Koormuseelne veestaatus ja koormusaegne veetasakaal kuumas keskkonnas 8-päevase kohanemistreeningu foonil

http://tartu.ester.ee/record=b2610062~S1*es

Mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside, MPK4 ja MPK12, roll õhulõhede vastuses CO2 kontsentratsiooni muutustele

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTaimed on elu aluseks Maal. Nad toodavad süsihappegaasist ja veest fotosünteesi käigus orgaanilisi ühendeid ning kõrvalsaadusena vabaneb ka loomseks eluks vajalik hapnik. Õhulõhed on taimelehel asuvad avad, mille kaudu toimub taime gaasivahetus ümbritseva keskkonnaga. Iga õhulõhe on ääristatud kahe sulgrakuga, mis reguleerivad õhulõhede avanemist ja sulgumist. Õhulõhede avanemise põhjustab valgus, madal CO2 kontsentratsioon ja kõrge õhuniiskus, sulgumise aga pimedus, kõrge CO2 kontsentratsioon, madal õhuniiskus, taimehormoonid, patogeenid ja õhu saasteained. Õhulõhede avanemine soodustab taime kasvu, kuna avatud õhulõhede kaudu jõuab taime fotosünteesiks vajalik CO2, samas aga suureneb ka vee aurustumine taimest, mis põuatingimustes võib viia taime närbumiseni. Seetõttu on õhulõhede avatuse täpne regulatsioon ülioluline, optimeerimaks taime kasvu erinevates stressitingimustes. Suurenev CO2 kontsentratsioon atmosfääris vähendab õhulõhede avatust ja vee aurustumist taimest. Kuidas aga toimub sulgrakkudes CO2 mõjul signaaliülekanne, mis viib õhulõhede sulgumiseni, pole praegusel ajal veel täpselt teada. Antud töö tulemused aitavad mõista, kuidas taimed reguleerivad õhulõhede avatust CO2 kontsentratsiooni muutuse toimel. Töö käigus tehti kindlaks, et mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaasid, MPK4 ja MPK12, on ühtedeks varaseimateks komponentideks signaaliülekanderajas, mis viib kõrge [CO2] mõjul õhulõhede sulgumiseni. Töö käigus saadud teadmiste põhjal pakuti välja ka mudel MPK4 ja MPK12 rolli kohta õhulõhede vastuses CO2 kontsentratsiooni muutustele. Antud töö tulemused aitavad kaasa selliste toidutaimede aretamisele, mis oleksid piisavalt saagikad ka tulevikukliimas, kõrgema atmosfääri CO2 kontsentratsiooni ja piiratud veevarude tingimustes.Plants are essential to life on Earth – in the process of photosynthesis, they convert carbon dioxide (CO2) and water into organic compounds, and oxygen is released as a by-product. Stomatal pores, that are on the surfaces of the majority of the aerial parts of plants, facilitate gas exchange between plants and the external atmosphere. Each stomatal pore is surrounded by two highly specialized guard cells which sense various endogenous and environmental stimuli, such as CO2, light, temperature, hormones and pathogens and adjust the stomatal pore size to balance CO2 uptake for photosynthesis and loss of water vapour through transpiration. Since water availability is a major constraint of crop yield and is the single most important factor limiting food production, appropriate control of stomatal pore size is essential for the optimization of plant growth. Continuing rise in atmospheric [CO2] increases [CO2] inside the leaves and causes a reduction in stomatal apertures. This, in turn, reduces water loss from plants. Thus, CO2-induced stomatal closure may improve plant water use efficiency and optimization of CO2-controlled stomatal movements may enable breeding of crops that conserve water while maximizing photosynthesis. Presently, the molecular mechanisms by which plants sense CO2 concentration and transduce the CO2 signal to regulate water loss, are not fully understood. This thesis contributes to the understanding of the mechanism how the CO2 signal is transduced in the guard cells and proposes a new model for stomatal CO2-signalling. This study revealed that mitogen-activated protein kinases (MPKs) MPK4 and MPK12 are among the earliest CO2 signalling components presently known in guard cells and that CO2-signal is transmitted through MPK4 and MPK12 leading to activation of guard cell anion channels and closing of stomata. With the continuous increase in atmospheric CO2 levels and the need for breeding crops that would display optimal water use efficiencies, these findings are important for developing strategies for breeding crops suitable for future climates by specific modulation of CO2-dependent stomatal movements.https://www.ester.ee/record=b523466

Tree stem diameter measurement

Magistritöö Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalPuutüvede läbimõõdu mõõtmine pakub infot puude kasvu ja füsioloogiliste protsesside kohta. Mida paremini me puude kasvutsüklit mõistame ning mida täpsemad ja standardsemad on seejuures rakendatavad mõõtmisvõtted, seda võrreldavamana kujunevad metsakorralduslikud mõõtmistulemused. Puutüve läbimõõt on metsatakseerimisel ainuke kontaktmõõtmiste abil mõõdetav tunnus. Teame, et kasvava puu rinnasläbimõõtu mõõdetakse takseerimisel nii klupiga kui ka ümbermõõdulindiga. Töö toob erinevates tingimustes tehtud välitööde põhjal välja erisusi mõõtmistes – olgu erisus tingitud ilmastikust, ajast, mõõtmistehnikast, mõõtmisvahendist. Töö eesmärgiks on hinnata erinevate tegurite mõju mõõtmisele, võrrelda omavahel metsaklupi ja lindiga tehtud mõõtmisi, tuvastada mõõtmisvigu ja läbimõõdu muutumisi. Mõõtmised toimusid kolmes jaos üheksakümnel puul, tehes igal puul läbimõõdu mõõtmisi kolmel erineval kõrgusel juurekaelast nii klupiga kui ka ümbermõõdulindiga. Ümbermõõdulindiga ja klupiga mõõtmistel on statistiline vahe (p≥ 0,05), kuid see pole nii suur, et nende erinevus metsakorralduses üht teisele eelistama paneks. Mõõtmisi mõjutavad ilmastik, mõõtmistehnika ja rinnasdiameetri kõrguse hindamise oskus. Nii praegu kui ka tulevikus on tarvilik uurida arvutipõhiseid mõõtetehnikaid, näiteks kaugseiremeetodeid, droonide ja kaamerate tõhusamat kasutamist. Nende mõõtmiste tulemuslikkust saab mehaaniliste mõõtevahendite mõõtmistulemustega võrrelda.Measuring the diameter of tree stems provides information about tree growth and physiological processes. The better one understands tree measurement techniques and the more accurate and standardized the measurement methods are, the more comparable the results of forest management measurements become. Stem diameter is the only measurable characteristic in forest inventory that is measured through direct contact measurements. It is known that the diameter at breast height of a growing tree is measured by using both a caliper and a diameter tape. The current study marks differences in measurements made under diferent circumstances, whether influenced by weather, time, measurement technique or measuring instrument. The objective of this research is to assess the impact of various factors on measurements, compare measurements made with a caliper and a diameter tape, and ascertain measurement errors and changes in diameter. The measurements were conducted in three parts using a sample of ninety trees, taking diameter measurements at three different heights from the root collar using both a caliper and a diameter tape. There is a statistical difference between measurements with a diameter tape and caliper, but it is not significant enough to favor one over the other in forest management. Measurements are influenced by weather, measurement techniques, and the skill of assessing breast height diameter. It is necessary to explore computer-based measurement techniques, such as remote sensing methods, drones, and more efficient use of cameras, both now and in the future. The effectiveness of these measurements can be compared with the results provided by mechanical measuring instruments

Lastevanemate hinnangud oma 3-7 aastaste laste toitumisharjumustele Võrumaa ja Põlvamaa näidetel

http://www.ester.ee/record=b4497693*es

Erosion-affected soils in Estonian soil cover: nomenclature of soils and their research history

Saabunud / Received 26.04.2020 ; Aktsepteeritud / Accepted 11.06.2020 ; Avaldatud veebis / Published online 30.06.2020 ; Vastutav autor / Corresponding author: Raimo Kõlli e-mail: [email protected] work, dedicated to the eroded soil i.e. the year 2020 soil of Estonia, consists of two-part. In Part I the general overview (a) the regularities of erosion processes and their forming conditions in the soil cover, and (b) the agro-ecological properties and nomenclature of formed erosion-affected soils (EAS), are treated. Totally in the Estonian soil classification (ESC) 11 eroded and 3 deluvial (colluvial) soil species have been determined. For the main criteria of eroded soils' determination is (a) the intensity or stage of erosion, and (b) the calcareousness of soil cover, but deluvial soils (a) the soils' water regime and (b) the thickness of formed deluvial humus horizon. In this part also the determination criteria of erosion-prone soils and the agronomic quality of EAS are analysed. In Part II the historic overview about scientific researches dedicated to the study of influenced by erosion soils during the last century in Estonia. In this overview, the main thematic issue and the role of leading scientists on researches of most actual problems are presented. The most important themes during this period were: (a) the elaboration suitable for local conditions EAS classification and methods for their field researches; (b) the distribution of EAS in Estonia; (c) the studies upon forming, composition and status of EAS-s; (d) forming databases on essential properties of EAS-s and derived from this the rules of their ecologically sustainable use, and finally (e) the international aspects of Estonian EAS presentation and local researches

Répartition et développement du karst en Estonie

Près de la moitié du territoire estonien repose sur des roches carbonatées du Silurien et de l’Ordovicien, qui abritent de très larges aquifères karstifiés peu profonds, lesquels constituent environ un tiers des eaux souterraines captées dans le pays annuellement. À cause des érosions glaciaires, de la courte durée de l’évolution post-glaciaire du territoire et pour d’autres raisons encore, la topographie karstique est généralement peu présente en Estonie. Malgré la relative jeunesse de la majorité des formations karstiques, la karstification est courante et affecte quotidiennement une grande partie de la population, principalement par le biais de la qualité des eaux souterraines peu profondes. De plus, le karst estonien, avec ses particularités, offre un rare aperçu de la phase initiale du processus karstique dans une topographie érodée intensivement, qui peut encore surprendre avec ses vestiges sporadiques de périodes plus anciennes. Dans cet article, un bref aperçu de la répartition et du développement du karst en Estonie est présenté