Lember, Margus

English

Journals from University of Tartu

466päevakorral  eeSTI arST 100Eesti Arst 2022; 101(9):466–468Aasta kokkuvõte: loodame sügisest naasta pandeemia-eelsesse õpperütmiMargus Lember – Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaanUue õppeaasta eel oleme tavapärase elurütmi ootuses. Loodetavasti mõjutab koroonaviiruse pandeemia õppetööd vähem kui 2020. või 2021. aastal. Oleme õppinud muutunud oludes paremini hakkama saama ning praegu paistab, et ka viirus on varasemast malbem, kuid siiski väga nakkav. Ettevaatusabinõud on jätkuvalt vajalikud – kindlasti on oluline vaktsineeritus, haigena koduspüsimine ja ebavajalike riskide vältimine. Teise olulise tegurina on nii meid kui ka kogu maailma mõjutanud Venemaa peetav sõda Ukraina vastu. Sel lest tu lenev ju lgeolekukri is, valmisoleku tagamine mis tahes situatsioonideks, meditsi inisüs-teemi valmistumine kri isideks, ukraina põgenike abistamine ning halvenenud majanduskeskkonnas hakkamasaamine on rida olulisi ülesandeid kogu riigile. Tervishoiu-töötajate koolitamine eesmärgiga erinevates kriisides efektiivset abi pakkuda ja nende parem integree-ritus üleriigilistesse plaanidesse nõuab täiendavat ressurssi nii rahas, inimestes kui ka infrastruktuuris. Kõrge inf latsiooni tingimustes on kogu kõrghariduse ja teaduse rahas-tamine veelgi suurem probleem, mis ootab kiiret lahendust riigilt.Möö du nud ke v ad semes t r i l tegeles Tartu ülikool aktiivselt kest-liku arengu temaatikaga, hinnates ja analüüsides, kuidas vastavaid tegevusi ülikoolis suunata. See on tänapäeval üha enam tähelepanu vajav valdkondadeülene teema, kus ülikoolil on potentsiaali olla eestve-daja nii uurimistöös kui koolitustes, aga ka oma organisatsiooni prakti-listes ümberkorraldustes. Kestliku arengu programmis on meditsiini-teaduste valdkonna vedada kesk-konnaterv ise ning rahvaterv ise küsimused.ÕPPETÖÖMöödunud õppeaasta õnnestus kahtlemata paremini kui aasta varasem. Meil oli suurem paind-likkus õppetöö läbiviimisel ning tänu vaktsineeritusele ja infekt-sioonikontrolli reeglite järgimisele saime kontaktõppe suuresti alles hoida. Õppetöös olulisi mööndusi pole tehtud. Õppemetoodiliselt on meie õppejõud suure töö teinud, meil on järjest enam nii Moodle’i-kursusi kui ka videoloenguid. Kõvasti on juurde tehtud materjale iseseis-vaks tööks. Õpetamisel määrasime täpsemalt k indlaks, mida tuleb möödapääsmatult anda kontaktõp-pena ja mida on võimalik teha nii hübriidõppes kui ka ainult veebi teel. Küll aga on suur osa tudengi-test ja õppejõududest tunnistanud, et sotsiaalsed kontaktid ja oskused on kannatanud. Seda on keeruline mõõta, aga erialaliste teadmiste ja oskuste kõrval on just kolleegidega lävimine ja meeskonnatöö olulised oskused, mis aitavad oma tulevast eriala omandada. Sügisest oleme otsustanud jätkata maksimaalselt kontaktõpet, meie õppekavade omandamiseks ei piisa vaid virtuaal-sest õppest. Õppetöö kõrvalt töötasid paljud tudengid ka möödunud õppeaastal haiglates ja teistes tervishoiuasu-tustes. See oli oluline abi koroona-epideemiaga toimetulekuks ja väärib suurt tänu. Mõistagi väärivad tänu ka kõik õppejõud ja juhendajad.Viimaste aastate jooksul oleme suuremalt tegelenud praktika- ja residentuurijuhendajate koolitami-sega. 2021/2022. õppeaastal viidi läbi 13 praktikajuhendajate kooli-tust, mille finantseerimine toimus Euroopa Liidu projektist „UT-UP-PRAKT: Tartu Ülikooli praktikasüs-teemi arendamine ja tõhustamine“. Margus Lember467eeSTI arST 100 päevakorral Eesti Arst 2022; 101(9):466–468Täpsemalt toimus üks hambaarsti-õppe praktika juhendamisoskuste koolitus, üks proviisoriõppe ja üks füsioteraapiaõppe praktika juhenda-misoskuste koolitus, seitse arstiõppe ja residentuuri juhendamisoskuste koolitust ning kolm arstiõppe ja residentuuri juhendamisoskuste jätkukoolitust. Need koolitused on vajalikud selleks, et töötajad saaksid kindlust, tuge ja uusi nippe, et olla paremad juhendajad. Koolituse on läbinud üle 260 inimese, nende seas on nii arste, hambaarste, proviiso-reid kui ka füsioterapeute. Edasi-jõudnud on läinud jätkukoolitustele Tartus, Tallinnas ja Pärnus.2021. aastal hindasid tervishoiu õppekavagruppi rahvusvahelised eksperdid. Hinnati füsioteraapia, õendusteaduse ja rahvatervishoiu õppekavasid. Hindamine toimus traditsioonilisel viisil: esmalt tuli teha eneseanalüüsiraport, seejärel viidi läbi paikvaatlus ning toimusid visiit ja kohtumised välisekspertidega. Kõik meie õppekavad said maksimaalse ehk 7aastase akrediteeringu. Tänavu muutus vastuvõtt eesti-keelse arstiteaduse, proviisoriõppe ja hambaarstiteaduse õppekavadele. Kõik kandidaadid pidid tegema akadeemilise testi ning kombinee-ritud keemia- ja füüsikaeksami, lõppvooru jõudnud üliõpilaskan-didaadid pidid läbima ka vestluse enda motivatsiooni tõestamiseks. Mõned õppekohad jäid tänavu küll täitmata, kuid loodame vastuvõetu-telt senisest paremat motiveeritust ja er ia lak indlust, et vähendada viimastel aastatel süvenenud tuden-gite loobumisi õppest juba esimesel semestril. 2022. aastal immatrikuleeriti arstiteaduse erialale 168, hamba-arstiteaduse erialale 34 ja proviisori erialale 3 üliõpilast. Proviisoriõppe vähene vastuvõtt vajab veel täien-davat analüüsi. Üheks põhjuseks on kahtlemata süvenev gümnaasiumi keemiateadmiste tagasihoidlikkus, teiseks olukord tööjõuturul ning proviisorite vajadus ja rakendamine. Ilmselt on põhjuseid veelgi. Et täna-vune proviisoriõppekursus ei jääks avamata, alustati täiendusõppe-kursusega, mis toimub proviisori-õppe esimese kursuse sügissemestri mahus ja annab vajalikud teadmised, et võimalusel jätkata õpinguid kevad-semestril. Koos proviisori eriala üliõpilastega asub täiendusõppe-kursusel „Stardikoolitus proviisori-õppesse“ õppima 29 inimest. Meditsiiniteaduste valdkonna lõpudiplomi sai 379 inimest, kellest 37 lõpetasid cum laude. Arstiteaduse üliõpilaste lõpueksami sooritas 175 üliõpilast.2022/2023. õppeaastal alustas meditsi in iteaduste va ldkonnas õpinguid 430 üliõpilast ja 169 arst-residenti. Doktorantuuriõpinguid alustas 26 inimest. Ukraina abista-mise kontekstis oleme võtnud vastu kümmekond Ukraina arstitudengit n-ö keeleõppeaastale, et nad saaksid aasta pärast jätkata oma pooleli jäänud ülikooliõpinguid.A r s t ide  t ä ienduskesk us on töötanud ka kri isiaastatel, kuid arusaadavatel põhjustel on täien-duskursuste maht olnud varasemast väiksem. Kauaoodatud programm „Arstid tagasi tervishoidu“ on jätku-valt ootel. Riik andis lubaduse see taaskäivitada juba eelmisel aastal, kuid konkreetset lepingut ega rahas-tust praegu ei ole. TUNNUSTUSTartu Ülikooli ül iõpilasesinduse komisjon valis meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõuks derma-toloogia ja veneroloogia professori Külli Kingo. Veebruaris valiti möödunud aasta teadusteoks kasvajaspetsiif i l iste ravimite transporti võimaldavate kullerpeptiidide väljatöötamine, mille uurimisrühma juht on nano-meditsiini professor Tambet Teesalu. Molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson ja rakulise immuno-loogia professor Kai Kisand said Vabariigi Valitsuselt preemia arsti-teaduse alal tööde tsükli „Immuun-süsteemi vananemise ja Covid-19-hai-guse uuringud“ eest.Olen uhke, et tänavu saadi meie valdkonnast lausa seitse e-kursuse kvaliteedimärki. Kvaliteedimärgi sai Kersti Teder kursuse „Biofarmaatsia“ eest; Džamilja Safiulina, Monika Jürgenson ja Kaili Anier kursuse „Farmakoloogia ja toksikoloogia“ eest; Made Laanpere ja Kai Part kursuse „Kontratseptsioon igapäe-vases praktikas – uued lähene-mised“ eest; Inga Karton ja Anneli Rätsep kursuse „Patsiendikeskne suht lemine“ eest; Inga Karton, Anneli Rätsep, Laura Kaljurand, Laura Prett, Marta Velgan ja Tatjana Meister kursuse „Suhtlemise ja tervisekäitumise alused“ eest ning Jana Olak ja Rita Nõmmela kursuse „Suu- ja hambahaiguste ennetus“ eest.Meditsiiniteaduste valdkonnast said õpetamise grandi Anti Kalda, Joel Lumpre, Gerhard Grents ja Alan Altraja, et arendada arstiteaduse õppekava hindamist. Heti Pisarev ja Inga Villa said õpetamise grandi ainetevahelise koostöö arendami-seks.ERIARSTIÕPEKevadsemestriga jõudis lõpule kõigi residentuuriprogrammide uuenda-mine ja neis kõigi tsüklite õpiväljun-dite lahtikirjutamine. See on olnud suur töö, mida on vedanud erialade üldjuhendajad, kes on kaasanud kolleege ka laiemalt. Õppeväljundid on heakskiidu saanud meie resi-dentuurikomisjonilt ning lõplikult kinnitatud senatis. Loodame, et see aitab veelgi kaasa residentuuriõppe kvaliteedi arendamisele. Teine meie suurem tegevus on residentide tagasiside kogumine baaside ja programmide kohta. Töötati välja uued tagasiside vormid ning elektrooniline platvorm selleks, et kõik toimiks kiiremini, lihtsamalt ja paremini. Nii on ka residentuuri-baasidel l ihtsam muudatusi läbi viia. Seda tööd tutvustati maikuus erialade üldjuhendajatele ning sügise alguseks peab see olema juba laie-malt kättesaadav.Valmis ei ole jõutud e-portfoo-lioga, mis koondaks kõik vajaliku residendi õpingute ja eriala omanda-misel edasiliikumise kohta. Samuti 468päevakorral  eeSTI arST 100Eesti Arst 2022; 101(9):466–468on endiselt tegemisel Access-andme-baas õppeinfosüsteemi, et kõik info – prak t ikapäev ikud, h innangud, tsüklid, arvestused, akadeemilised õiendid – saaksid ühest kohast kättesaadavaks. Saavutuseks tuleb pidada taas-tusravi ning sünnitusabi ja güne-koloogia programmide pikendamist aasta võrra – see on olnud väga pikk protsess nagu kõigi residentuuride pikendamine varemgi.Samuti toimuvad pehmeid oskusi arendavad uued teoreetilised kooli-tused. Jätkame residentidele juhen-damisoskusi õpetavate koolitustega „Palliatiivne ravi ja valuravi“, „Juhen-damisoskused“ ja „Teadusartikli funktsionaalne lugemine“.TEADUSTÖÖ2021. aastal avaldati meditsiinitea-duste valdkonnas 402 kõrgetaseme-list artiklit, mis on umbes saja võrra rohkem kui varasematel aastatel. Valdkonnas kaitsti 13 doktoritööd.ASTRA pakettmeetmest on 2021. aastal soetatud meie valdkonda teadusinfrastruktuuri edendami-seks bioohutuskabinetid Maxisafe, vaakumaspiratsioonisüsteemid, automaatne slaidiskänner koos tark-varaga katseloomakeskuse seadmete ajakohastamiseks, mass-spektro-meeter metaboloomikaks, infrapuna laserskänner, RT-PCR-masin. Tasub lisada, et ülikool panustas käesoleval aastal teadusaparatuuri soetamiseks kõigi va ldkondade peale kokku esimest korda üle ühe miljoni euro.Sel aastal jõustus ka doktori-õppe reform. Meditsiiniteaduste valdkonnas on üks doktoriõppe-programm „Meditsi in ja sport“, mille all on neli eriala: arstiteadus, farmaatsia, neuroteadused ning liikumis- ja sporditeadused. Uueks suurimaks muudatuseks on võimalus doktoritööd teha kuni kaheksa aasta jooksul osakoormusega. See on meie va ldkonna puhul väga teretulnud. Uude doktoriõppe prog-rammi astunud doktorant töötab üldjuhul ülikoolis nooremteadurina ja saab Eesti keskmisega võrreldavat palka. Senised doktoriõppekavad suletakse 3. septembril 2028. Viimasel aastal on valdkonna teadlased jätkanud mitmete Covid-19-uuringutega ning lisaks õppe- ja teadustööle on ülikoolil jätkuvalt tähtis roll ühiskonna teavitamisel ja otsustajate nõustamisel Covid-19-teemadel.Möödunud õppeaastal valiti meie valdkonnas neli uut professorit, kes alustasid uues rollis 1. septembrist: Jana Jaal, Jarek Mäestu, Hans Orru ja Karin Kogermann.12. oktoobril tähistab farmaatsia instituut oma 180 aasta juubelit konverentsiga „TÜ farmaatsia insti-tuut 180: uued ravimid, teenused ja tehnoloogiad“.Tänavu toimuvad arstiteadus-konna 390. aastapäeva üritused 13. ja 14. oktoobril. Lisainfo leiab aadressilt med.ut.ee. Kohtumiseni!

Aasta kokkuvõte: loodame sügisest naasta pandeemia-eelsesse õpperütmi

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/19219/13833

Aasta kokkuvõte: loodame sügisest naasta pandeemia-eelsesse õpperütmi

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu