Punab, Margus

English

Journals from University of Tartu

586erialauudised  eesTi arsT 100Eesti Arst 2022; 101(10):586–587Ülevaade Eesti 40–49aastaste meeste terviseuuringustMIKS SELLIST UURINGUT VAJA OLI?1.  Eest i meeste oodatav elu iga sünnil oli Eesti Statistikaameti andmetel 2021. aastal 72,8 aastat, mis on 8,6 aasta võrra lühem kui Eesti naistel (81,4 aastat). Rootsis oli 2021. aastal meeste ja naiste oodatav eluiga vastavalt 81,2 ja 84,8 aastat (Statstics Sweden, scb.se). Meeste-naiste oodatava eluea vahe oli Rootsis seega 5 aastat väiksem kui Eestis.2.  Kuni 50. eluaastani kasutavad Eesti mehed tervishoiuteenuseid naistest vähem, kuid 50. ja 60. eluaasta vahel suurenevad mees-tele osutatavad tervishoiukulud kiiresti ja alates vanusekümnendi teisest poolest ületavad meeste tervishoiukulud per capita naiste kulusid 3.  Ee s t i s  puudu v ad  mees te l e suu nat ud soospe t s i i f i l i s ed ennetavad ter v iseprojekt id . Üheks uuringu eesmärgiks oli saada sisend võimaliku mees-tele suunatud rahvastikupõhise sõeluuringu projekti väljatööta-miseks.4.  Laiemaks eesmärgiks oli suuren-dada meeste terviseteadlikkust.UURINGU KIRJELDUSUuringu korraldasid Eesti Haigekassa ja TÜ Kliinikumi meestekliinik koos-töös kodanikualgatusliku kampaania „Pikema sõpruse päev“ meeskonnaga. Uuringu disainis Euroopa meeste vananemisuuringu (1) ja meesteklii-nikus korraldatud meeste üldtervise teadusuuringu (2) protokol l ide alusel artikli autor ning see viidi läbi ajavahemikul 01.11.2019–31.12.2020 meestekliiniku baasil. Uuringus osalejate leidmiseks korraldati ulatuslik meediakam-paan ia ,  osa lema kutsut i  kõik i 40–49aastaseid Eestis elavaid mehi. Uuringud viidi läbi TÜ Kliinikumi meestekliinikus, selle f i l iaalides Tallinnas ja Pärnus ning väljasõitude käigus suurematesse töökollektii-videsse (Ida-Virumaal ja Tallinnas) ja projektiga akti ivselt l i itunud Raplasse. Ravikindlustatud meestele oli uuringus osalemine tasuta.Osalejad täitsid e-keskkonnas või paberil spetsiaalsed meesteklii-nikus koostatud ankeedid. Ankeedi alusel koguti infot perekonnaseisu, hariduse, töö iseloomu, subjek-tiivse tervisehinnangu, diagnoo-situd (krooniliste) haiguste, eluviisi (suitsetamine, alkoholitarvitamine, füüsiline aktiivsus), depressiooni, seksuaalelu ja selle häirete, kusemis-häirete, üldiste ja vaagnapiirkonna valude ning tarvitatavate ravimite kohta. Küsimustiku kokkupanemisel kasutati võimaluse korral üldtunnus-tatud rahvusvahelisi küsimustikke. Uuritavatele tehti kehaehituse aparaatanalüüs, mõõdeti vööüm-bermõõt ja vererõhk. Veeniverest määrati glükohemoglobiini, kole-sterooli, triglütseriidide, alaniini a m i not ra ns f r aas i ,  g luta müü l i transferaasi, testosterooni, sugu-hormoone siduva globuliini ning prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) sisaldus. Vereanalüüside puhul ei nõutud eelnevat tühja kõhu staatust. Uuringu esmased tulemused on avaldatud raportina Tervise Arengu Instituudi egiidi all (3).UURITAVADProjekt i raames tul i TÜ Kl i in i-kumi meestekliinikus uuringutele kokku 3550 meest, sobivas vanuse-rühmas oli neist 3431. Kõigile neile tehti vereanalüüsid. Kehaehituse analüüs tehti ja vererõhk mõõdeti 3429 mehel. Ankeetküsimustiku täitis korrektselt 3195 meest, kes moodustasid seeläbi ka lõpl iku uuritavate valimi. Uuringus osales kaks suuremat töökollektiivi: Eesti Energia AS ja AS Rait (n = 292). Kuna tegemist oli peamiselt füüsilist tööd tegevate meestega, testiti, kas nendes rühmades esines mingeid süsteem-seid erinevusi võrreldes ülejäänutega, kuid kuna rühmadevahelisi erinevusi ei leitud, siis analüüsiti kogu uuringu valim koos.Osalenute keskmine vanus oli 45,1 eluaastat. Enamik meestest oli kas abielus või vabaabielus (85%), vallalisi oli 8%. Lapsi ei olnud 11%-l meestest. Eesti keel oli koduseks keeleks 86%-l. Nii kesk- kui ka kõrgharidusega mehi oli 47% ja 92% uuritavatest käisid tööl. Ligi pooltel (45%) meestest jäi töötundide arv viimasel nädalal 20 ja 40 tunni vahele. Sama palju oli mehi, kes töötasid (sh põhitöö, lisatöö, vabatahtlik töö) enam kui 40 tundi nädalas. Neid, kelle töökoormus oli väike (alla 20 tunni nädalas, sh töötud), oli kümnendik ja neid, kes töötasid väga suure koormusega (üle 60 tunni nädalas), oli 5% uuri-tavatest. Enda tervist pidas heaks või väga heaks 59%, rahuldavaks 37% ja halvaks või väga halvaks 4% meestest. OLULISEMAD ÜLDTERVISE RISKITEGURID1.  Iga neljas mees (27%) oli keha-massiindeksi alusel rasvunud (KMI ≥ 30). Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja rasvumine oli seotud peaaegu kõigi teiste olulisemate uuritud terviseriskidega. Normaalkaalus (KMI < 25) oli 28% meestest. 2.  Kõrge vererõhk leiti veidi enam kui pooltel (54,5%) uuritud mees-test. Kõrge vererõhuga meestest veidi vähem kui pool väitis küsi-mustikus, et neil on ka varem 587eesTi arsT 100 erialauudised Eesti Arst 2022; 101(10):586–587Margus Punab – TÜ Kliinikumi meestekliinik, TÜ kliinilise meditsiini instituut, TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituutkõrget vererõhku diagnoositud. Meestest, kes olid varasemast teadlikud oma kõrgest vererõ-hust, oli see mõõtmise hetkel kontrolli all üksnes neljandikul. Umbes pooltel kõrge vererõ-huga meestest polnud vereõhku viimastel aastatel mõõdetud ja nad ei olnud sellest oma tervise-riskist teadlikud. 3.  Kolesterooli tase oli üle soovi-tusliku piiri ( ≥ 5 mmol/L) 73%-l ja triglütseriidide kõrgenenud tase ( ≥ 2,0 mmol/L) 32%-l kõigist uuritud meestest. 4.  Prediabeeti (HbA1c 6,0–6,4%) ja diabeeti (HbA1c ≥ 6,5%) esines kokku 4%-l meestest.5.  Maksa tervist kajastavad alaniini aminotransferaasi (ALAT ) ja gammaglutamüüli transferaasi (GGT) näitajad olid referents-väärtustest kõrgemad vastavalt 17%-l ja 14%-l meestest.6.  Valusid oli viimasel kuul esinenud 62%-l meestest, neist pooled olid tarvitanud valude leevendami-seks valuvaigistit. Kolmandik kõigist uuritud meestest hindas valu tugevust mõõdukaks, 7% tugevaks või väga tugevaks.7.  Uuringus osalenud meeste tervi-sekäitumine oli võrreldes üldrah-vastiku meestega parem. Kui samas vanuserühmas suitsetab rahvastikupõhiste uuringute andmetel enam kui neljandik, siis selles uuringus oli igapäevasuitse-tajaid ainult 16% meestest. Sarna-selt tarvitati suhteliselt vähe ka alkoholi, kusjuures tervist ohus-tavas koguses tarvitas alkoholi vaid kümnendik uuritavatest. Üle 6 ühiku alkoholi (nt kolm õlut) korraga tarvitas vähemalt ühel korral nädalas iga kuues (15%) mees.VAIMNE TERVISMDI (major depression inventory) skoori järgi (4) esines depressiooni viimase kahe nädala jooksul vähestel (tõsine depressioon (n = 32) 1%-l; mõõdukas depressioon (n = 23) 1%-l). Probleemidest, mis võivad olla seotud vaimse terv isega, esinesid sage-damini uneprobleemid ja söögiisu suurenemine, mõlemat tõi esile ligi-kaudu iga kümnes mees (vastavalt 11% ja 9%).MEESTE SOOSPETSIIFILINE TERVIS1.  Tervisele optimaalsest madalam androgeenide tase (testosteroon < 10,5 nmol/l ja/või vaba testos-teroon < 220 pmol/l) esines 21%-l uuritavatest.2.  Eesnäärmehaiguste esinemisele viitav PSA tase veres (> 2kordne vanuseline mediaanväärtus) leiti 15%-l meestest. Eesnäärmevähk tuvastati kohe esmasel käsitlusel 12 mehel (0,35%).3.  Küsimustiku alusel esines raskeid või mõõdukaid kusemishäireid 13,5%-l meestest. Kusemishäireid ei esinenud üldse 16%-l meestest.4.  Vaagnapiirkonna valusid tundis küsimustiku alusel 13% meestest.5.  Oma seksuaaleluga olid rahul-olematud 30% uur itavatest . 61%-l rahulolematutest esines üks või enam seksuaalhäiret. Kogu uuritavate grupis esines seksuaalhäiretest kõige sage-damini seemnepurskehäireid, mida oli ligi viiendikul (21%), ja peaaegu samal määral (18%) meestest esines erektsioonihäi-reid. Seksuaalse huvi langust esines igal seitsmendal (14%) uuritud mehel, samal ajal kui suhteliselt madalat seksuaalset aktiivust (keskmiselt < 1 seemne-purse nädalas) raporteeris 17% meestest. UURINGU NÕRGAD JA TUGEVAD KÜLJEDUuringu peamiseks nõrkuseks oli see, et tegemist ol i mugavusva-limil põhineva uuringuga, mistõttu tuleb tulemuste üldistamisel Eesti üldrahvastikule olla ettevaatlik. Võime spekuleerida, et uuringus võisid suurema aktiivsusega osaleda mehed, kellel juba esinesid miskit laadi terv iseprobleemid. Samas, arvestades, et võrreldes üldrah-vastikuga osales uuringus oluliselt rohkem kõrgharidusega mehi ja meie uuritavate seas oli oluliselt vähem nii igapäevasuitsetajaid kui ka alkoholi liigtarvitajaid, võivad tulemused olla üldrahvastikuga võrreldes hoopis paremad. Uuringugrupis olid alaesin-datud eestimaalased, kelle emakeel ei ole eesti keel. Uuringu tugevuseks oli valimi unikaalne suurus ja see, et enamiku tervise riskitegurite doku-menteerimine tugines objektiivsetele mõõtmistele. ESMASED JÄRELDUSEDUuringutulemused olid üllatuseks kogu meeskonnale. Projekti planee-rides eeldasime, et tuvastame üldter-vise riskitegureid 20%-l uuritavatest ja samavõrd ka meeste soospetsiifilisi terviseprobleeme. Lõppetulemus oli aga see, et vähemalt ühe (eelkirjel-datud) tervise riskiteguri tuvasta-sime 97%-l uuritud meestest. Kõige sagedasemad tervise riskitegurid olid kõrge kolesteroolitase, ülekaal või rasvumine, kõrge vererõhk, madal testosteroonitase, maksaensüümide kõrgenenud tase.Vähemalt ühe mehe soospet-siifilise tervisemure tuvastasime 71%-l meestest. Kliiniliselt olulisi, kindlasti elukvaliteeti mõjutavaid ja ideaaljuhul korrektsiooni vajavaid mehespetsiif i l isi tervisemuresid tuvastasime 32%-l uuritavatest. Kogutud andmebaas vajab lähiajal kindlasti süstemaatilist teaduslikku analüüsi. KIRJANDUS 1.  Lee DM, Pye SR, Tajar A, O’Neill TW, et al. Cohort profile: the European Male Ageing Study. Int J Epidemiol 2012;42:391–401.2.  Ehala-Aleksejev K, Punab M. The effect of meta-bolic syndrome on male reproductive health: A cross-sectional study in a group of fertile men and male partners of infertile couples. PLoS One 2018;13:e0194395.3.  Kender E, Vorobjov S, Ehala-Aleksejev K, Punab M. Eesti 40–49aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema Sõpruse Päev“. Tallinn, Tartu: Tervise Aren-gu Instituut, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik; 2022. https://tai.ee/sites/default/files/2022-07/Eesti%2040_49aastaste%20meeste%20tervis.pdf.4.  Bech P, Rasmussen NA, Olsen LR, et al. The sen-sitivity and specificity of the Major Depression Inventory, using the Present State Examination as the index of diagnostic validity. J Affect Disord 2001;66:159–64.

Ülevaade Eesti 40–49aastaste meeste terviseuuringust

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/19280/13884

Ülevaade Eesti 40–49aastaste meeste terviseuuringust

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu