Maamajanduslik ühistegevus : õpik kõrgkoolidele

Abstract

TäistekstRetsensendilt lugejale. Olen vastastikust sõltuvust ja ühist tegutsemist kogu aeg pidanud mateeria eksisteerimise üheks põhivormiks, mida kinnitavad nii füüsika- kui ka loodusseadused. Lugedes aga Jaan Leetsare kõrgkooliõpikut Maamajanduslik ühistegevus mõistsin, kui pinnapealsed ja üldised olid minu arusaamad ühistegevusest. Käsikirjaga tutvumisel adusin, et ühistegevus on nii loomariigis kui ka inimühiskonnas väga mitmepalgeline ning tema meetodite ja piiride tundmine võimaldab koostööst saadavat kasulikku efekti osalejate jaoks oluliselt kasvatada. Kuigi tegu on kõrgkooliõpikuga on sisu hästi mõistetav ka mitteüliõpilasest lugejatele, sest autor on mõtete lahtiseletused ja toodud näited lihtsalt ning kõigile arusaadavalt sõnastanud. Kindlasti ei pettu ükski lugeja, kes selle õpiku kaudu oma silmaringi hakkab laiendama. Tahaksin esile tõsta töö otstarbekat struktuuri ja ülesehitust. Õpikus alustatakse ühistegevuse sisu ja vormide käsitlusest looduses, mille juurest jõutakse ühistegevuse analüüsini inimühiskonnas. Selline ülesehitus näitab õppurile, et ühistegevus on kõikjal, nii looduses kui ka inimühiskonnas kasulik ja seetõttu ka kasutust leidnud. Ühtlasi sisendatakse juba enne maamajandusliku ühistegevusega tutvumise alustamist lugejale positiivne eelhäälestatus ühistegevuse otstarbekuse suhtes. Töö koosneb kaheteistkümnest osast, milles antakse ülevaade nii ühistegevuse olemusest, meetoditest, regulatsioonist kui ka ajaloost. Oskuslikult on teoreetiline kä- sitlus praktilisega läbi põimunud. Esimese peatüki, mis käsitleb ühistegevuse looduslik- geneetilisi aluseid, algul tutvustab autor neid küsimusi, millele selle osa läbit öötamine peaks vastused andma. Toodud kaheksast punktist kutsuvad kindlasti lugema kas või sellised küsimused, mille poolest inimene erineb ülejäänud loodusest ja miks ühistegevus on ühiskonnas vältimatu. Viimane, kaheteistkümnes peatükk, mille pealkirjaks on Omavalitsus kui ühistuline ühendus, püüab otsida vastust ka küsimusele, miks kogukond, kohalik omavalitsus ja riik on oma olemuselt ühistud. Juba toodud näited viitavad sellele, et autor käsitleb ühistegevuse teemat maamajandusest oluliselt laiemalt ja seetõttu on õpik kasulik lektüür ka mittemaamajandusega seotud ühiskonnaliikmetele. Õpiku muudavad veelgi huvitavamaks selles leiduvad teooria käsitlused. Näiteks, teises peatükis tutvustatakse ja kommenteeritakse tuntud ühiskonnateooria klassikute põhiseisukohti alates Adam Smithist ja Karl Marxist. Edasi esitatakse ühistege-vuse alusmõtete looja Charles Howarthi ja tema teooria jätkajate olulisemaid seisukohti. Seega on õpik huvitavaks materjaliks ka majandusmõtte ajaloo huvilistele. Õpik on heaks abimeheks ka nendele, kelle huvi piirdub vaid ühistegevuse üksikute aspektidega. Kuivõrd iga osa algul on toodud küsimuste loetelu, millele selles osas vastuseid otsitakse ja osa lõpus on antud kordamisküsimused, siis võib väita, et iga osa on tervik, mille lugemine ei eelda teiste osade läbitöötamist. Seega on lihtne otsustada, kas on huvi osa lugeda ja hiljem loetu põhjal jälle otsustada, kas teatud küsimuste sügavamaks mõistmiseks tuleks osa uuesti lugeda või hoopiski soovituslikust kirjandusest abi otsida. Kuivõrd Jaan Leetsar on ühistegevuse juhtimisega Eestis ja ka selle õpetamisega ülikoolis olnud seotud juba üle kahekümne aasta, on tal teema käsitlus hästi viimistletud, põhjalik ja vajalikult näitlikustatud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud ka asjaolu, et ta on varasemalt avaldanud mitmeid õppevahendeid ühistegevust puudutavate üksikute teemade kohta. Ma ei kahetse selle raamatu lugemiseks kulutatud aega ja olen kindel, et sama juhtub ka sinuga, lugeja, kes sa selle õpiku kätte võtad. MART SÕRG, TÜ emeriitprofessorSaateks. Käesolev õpik Maamajanduslik ühistegevus sisaldab olulist osa ühistegevusalasest teabest, mida autor on kogunud rohkem kui viimase kahekümne aasta jooksul. Mõned osad on varem publitseeritud eraldi raamatutena. Väljaande erinevad osad moodustavad küll ühtse terviku, kuid on mõistetavad ka eraldi. Õpiku puhul on see eriti oluline, sest kindlasti ei ole kõigil aega ja ka vajadust läbi lugeda tervet raamatut konkreetse huvi puhul saab vajalikud teadmised ka õpiku üksikuid osi lugedes. Esitatud ühistegevuse temaatika on väga lai. Üldistatult on kirjeldatud kolme põhilist ühistegevuse valdkonda poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset kõigil neil on erinevusi. Käsitlemist leiavad nii väikesed külaühistud kui ka globaliseerunud rahvusvahelised ühistulised korporatsioonid, mittetulundusühingud ja tulundus- ühistud, samuti poliitilised erakonnad ja demokraatlikud kohalikud omavalitsused ning riigid, sest olemuslikult on nad kõik ühistud. Õpikus on kokku kogutud ja süstematiseeritud olemasolev ühistegevusalane teave ning on lisatud ka naaberriikide teadlaste ja praktikute ühistegevusalased kogemused. Iga osa lõpus on valik erialakirjandusest, mida on vaja iseseisval ühistegevuse teooria omandamisel. See on abiks magistriõppe üliõpilastele, kes leiavad viidatud kirjanduse vahendusel kiiremini ja mugavamalt teised asjasse puutuvad kirjandusallikad. Kuna käesoleva õpiku erinevad osad on ka eraldi kasutatavad, siis on selle raamatu abil võimalik kokku seada mitmeid ühistegevuse õppeaineid. 1. Ühistegevuse ajalugu (2 EAP) õppeaine omandamiseks on küllaldane, kui õpitakse osad II, III, XI ja XII ning tutvutakse ka iga osa lõpus viidatud kirjandusallikatega. Ühistegevuse ajaloo kursus on sobiv lõpetada kirjaliku arvestusega, millele eelneb referaadi koostamine. Õppeaine omandamise tulemusena on üliõpilasel vajalikud teadmised ühistegevuse olemusest, ajaloost ja kohast ühiskonnas, ta orienteerub demokraatlikus ühiskonnas kehtivates reeglites ja arengutes ning oskab neid ka mõjutada. 2. Ühistegevuse looduslik-geneetilised alused (2 EAP) selle õppeaine omandamiseks on vaja põhimõtteliselt teada I, III ja XII osa sisu ning tutvuda lisatud kirjandusallikatega. Arvestuse saamiseks tuleb koostada essee või referaat, mis avaks ühistegevuse looduslik-geneetilise olemuse. Kursuse lõpus on üliõpilased omandanud ühistegevuse teoreetilised alused ja oskavad neid ka ühiskondlikes protsessides mõista ja rakendada. 3. Ühistegevuse üldkursus (4 EAP) on eelmistega võrreldes tunduvalt mahukam. Selle omandamiseks tuleb teada I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XI osas esitatud materjali. Lisaks koostada ühistegevusalane uurimus vabalt valitud teemal ning see ka ettekandena esitada. Üldkursus lõpeb üldjuhul eksamiga. Kursuse läbinud evivad oskusi osaleda ühistute (tulundusühistud ja mittetulundusühingud) tegevuses ja juhtimises. 4. Ühistute asutamine (3 EAP) praktilise suunaga õppeaine, mille eesmärgiks on praktilisest ühistegevusest (nt ühisturustamine või ühistootmine) huvitatud inimeste koolitamine. Omandatakse vajalikud eelteadmised olemaks teadlik ühistu liige. Õppeprotsessi käigus on soovitatav omandada eeskätt osad III, IV, V, VI, VII ja VIII, lisaks tutvuda kehtivate seadustega ning koostada kursuse lõpetamiseks ka asutatava ühistu põhikirja projekt. Kursuse lõpetanutel on vajalikud teadmised ja oskused kohalike ühistute asutamiseks ning algteadmised ka nende juhtimiseks. 5. Ühistute ja liitude juhtimine (4 EAP) õppeaine aluseks on õpiku III, IV, V, VI, VII, VIII, IX ja X osa koos viidatud kirjandusega. Arvestuse saamiseks tuleb koostada essee vabalt valitud teemal poliitilise, majandusliku või sotsiaalse ühistegevuse valdkonnas. Kursus sobib hästi liikmekoolituseks, kuna annab vajalikud oskused osalemiseks ühistute ja liitude tegevuses ning juhtimises. 6. Kohaliku omavalitsuse alused (3 EAP) õppeainega on otseselt seotud I, III, IV, XI ja XII osa. Lisaks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse teooriat ja praktikat käsitlev uurimus ning see ka teiste üliõpilaste ees ette kanda. Õppeaine lõpeb arvestusega. Õppeaine omandanud saavad selge ettekujutuse kogukonna tekke alustest ja oskused tegutseda külavanemana, külaseltside juhatustes, valdade ja linnade volikogudes ja KOVi muudes organisatsioonides. 7. Ühistegevuse põhikursus (6 8 EAP) õppeaine omandamiseks on vaja teada kõikide õpikus esitatud osade sisu, lisaks peab õppija olema tutvunud osade lõppu lisatud kirjandusallikatega. Eksamile pääsemise eelduseks on ühistegevusalase uuringu (15 000 20 000 tähemärki) koostamine ja selle ettekandmine minikonverentsil teiste üliõpilaste ees. Õppeaine omandanutel on vajalik ettevalmistus osalemiseks ühistegevusalastes uuringutes, magistri- ja doktoritööde tegemisel ning muude ühistegevusalaste teadustööde tegemisel ning teadusartiklite kirjutamisel. Lisaks nendele teadmistele oskavad õppeaine omandanud kaasa rääkida ka demokraatlike riikide poliitikas, kogukondade ja kohalike omavalitsuste töö korraldamisel ning kõikv õimalike ühistuliste ühenduste asutamises, nendes osalemises, aga ka juhtimises. Lisaks eeltoodule on õpik kasulik ka ühistegevuse õpetajatele. Raamatu baasil on võimalik koostada veel teisigi spetsiifilise suunitlusega õppeaineid või nende osakursusi avatud ülikooli, erialakursuste ja täiendkoolituse tarbeks. Näiteks Demokraatliku ühiskonna alused , Poliitiline ühistegevus , Sotsiaalne ühistegevus , Kultuuri- ja spordiseltside ühistuline olemus ja juhtimine jt. Raamat on mõeldud kasutamiseks ka abimaterjalina ühistegevusalastel koolitusprogrammide koostamisel, täienduskoolitustel, eriti liikmekoolitustel täiendava teabematerjalina. Samuti on õpik kasutatav rakenduslikes õppeasutustes ning koolides, mille õppekavades on ühistegevuse ja kohalike omavalitsuste põhimõtteid ning aluseid käsitletavad ained. Loodan, et raamat leiab mõistva lugejaskonna kohaliku omavalitsuse ametnike hulgas ning avardab inimeste üldist maailmapilti ühistegevuse valdkonnas mõne uue nurga alt. Eks ikka selleks, et oskaksime oma ühiskonda kodanikukesksemalt arendada ning tuua tavakodanikest eemaldunud poliitika ja poliitikud rahvale lähemale. Õpiku osad erinevad üksteisest ülesehituse ja sisu poolest. Mõnedes on selgelt tajutavad õpiku autori isiklikud seisukohad, mõned osad tuginevad rohkem teiste autorite seisukohtadele ja uuringutele. Selline osade erinev käsitlus on taotluslik. Kuna kõrgkooliõpingute üheks eesmärgiks on arendada üliõpilastes iseseisvat mõtlemist, siis on õpikus jäetud ruumi ka autoriga diskuteerimiseks ning võib-olla ka mõnede seisukohtade vaidlustamiseks, sest ühiskond areneb pidevalt ja aja jooksul muutuvad ka õpikus esitatud väited ja tõdemused. Kui tänapäeval jääb professor Jaan Tõnissoni 1936. aastal peetud loengutest nüüdisaegse ühistegevuse mõistmiseks vajaka, siis tõenäoliselt on ka selle õpiku tekste vaja lähemas või kaugemas tulevikus ajakohastada. Olulist rolli õpiku koostamisel etendas ka internet. Kõige infomahukam on kahtlematult Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu (ICA) koduleht (www.ica.coop), kust leiab kasulikke linke igas maailmajaos ja riigis olevale ühistegevusele. Õpiku koostaja on tänulik asjalike märkuste ja uute ideede eest.Õpik on ilmunud riikliku programmi Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008 2012 toetuse