Teraviljakasvatuse ettevõtte töötulemuste sõltuvus masinapargi koosseisust ja põldude asukohast

Abstract

Põllumees teab, et mida suurem on tootmismaht ehk haritava maa pindala või loomade arv, seda paremini on võimalik oma tootmisvahendeid koormata ja seega vähendada püsikulude osakaalu toodangu omahinnas. Lisaks annab piisavalt koormatud masinpark võimaluse masinaid ettevõttes vahetada normaalse tööea järel ja seega kasutada moodsat tehnikat, mis omakorda on abiks tööviljakuse ja -kvaliteedi tõstmisel. Suurem tootmismaht on aga ka eelduseks, et saada tootmisest enam kasumit. Piimatootjad üritavad tootmist laiendada ja Eestis kerkib üha uusi lautu, mis varasematega võrreldes on suuremad. Suuremad laudad mahutavad küll rohkem loomi aga see tähendab ka suuremaid sõnnikukogused, mis on vaja põldudele vedada. Keskkonnakaitsenõuetest lähtuvalt on ühele haritava maa pinnaühikule antava orgaanilise väetise kogus külvikorras piiratud ja seetõttu vajatakse suuremate sõnnikukoguste paigutamiseks ka suuremaid haritava maa pindalasid. Ettevõtte haritava maa pindala suurendamisel tuleb kasutusele võtta aina kaugemaid põldusid, mis omakorda tingib sõidukauguse ja ka sellest sõltuvate kulude kasvu. Põllul kasutamise otstarbekuse määrab sellega saadav kasum. Kulud ja tulud sõltuvad nii põllu pindalast, sellel kasutatavast tehnoloogiast kui ka sõidukaugusest ettevõtte keskuseni. Kui põllu kaugus on nii suur, et selle kulud ületavad tulusid, ei tasu põllu kasutamine ära. Seega on oluline teada, milline peaks antud tehnoloogia juures olema põllu pindala ja sõidukauguse piirväärtused, mille korral tasuks veel põldu kasutada. Kirjanduse ülevaatest ilmneb, et ükski teadaolev uurimus ei sisalda arvutusmudeleid kõigi põllu kaugusest sõltuvatest kulude, nagu agregaatide ja materjalide transpordikulu, tulukadu ning kulu organisatsioonilistele sõitudele, arvutamiseks. Sellest tulenevalt püstitati käesoleva töö eesmärk. Doktoritöö eesmärk oli 1) uurida kulude sõltuvust põllu kaugusest teraviljakasvatuse ettevõttes, 2) koostada arvutusmudelid ja tarkvara, mille abil oleks võimalik arvutada põllu kaugusest sõltuvaid kulusid, 3) koostada meetod, mille abil otsustada põllu kasutamise otstarbekuse üle lähtudes nende kulude summast ning 4) uurida erinevate parameetrite mõju põllu majandustulemustele lähtuvalt selle kaugusest. Metoodika põhjal loodav tarkvara on praktiliseks abivahendiks põllumehele, teadurile või nõustajale, võimaldades võrrelda erinevate tehnoloogiliste võtete mõju sõidukaugusega seotud kuludele. Püstitatud eesmärgi täitmiseks: 1) tehakse ülevaade teraviljakasvatuse ettevõtte sisestel sõitudel kasutatavatest masinatest; 2) tehakse ülevaade kululiikidest, mis sõltuvad põllu ja masinakeskuse vahelisest sõidukaugusest; 3) koostatakse arvutusmetoodika põllutöömasinate põllu ja masinakeskuse vaheliste sõitudega seotud kulude leidmiseks; 4) koostatakse arvutusmetoodika tehnoloogiliste materjalide põllu ja masinakeskuse vahelise veoga seotud kulude leidmiseks; 5) koostatakse metoodika põllu ja masinakeskuse vahelise kaugusest tingitud tulukao leidmiseks; 6) koostatakse arvutusmetoodika põllu ja masinakeskuse vaheliste organisatsiooniliste sõitudega seotud kulude leidmiseks; 7) koostatakse metoodika, et leida suurim sõidukaugus vastavalt põllu pindalale ja seal kasutatavale tehnoloogiale; 8) koostatakse metoodika põhjal projekteeriti ja programmeeriti tarkvara „Põllu kaugus“ ja 9) programmi „Põllu kaugus“ abil testitakse ja redigeeritakse arvutusmetoodikat ning koostatakse arvutusnäited. Tulemused ja järeldused 1.Kirjanduse läbitöötamisel selgus, et on loodud mitmeid meetodeid ettevõtte keskmise sõidukauguse leidmiseks, mille põhjal omakorda oleks võimalik leida ettevõtte optimaalne sõidukaugus. Uuritud on võimalusi põllumajandusettevõtte materjalideveo logistika parandamiseks. Samuti on uuritud põllu kauguse mõju kultuuride jaotusele ette võtte põldude vahel. Loodud on metoodikaid põldude kasutamisega seotud otsuste tegemiseks lähtuvalt agronoomilistest parameetritest ja põllu töödeldavusest. 2. Vastavalt käeoleva töö eesmärgile koostati metoodika, mille abil oleks võimalik hinnata põllu kasutamise otstarbekust lähtuvalt selle põllu ja ettevõtte masinakeskuse vahelise kaugusest. 3. Eesmärgi saavutamiseks koostati arvutusmudelid, et arvutada: 1) agregaatide sõidukulu; 2) tehnoloogiliste materjalide põlluleveo kulu; 3) põllu kaugusest tingitud tulukadu; 4) põllu ja masinakeskuse vaheliste organisatsiooniliste sõitudega seotud kulud ning 5) suurim põllule sõidu kaugus vastavalt selle pindalale ja seal kasutatavale tehnoloogiale. 4. Võrreldi erinevaid matemaatilisi funktsioone saagikuse ja tööde tegemise aja vahelise sõltuvuse kirjeldamiseks ja leiti, et otstarbekaim on kasutada lihtsustatud ruutparabooli. 5. Põllu kasutamise otstarbekuse hindamise metoodika põhjal projekteeriti ja programmeeriti tarkvara „Põllu kaugus“, mille abil koostati arvutusnäited. Igal põllu ja tootmistehnoloogia korral on algandmestik erinev ja arvutused tuleb iga juhtumi korral uuesti teha. Tänu nimetatud tarkvarale saab arvutusi teha kiiresti. 6. Arvutused näitavad, et kui võtta aluseks mingi piirväärtus, mida sõidukaugusest sõltuvate kulude summa ei tohiks ületada, siis põllu pindala kasvades kasvab ka maksimaalne majanduslikult lubatav sõidukaugus kuni teatud piirini. Käesolevas väitekirjas kasutatud tootmistingimuste korral on üle 25 ha põldude majanduslik suurim kaugus vahemikus 18-25 km. Selgus ka, et ülisuurte pindalade korral muutub saagilangusest tulenev tulukadu nii suureks, et teisi kulukomponente tuleb vähendada ja seega väheneb ka maksimaalne sõidukaugus. 7. Arvutusnäidetes kasutatud lähtetingimuste korral ilmnes, et enam kui 25 ha põldude pindala muutus omab maksimaalsele sõidukaugusele väiksemat mõju kui sellest väiksemat põldude pindala muutus. Seega annab väiksemate kui 25 ha põldude liitmine suurema efekti maksimaalsele sõidukaugusele kui neist suuremate põldude liitmine. 8. Nimetatud metoodika võimaldab hinnata ka mingi tehnoloogilise võtte, nagu näiteks automaatroolimisseadme kasutamine, sõidukaugusega seotud kuludele. Automaatroolimisseadme kasutamisel agregaadi ma põllul-käikude arvu ja seega agregaatide sõidukulude vähenemise. 9. Mullaharimistehnoloogiate võrdlusest ilmnes, et sõidukaugusega seotud kulude osas märkimisväärseid erinevusi ei ole, kuna traktori tunnihind on seotud tehnoloogias kasutatavate tööde arvuga. Mida suurem on tööde arv, seda suurem on traktori aastakoormus ja seda väiksem on püsikulude osa traktori tunnihinnas. Võrdluseks tehtud arvutusnäitest ilmnes, et harimistehnoloogia omab maksimaalsele põllukaugusele suuremat mõju juhul kui kõigi tehnoloogiate korral masinate aastakoormused on võrdsed. 10. Arvutustulemused näitavad, et kütuse hinda tuleb arvestada , kui tehakse põlluga seotud otsuseid. Põlde, mida senise kütuse hinna juures oli tasuv kasutada, ei pruugi tulevikus kõrgema hinna juures olla otstarbekas ekspluateerida. 11. Mida suurem on saagikus ja saagi hind, seda suurem on raha kogus, mida on võimalik kasutada põllu kaugusest sõltuvate kulude katmiseks. Teisalt kasvab nende parameetrite väärtuste suurenedes ka tulukadu seoses parimast tööpäevast hälbimisega. 12. Keskmiselt sõltub maksimaalse kauguse muutus näitearvutustes uuritud parameetritest järgnevalt: 1) 1,38 km kuludepiiri 100 EEK/ha kohta (kuludepiir on summa, mida on võimalik kasutada kaugusest sõltuvate kulude katmiseks); 2) 1,26 km saagi hinna 1 EEK/kg kohta; 3) 0,7 km teraviljasaagi 1 t/ha kohta ja 4) 0,36 km kütuse hinna 1 EEK/l kohta. 13. Agregaatide sõidukuludega seotud arvutusmudeli abil on võimalik jaotada lühikesed jääkpäevad eelnevatele tööpäevadele ja seega juba planeerimise etapis vältida üleliigseid sõidukulusid. 14. Näitearvutustest ilmnes, et teraviljakasvatuse korral märkimisväärse osa agregaatide sõidukuludest moodustab kombaini sõidukulu. 15. Võrreldi väetamiskulusid lähtuvalt väetise liigist, väetamise tehnoloogiast ja põllu kaugusest. Arvutustes eeldati, et vedelsõnnik tuleb talu enda tootmisest ja sellega seotud kulud tulenevad segamisest, veost ja laotamisest. Võrreldes mineraalväetise kasutamisega veokauguse suure nedes kasvavad need kulud kiiremini ja seega on majanduslikult põhjendatud kasutada vedelsõnnikut põldudel, mis asuvad ettevõtte keskuse läheduses. Käesolevas väitekirjas kasutatud tootmistingimuste korral on kuni 6 km põllu kauguse korral kasutada vedelsõnniku muldapihustuslaoturit majanduslikult otstarbekam kui mineraalväetise laotamist. 16. Arvutustest kinnitasid ka, et vedelsõnniku veol tasub kaugematel põldudel kasutada laoturi asemel paakautot (arvutustes kasutatud tingimustes korral alates põllu kaugusest 8 km), eriti juhul kui vedelsõnniku laoturi töötunni hind on väga kõrge. Käesolevas töös esitatud põllu sõidukauguse majandusliku hindamise metoodika koostamisel ilmnes, et selle metoodika rakendamisel tuleb arvestada teatud piirangutega: 1) masinad sõidavad põllu ja masinakeskuse vahet tööpäeva sees ja 2) põllutööagregaat sõidab tööpäeva lõpus alati masinakeskusesse tagasi. Koostatud mudel vajab edasist arendamist. Praegu arvestab mudel seoses põllu kaugusega ainult külvitööde mõju tulukaole, kuid tulevikus vajab mudel täiendamist ka teiste tööde osas. Lötjönen et al. (2003) märgivad oma uurimuses, et põllumeestele, kes kasutavad ettevõtte keskusest kaugel asuvaid põldusid, on halbades koristustingimustes töö ajastamatusest tingitud kulud oluliseks teguriks. Lisaks tuleks luua algoritm, mille abil oleks võimalik otsustada kui põld on suurem kui vahetuse tootlus: kas oleks otstarbekaim põllult naasta, jääda põllu lähistele ööbima või sooritada töö mitme järjestikulise vahetuse vältel