 1,1Tšehhi Vabariik 5,9Poola 0,89Siber         Novossibirski regioon 10,5       Kemerovo regioon 20,5       Altai Vabariik  16,1       Tomski regioon 72,5       Omski regioon  2,4–6,1Eesti Arst 2005; 84 (6): 421-422422Kirjandus1. Haglund M, Günther G. Tick-borne encephalitis – pathogenesis, clinical course and long-term follow up. Vaccine 2003;21:11–8.2. Kunze U, Baumhackl U, Bretschneider R, Chemlic V, Haglund M, et al. The golden agers and tick-borne  encephalitis. Conference report and position paper of the international scientific working group on tick-borne encephalitis. Wien Med Wochenschr 2005; preprint.eestiarst@eestiarst.eeolema vaktsineeritud. Erilist tähelepanu tuleks seal-juures pöörata üle 50aastastele. Püsiva immuunsuse saavutamiseks on vajalik esmane vaktsineerimine kolme annusega ja sellele järgnevad revaktsineerimised.Soovituslik vaktsineerimisskeem on järg-mine: pärast esimest vaktsiiniannust vaktsineeritakse teise annusega 1–3 kuu pärast ning kolmanda annusega 5–12 kuu pärast. Sellele järgneb esimene revaktsineerimine 3 a möödudes esmase vaktsineeri-mise 3. annuse manustamisest. Järgnevatel revaktsi-neerimistel arvestatakse inimese vanust: 1–60aas-tastel isikutel tehakse revaktsineerimine 3.–5. aastal pärast viimast revaktsineerimist, üle 60aastastel 3. aastal pärast viimast revaktsineerimist. Kuigi sagedamini levib puukentsefaliit nakatu-nud puugi hammustuse kaudu, on võimalik haiguse levik ka infitseeritud lehmade või kitsede keetmata-pastöriseerimata piima juues. Puukentsefaliidi viirus võib püsida lehma- või kitsepiimas kuni 8 päeva pärast looma haigestumist. Viirus inaktiveerub kui piima keeta 2 minutit.Kogu Eesti on puukentsefaliidi endeemiline piir-kond ja ka koduloomade nakatumise risk on suur. Eestis haigestus puukentsefaliiti ajavahemikul 3.–6. juunini 13 inimest, kes eitasid puugi-hammustust ja tõenäoliselt nakatusid 7.–8. mail Tallinnas Kristiine Keskuses toimunud turismimessil toorest kitsepiima juues. Tervisekaitseamet täpsus-tab koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga nakatu-mise asjaolusid. Viimastel andmetel haigestunute arv kasvab – ainuüksi Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses oli neid 9. juuni seisuga 15.Tähtis on teada, et vaktsineeritud inimesed ei haigestu puukentsefaliiti ka pärast lehma- või kitsepiima joomist. Kuigi alimentaarne nakatumine puukentsefaliiti on suhteliselt erandlik, tuleb ka sellega arvestada ja selleks valmis olla. 

Puukentsefaliit kuldsetes eluaastates inimestel

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/9843/5030

Puukentsefaliit kuldsetes eluaastates inimestel

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu