Kepp, Katrin

DSpace at Tartu University Library

Säästva arengu eesmärkide rakendamise praktikad Eesti organisatsioonidesKatrin KeppEesti Maaülikooli Biomajanduse arenduskeskuse juhataja, PhDTeema põhjendus/taust (I)Säästva arengu kontseptsioon võeti rahvusvahelises keskkonnakaitses kasutusele1987. aastal Norra peaministri poolt juhitud Brundtlandi komisjoni eestvedamisel,mille raames avaldati raport: “Meie ühine tulevik” („Our Common Future“).Säästva ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandabinimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega*.Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- jakeskkonnavaldkonna vahel (Joonis 1) ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelupraeguste ja järeltulevate põlvede jaoks.Jätkusuutlik areng haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.1992. aastal Rio de Janeros kiideti heaks Agenda 2021, globaalne säästva arengutegevuskava aastani 2030.Säästev areng* https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihidJoonis 1. Säästva arengu kolm alustala (Purvis, B., et al 2019).* https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihidJoonis 2. Strateegia „Eesti 2035“ viis strateegilist sihti ja ÜRO SDG jaotus nende vahel*Teema põhjendus/taust (II)22.02.1995 –Eesti Säästva arengu seadus (põhineb Agenda 21 tegevuskaval).14.09.2005 – Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti:Eesmärk 1: Eesti kultuuriruumi elujõulisusEesmärk 2: heaolu kasvEesmärk 3: sidus ühiskondEesmärk 4: ökoloogiline tasakaalStrateegia "Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis (Joonis 2)*. Joonis 3. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid.https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng• 2015. a 25. septembril võeti ÜRO tippkohtumisel maailma riigipeade javalitsusjuhtide poolt vastu deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengutegevuskava aastaks 2030“ (i.k Agenda2030)*.• Tegevuskava eesmärk – kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja heaelukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga.Eesmärgid hõlmavad nii inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive,innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika,kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemasid.• Tegevuskava 2030 kirjeldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki(Sustainable Developmental Goals (SDG) ja 169 alaeesmärki ning millele onlisatud suunised nende elluviimiseks (Joonis 3).Eestis on lisaks ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärk - SDG18, mis tuleneb Eestisäästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“.*Sustainable Developmental Goals (SDG), Agenda2030- https://sdgs.un.org/goalsTeema põhjendus/taust (III)Tõetamm (Joonis 4 A) ja Eesti positsioon SDGde indeksite täitmise alusel 165 riigi võrdluses. 2020. aasta andmete põhja on Eesti tõusnud 21. kohalt kümnendaks (Joonis 4 B).Teema põhjendus/taust (IV)https://dashboards.sdgindex.org/profiles/estoniahttps://tamm.stat.ee/A.B.Joonis 4. Tõetamm – riigi oluliste näidikute mõõdupuu (A) ja Eesti positsioon SDG indeksite täitmise alusel (B).Teema põhjendus/taust (V)Organisatsioonide võimalus panustada Tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisseVõimalused – Globaalselt koordineeritudülemaailmsele probleemidele reageerimine; uuedjätkusuutlikud ärivõimalused (üksik ettevõte,sektorite vaheline koostöö jt); investeeringudinfrastruktuuri, oskustesse ja innovatsiooni.Takistused – regulatiivsed takistused (eeskirjad,riigiabi jt), rahaline toetus, riikide vaheline erinevus(geograafiline, poliitiline jt) ja pädevuse puudus.Ohud – „sinipesu“ (ÜRO sinise lipu järgi) või ka SDG„pesu“. Olukord, kus ettevõte kasutab vaid neidSDGsid, mis on ettevõtte tegevusele hetkel kõigesobilikumad näidata (levinud just VKE seas).Strateegiline planeerimineJoonis 5. Ärimudeli kolme-tasandiline tegevuskava säästva arengu suunas (autori poolt muudetud) (Hernández-Chea, R et al 2021)Milline on SDGde kasutus Eesti organisatsioonides?Küsimused:• kirjeldada Eesti organisatsioonide säästva arengu eesmärkide kasutamise praktikat;• selgitada välja valitud organisatsioonide takistused, võimalused ja ohud SDGde kasutamisel;• kirjeldada organisatsioonide ärimudeli kolme-tasandilist tegevuskava säästva arengu sihtidesaavutamisel.Eesmärk uurida ÜRO säästva arengu eesmärkide kasutust avaliku- ja erasektoriorganisatsioonides jätkusuutlikkuse sihtide saavutamisel Eestis.Metoodika2. Organisatsioonide valim30 organisatsiooni - > 12 organisatsiooni,kes kajastasid SDGsid -> intervjuusosalemise nõusolek 7 organisatsioonilt:kolm era- ja neli avalikust sektorist.1. Organisatsioonide otsing veebisOtsingusõnad: säästva arengu eesmärgid,jätkusuutlik ettevõtlus, jätkusuutlikkuseraport, säästva arengu näitajad.3. Anonüümsed poolstruktureeritudsüvaintervjuud (26 küsimust, a’intervjuu aeg ~60 min).Valitud organisatsioonides (n=7), kes onjuba alustanud säästvaarengueesmärkide kasutamisega või kajastavadkestlikku arengut kui olulist prioriteetioma organisatsiooni arengus.4. Intervjuu vastuste analüüs:1. SDGde valiku kriteeriumid ja kasutuselevõtt; 2. SDGde rakendamine eri tasanditel (sh ärimudeli kolme-tasandiline tegevuskava); 3. väljakutsed ja takistused seoses SDGde integreerimisega organisatsioonis; 4. koostöö erinevate sidusrühmadega ja kaasamine; 5. tuleviku sihid säästva arengu tegevustes (sh kriisid). Vastused koondati Microsoft Word 365 abil ja analüüsiti vastavalt uurimuse eesmärgile ning seatud ülesannetele.Tulemused IUurimise ülesanne 1:  kirjeldada Eesti organisatsioonide säästva arengu eesmärkide kasutamise praktikat. Joonis 6. Autori poolt koostatud joonisel on kajastatud erasektori organisatsioonide ülene SA eesmärkide integreerimise protsess. Märgitud on tegevuste alguspunkt organisatsioonis ja eri tasandite roll protsessis. Horisontaalsete tegevustena joonistuvad välja pidev teadlikkuse kasvatamine, kaasamine, tagasiside andmine ja kommunikatsioon (nii sisene kui väline). Erasektori esindaja 1: „Hästi oluline oli see, et see ei oleks mitte ainult käsk või keeld, vaid see oleks mõtteviis.“ ErasektorAvalik sektor• Süsteemne SDGde kasutamine puudub.• Tegevused planeerimise või asjaosaliste kaasamise järgus.• Teadus-arendus asutustes mõningane SDGde integreerimine õppesse ja teadustöödesse.Prioriteetsed SDGd, millele erasektor keskendus olid: • SDG 3 – tervis ja heaolu; • SDG 5 – sooline võrdõiguslikkus; • SDG 7 – jätkusuutlik energia; • SDG 8 – tööhõive ja majanduskasv; • SDG 9 – tööstus uuendus ja taristu; • SDG 12 – säästev tootmine ja tarbimine; • SDG 13 – kliimamuutuste vastased meetmed; • SDG 15 – maa ökosüsteemid; • SDG 16 – rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid; • SDG18 – kultuur. SDGde valiku kriteeriumid ja kasutuselevõttErasektor Avalik sektorTulemused IUurimise ülesanne 1:  kirjeldada Eesti organisatsioonide säästva arengu eesmärkide kasutamise praktikat. • Prioriteetsed SDGd pole välja valitud.• Tuleviku suund käesoleval hetkel pigem kõikidele SDGdele.• Valdkonna põhine kasutus - õpe ja teadusTulemused IIUurimise ülesanne 2: selgitada välja valitud organisatsioonide takistused, võimalused ja ohud SDGde kasutamisel. Erasektor Avalik sektorTakistused mõtteviisi puudus, partneriteteadlikkuse puudumine, regulatsioonide rohkus, koostöö avaliku sektorigateadlikkuse puudus,inimeste vähesus, alarahastus, küsimus - kes vastutab?, regulatsioonide rohkusVõimalused koolitamine, partnerite teadlikkuse kasvatamine valdkonnas, jätkusuutlik ja avatud ettevõtlushariduse pakkumine (laiem avalikkus, valdkonna põhine), teaduspõhine lähenemine, teadusprojektid, koostöö erasektorigaOhud liiga ambitsioonikad sihid fookuse hajumineTulemused IIIUurimise ülesanne 3: kirjeldada organisatsioonide ärimudeli kolme-tasandilist tegevuskava säästva arengu jaoks. • Strateegiline pikaajaline:rakendub mõlemas sektoris, olemas visioon ja pikemaajalisem eesmärk.• Keskmine taktikaline:rakendub mõlemas sektoris, osaliselt kattuv lühiajalise operatiivse tasandiga.• Lühiajaline operatiivne:Rakendub mõlemas sektoris, osaliselt kattuv keskmise taktikalise tasandiga.Strateegiline planeerimineJoonis 5. Ärimudeli kolme-tasandiline tegevuskava säästva arengu suunas (autori poolt muudetud) (Hernández-Chea, R et al 2021)Avalik sektor: hea mudel, mille alusel tegevusi planeerida.Raamatukogud ja SDGdhttps://sdgs.un.org/partnerships/contribution-libraries-sdgsRaamatukogud panustavad juba SDGdesse läbi mitmekesiste programmide ja teenuste, mis onkohandatud oma kogukonna vajadustele.Väikeste toidutootjate sissetulekute suurendamine. Rumeenias on rahvusraamatukogu töötajad koostööd kohalikuomavalitsusega, et aidata 100 000 põllumehel kasutada uusi IKT-teenuseid põllumajandustoetuste taotlemiseks,mille tulemusena jõudis aastatel 2011–2012 kohalike kogukondadeni 187 miljonit USA dollarit.NäiteidElukestva õppe võimaluste edendamine. Botswanas on rahvaraamatukogud astunud suuri samme, et toetadavalitsuse eesmärke, sealhulgas IKT-juurdepääsu juurutamisel, raamatukogu kasutajate arvutioskusteparandamisel ja kasutajatel äritegevuses edukaks muutmisel.Naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamine. Uganda rahvusraamatukogu pakkus naispõllumeestele mõeldudIKT-koolitust, tagades, naiste juurdepääsu ilmateadetele, põllukultuuride hindadele ja veebiturgude loomisele ningseda nende kohalikus keeles.Tootliku tööhõive ja inimväärse töö tagamine. Ühe aasta jooksul kasutas Euroopa Liidus 4,1 miljonit täiskasvanutrahvusraamatukogude arvuteid tööhõivega seotud tegevuste toetamiseks –> 1,5 miljonit kasutas raamatukoguarvuteid tööle kandideerimisel.Muuseumid, arhiivid ja SDGd1. Kaitsta maailma kultuurilist ja looduslikku pärandit.2. Toetada ja pakkuda õpet kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.3. Võimaldada kultuuris osalemist kõigile.4. Edendada säästvat turismi.5. SDGsid toetavad teadusuuringud.6. Asutuse sisene juhtimineja tegevused SDGde suunas.7. Asutuse väline koostöö ja partnerlused SDGde suunas.Erinevate muuseumide võimalus teha koostööd teiste sektoritega ja ühiskonnaga laiemalt.Muuseumid ja arhiivid säilitavad kultuuri- ja looduspärandit läbi kogude ning nendega seotud teadmiste näol, mis onaluseks paljudele õppe- ja uurimisprogrammidele. Need võivad toetada kestliku arengu eesmärke ning kultuuri- jalooduspärandi säilitamist ka väljaspool organisatsoone.SDG 11. Kestlikud linnad ja kogukonnadSeitse suuremat kategooriat:SDG 16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid SDG 1. Kaotada kõikjal vaesus mistahes kujulSDGde näiteidSDG 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereelusressursse, et saavutada säästev arengSDG 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvatindustrialiseerimist ning innovatsiooniSDG 4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalusedSDG 17.Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus https://curatingtomorrow236646048.files.wordpress.com/2019/12/museums-and-the-sustainable-development-goals-2019.pdfKokkuvõte• Erasektor on säästvaarengu eesmärkide rakendamisega edukam võrreldes avaliku sektoriga.• SDGd jõudsid erasektorisse peamiselt läbi juhtkonna (veendumusest ja tahtest) ülevalt alla.• Erasektoris süsteemne organisatsiooni ülene SDGde rakendamine, mõtteviisi ja uute kestliketeenuste või toodete arendamine, mida toetavad pidev kommunikatsioon, koolitused jakoostöö teiste sidusrühmadega.• Avalik sektor on säästva arengu eesmärkide rakendamisega seotud tegevusi alustanud hiljutivõi on alles planeerimise ja kaasamise faasis, kus puudub veel selge juhtimine,kommunikatsioon ja sidusrühmade kaasamine.• SDGde rakendamise peamisteks takistusteks on teadlikkuse (ka oskuste) puudumine,rahaliste vahendite ja inimressursi puudus.Tänan!Tartu, 2023https://unstats.un.org/wiki/display/SDGeHandbook/Home

Estonian

Säästva arengu eesmärkide rakendamise praktikad Eesti organisatsioonides

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/89404/kepp_kaariku2023.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Säästva arengu eesmärkide rakendamise praktikad Eesti organisatsioonides

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

DSpace at Tartu University Library