TäistekstRetsensendilt lugejale. Olen vastastikust sõltuvust ja ühist tegutsemist kogu aeg pidanud mateeria eksisteerimise
üheks põhivormiks, mida kinnitavad nii füüsika- kui ka loodusseadused.
Lugedes aga Jaan Leetsare kõrgkooliõpikut Maamajanduslik ühistegevus mõistsin,
kui pinnapealsed ja üldised olid minu arusaamad ühistegevusest. Käsikirjaga
tutvumisel adusin, et ühistegevus on nii loomariigis kui ka inimühiskonnas väga
mitmepalgeline ning tema meetodite ja piiride tundmine võimaldab koostööst saadavat
kasulikku efekti osalejate jaoks oluliselt kasvatada.
Kuigi tegu on kõrgkooliõpikuga on sisu hästi mõistetav ka mitteüliõpilasest lugejatele,
sest autor on mõtete lahtiseletused ja toodud näited lihtsalt ning kõigile arusaadavalt
sõnastanud. Kindlasti ei pettu ükski lugeja, kes selle õpiku kaudu oma silmaringi
hakkab laiendama.
Tahaksin esile tõsta töö otstarbekat struktuuri ja ülesehitust. Õpikus alustatakse
ühistegevuse sisu ja vormide käsitlusest looduses, mille juurest jõutakse ühistegevuse
analüüsini inimühiskonnas. Selline ülesehitus näitab õppurile, et ühistegevus on
kõikjal, nii looduses kui ka inimühiskonnas kasulik ja seetõttu ka kasutust leidnud.
Ühtlasi sisendatakse juba enne maamajandusliku ühistegevusega tutvumise alustamist
lugejale positiivne eelhäälestatus ühistegevuse otstarbekuse suhtes.
Töö koosneb kaheteistkümnest osast, milles antakse ülevaade nii ühistegevuse olemusest,
meetoditest, regulatsioonist kui ka ajaloost. Oskuslikult on teoreetiline kä-
sitlus praktilisega läbi põimunud. Esimese peatüki, mis käsitleb ühistegevuse looduslik-
geneetilisi aluseid, algul tutvustab autor neid küsimusi, millele selle osa läbit
öötamine peaks vastused andma. Toodud kaheksast punktist kutsuvad kindlasti lugema
kas või sellised küsimused, mille poolest inimene erineb ülejäänud loodusest
ja miks ühistegevus on ühiskonnas vältimatu. Viimane, kaheteistkümnes peatükk,
mille pealkirjaks on Omavalitsus kui ühistuline ühendus, püüab otsida vastust ka
küsimusele, miks kogukond, kohalik omavalitsus ja riik on oma olemuselt ühistud.
Juba toodud näited viitavad sellele, et autor käsitleb ühistegevuse teemat maamajandusest
oluliselt laiemalt ja seetõttu on õpik kasulik lektüür ka mittemaamajandusega
seotud ühiskonnaliikmetele.
Õpiku muudavad veelgi huvitavamaks selles leiduvad teooria käsitlused. Näiteks,
teises peatükis tutvustatakse ja kommenteeritakse tuntud ühiskonnateooria klassikute
põhiseisukohti alates Adam Smithist ja Karl Marxist. Edasi esitatakse ühistege-vuse alusmõtete looja Charles Howarthi ja tema teooria jätkajate olulisemaid seisukohti.
Seega on õpik huvitavaks materjaliks ka majandusmõtte ajaloo huvilistele.
Õpik on heaks abimeheks ka nendele, kelle huvi piirdub vaid ühistegevuse üksikute
aspektidega. Kuivõrd iga osa algul on toodud küsimuste loetelu, millele selles osas
vastuseid otsitakse ja osa lõpus on antud kordamisküsimused, siis võib väita, et iga
osa on tervik, mille lugemine ei eelda teiste osade läbitöötamist. Seega on lihtne
otsustada, kas on huvi osa lugeda ja hiljem loetu põhjal jälle otsustada, kas teatud
küsimuste sügavamaks mõistmiseks tuleks osa uuesti lugeda või hoopiski soovituslikust
kirjandusest abi otsida.
Kuivõrd Jaan Leetsar on ühistegevuse juhtimisega Eestis ja ka selle õpetamisega
ülikoolis olnud seotud juba üle kahekümne aasta, on tal teema käsitlus hästi viimistletud,
põhjalik ja vajalikult näitlikustatud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud ka asjaolu,
et ta on varasemalt avaldanud mitmeid õppevahendeid ühistegevust puudutavate
üksikute teemade kohta.
Ma ei kahetse selle raamatu lugemiseks kulutatud aega ja olen kindel, et sama juhtub
ka sinuga, lugeja, kes sa selle õpiku kätte võtad.
MART SÕRG, TÜ emeriitprofessorSaateks. Käesolev õpik Maamajanduslik ühistegevus sisaldab olulist osa ühistegevusalasest
teabest, mida autor on kogunud rohkem kui viimase kahekümne aasta jooksul.
Mõned osad on varem publitseeritud eraldi raamatutena. Väljaande erinevad osad
moodustavad küll ühtse terviku, kuid on mõistetavad ka eraldi. Õpiku puhul on see
eriti oluline, sest kindlasti ei ole kõigil aega ja ka vajadust läbi lugeda tervet raamatut
konkreetse huvi puhul saab vajalikud teadmised ka õpiku üksikuid osi lugedes.
Esitatud ühistegevuse temaatika on väga lai. Üldistatult on kirjeldatud kolme põhilist
ühistegevuse valdkonda poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset kõigil neil on
erinevusi. Käsitlemist leiavad nii väikesed külaühistud kui ka globaliseerunud
rahvusvahelised ühistulised korporatsioonid, mittetulundusühingud ja tulundus-
ühistud, samuti poliitilised erakonnad ja demokraatlikud kohalikud omavalitsused
ning riigid, sest olemuslikult on nad kõik ühistud.
Õpikus on kokku kogutud ja süstematiseeritud olemasolev ühistegevusalane teave
ning on lisatud ka naaberriikide teadlaste ja praktikute ühistegevusalased kogemused.
Iga osa lõpus on valik erialakirjandusest, mida on vaja iseseisval ühistegevuse
teooria omandamisel. See on abiks magistriõppe üliõpilastele, kes leiavad viidatud
kirjanduse vahendusel kiiremini ja mugavamalt teised asjasse puutuvad kirjandusallikad.
Kuna käesoleva õpiku erinevad osad on ka eraldi kasutatavad, siis on selle raamatu
abil võimalik kokku seada mitmeid ühistegevuse õppeaineid.
1. Ühistegevuse ajalugu (2 EAP) õppeaine omandamiseks on küllaldane, kui
õpitakse osad II, III, XI ja XII ning tutvutakse ka iga osa lõpus viidatud kirjandusallikatega.
Ühistegevuse ajaloo kursus on sobiv lõpetada kirjaliku arvestusega, millele
eelneb referaadi koostamine. Õppeaine omandamise tulemusena on üliõpilasel vajalikud
teadmised ühistegevuse olemusest, ajaloost ja kohast ühiskonnas, ta orienteerub
demokraatlikus ühiskonnas kehtivates reeglites ja arengutes ning oskab neid ka
mõjutada.
2. Ühistegevuse looduslik-geneetilised alused (2 EAP) selle õppeaine omandamiseks
on vaja põhimõtteliselt teada I, III ja XII osa sisu ning tutvuda lisatud kirjandusallikatega.
Arvestuse saamiseks tuleb koostada essee või referaat, mis avaks
ühistegevuse looduslik-geneetilise olemuse. Kursuse lõpus on üliõpilased omandanud
ühistegevuse teoreetilised alused ja oskavad neid ka ühiskondlikes protsessides
mõista ja rakendada. 3. Ühistegevuse üldkursus (4 EAP) on eelmistega võrreldes tunduvalt mahukam.
Selle omandamiseks tuleb teada I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XI osas
esitatud materjali. Lisaks koostada ühistegevusalane uurimus vabalt valitud teemal
ning see ka ettekandena esitada. Üldkursus lõpeb üldjuhul eksamiga. Kursuse läbinud
evivad oskusi osaleda ühistute (tulundusühistud ja mittetulundusühingud) tegevuses
ja juhtimises.
4. Ühistute asutamine (3 EAP) praktilise suunaga õppeaine, mille eesmärgiks
on praktilisest ühistegevusest (nt ühisturustamine või ühistootmine) huvitatud inimeste
koolitamine. Omandatakse vajalikud eelteadmised olemaks teadlik ühistu
liige. Õppeprotsessi käigus on soovitatav omandada eeskätt osad III, IV, V, VI, VII
ja VIII, lisaks tutvuda kehtivate seadustega ning koostada kursuse lõpetamiseks ka
asutatava ühistu põhikirja projekt. Kursuse lõpetanutel on vajalikud teadmised ja
oskused kohalike ühistute asutamiseks ning algteadmised ka nende juhtimiseks.
5. Ühistute ja liitude juhtimine (4 EAP) õppeaine aluseks on õpiku III, IV, V,
VI, VII, VIII, IX ja X osa koos viidatud kirjandusega. Arvestuse saamiseks tuleb
koostada essee vabalt valitud teemal poliitilise, majandusliku või sotsiaalse ühistegevuse
valdkonnas. Kursus sobib hästi liikmekoolituseks, kuna annab vajalikud oskused
osalemiseks ühistute ja liitude tegevuses ning juhtimises.
6. Kohaliku omavalitsuse alused (3 EAP) õppeainega on otseselt seotud I, III,
IV, XI ja XII osa. Lisaks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse teooriat ja praktikat
käsitlev uurimus ning see ka teiste üliõpilaste ees ette kanda. Õppeaine lõpeb arvestusega.
Õppeaine omandanud saavad selge ettekujutuse kogukonna tekke alustest ja
oskused tegutseda külavanemana, külaseltside juhatustes, valdade ja linnade volikogudes
ja KOVi muudes organisatsioonides.
7. Ühistegevuse põhikursus (6 8 EAP) õppeaine omandamiseks on vaja teada
kõikide õpikus esitatud osade sisu, lisaks peab õppija olema tutvunud osade lõppu
lisatud kirjandusallikatega. Eksamile pääsemise eelduseks on ühistegevusalase uuringu
(15 000 20 000 tähemärki) koostamine ja selle ettekandmine minikonverentsil
teiste üliõpilaste ees. Õppeaine omandanutel on vajalik ettevalmistus osalemiseks
ühistegevusalastes uuringutes, magistri- ja doktoritööde tegemisel ning muude
ühistegevusalaste teadustööde tegemisel ning teadusartiklite kirjutamisel. Lisaks
nendele teadmistele oskavad õppeaine omandanud kaasa rääkida ka demokraatlike
riikide poliitikas, kogukondade ja kohalike omavalitsuste töö korraldamisel ning kõikv
õimalike ühistuliste ühenduste asutamises, nendes osalemises, aga ka juhtimises.
Lisaks eeltoodule on õpik kasulik ka ühistegevuse õpetajatele. Raamatu baasil on
võimalik koostada veel teisigi spetsiifilise suunitlusega õppeaineid või nende osakursusi
avatud ülikooli, erialakursuste ja täiendkoolituse tarbeks. Näiteks Demokraatliku
ühiskonna alused , Poliitiline ühistegevus , Sotsiaalne ühistegevus ,
Kultuuri- ja spordiseltside ühistuline olemus ja juhtimine jt. Raamat on mõeldud kasutamiseks ka abimaterjalina ühistegevusalastel koolitusprogrammide
koostamisel, täienduskoolitustel, eriti liikmekoolitustel täiendava teabematerjalina.
Samuti on õpik kasutatav rakenduslikes õppeasutustes ning koolides,
mille õppekavades on ühistegevuse ja kohalike omavalitsuste põhimõtteid ning aluseid
käsitletavad ained.
Loodan, et raamat leiab mõistva lugejaskonna kohaliku omavalitsuse ametnike hulgas
ning avardab inimeste üldist maailmapilti ühistegevuse valdkonnas mõne uue
nurga alt. Eks ikka selleks, et oskaksime oma ühiskonda kodanikukesksemalt arendada
ning tuua tavakodanikest eemaldunud poliitika ja poliitikud rahvale lähemale.
Õpiku osad erinevad üksteisest ülesehituse ja sisu poolest. Mõnedes on selgelt tajutavad
õpiku autori isiklikud seisukohad, mõned osad tuginevad rohkem teiste autorite
seisukohtadele ja uuringutele. Selline osade erinev käsitlus on taotluslik. Kuna
kõrgkooliõpingute üheks eesmärgiks on arendada üliõpilastes iseseisvat mõtlemist,
siis on õpikus jäetud ruumi ka autoriga diskuteerimiseks ning võib-olla ka mõnede
seisukohtade vaidlustamiseks, sest ühiskond areneb pidevalt ja aja jooksul muutuvad
ka õpikus esitatud väited ja tõdemused. Kui tänapäeval jääb professor Jaan
Tõnissoni 1936. aastal peetud loengutest nüüdisaegse ühistegevuse mõistmiseks
vajaka, siis tõenäoliselt on ka selle õpiku tekste vaja lähemas või kaugemas tulevikus
ajakohastada.
Olulist rolli õpiku koostamisel etendas ka internet. Kõige infomahukam on
kahtlematult Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu (ICA) koduleht (www.ica.coop),
kust leiab kasulikke linke igas maailmajaos ja riigis olevale ühistegevusele.
Õpiku koostaja on tänulik asjalike märkuste ja uute ideede eest.Õpik on ilmunud riikliku programmi
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008 2012 toetuse