Ökoloogilise taastamise teemaline inglise-eesti valiksõnastik

Magistritöö autor otsustas koostada ökoloogilise taastamise teemalise inglise-eesti valiksõnastiku, kuna keskkonnaprobleemid ja elurikkuse kadumine on aktuaalne teema. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee kuulutas 2021–2030 ökoloogilise taastamise kümnendiks (International Principles 2019: 14). See näitab, et ökoloogiline taastamine on oluline. Lisaks sellele on magistritöö koostaja ise osalenud ühes taastamisprojektis ja on valdkonnast väga huvitatud. Magistritöö käigus koostatud sõnastiku eesmärk on aidata kaasa terminoloogia eestindamisele ja ühtlustamisele, koondada taastamisega seotud terminid ning neid määratleda. Sõnastiku sihtgrupp on tõlketudengid, tõlgid ja tõlkijad ning kõik, kes on huvitatud ökoloogilise taastamise teemast ja kellel tekib terminoloogiaalaseid küsimusi. Samuti võiks siinne sõnastik olla baasmaterjal, mille põhjal erialainimesed saaksid tulevikus terminoloogiatööd edasi teha. Magistritöö mahtu arvestades koondab töö osa valdkonnas kasutatavast terminoloogiast ning seetõttu ei anna valiksõnastik täit ülevaadet.https://www.ester.ee/record=b5377086*es

Eesti Maaülikooli valdkonna uuringuid puudutavad teadusartiklid eesti keeles

Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikaleHead kolleegid!Oma inauguratsioonikõnes kutsusin meie ülikooli teadureid ja õppejõude üles avaldama Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul 100 artiklit eesti keeles, kus tooksime rahvani meie uurimuste tulemused. Teeksime seda ilusas eesti keeles ja samal ajal tegeleksime ka keelehoiu ja terminiloomega, sest kui emakeelset terminit pole, tuleb see luua. Olen kõigile kirjutajatele väga tänulik, sest kokku tuli kaugelt üle 100 artikli, mis kõik on kenasti meie raamatukogu tublide inimeste käes hoiul. Aga mul on teile hoopis uus ettepanek – jätkakem sama hoogsalt ka tulevikus! Viies oma teadussaavutused rahvani ilusas eesti keeles, teenime nii igaüks üksikult kui ka ülikool tervikuna eesti ühiskonda parimal võimalikul moel!Aitäh kõigile senistele kirjutajatele ja jõudu uute tekstide koostamisel!Lugupidamisega Mait Klaasse

Tree diversity and species identity effects on soil fungi, protists and animals are context dependent

Plant species richness and the presence of certain influential species (sampling effect) drive the stability and functionality of ecosystems as well as primary production and biomass of consumers. However, little is known about these floristic effects on richness and community composition of soil biota in forest habitats owing to methodological constraints. We developed a DNA metabarcoding approach to identify the major eukaryote groups directly from soil with roughly species-level resolution. Using this method, we examined the effects of tree diversity and individual tree species on soil microbial biomass and taxonomic richness of soil biota in two experimental study systems in Finland and Estonia and accounted for edaphic variables and spatial autocorrelation. Our analyses revealed that the effects of tree diversity and individual species on soil biota are largely context dependent. Multiple regression and structural equation modelling suggested that biomass, soil pH, nutrients and tree species directly affect richness of different taxonomic groups. The community composition of most soil organisms was strongly correlated due to similar response to environmental predictors rather than causal relationships. On a local scale, soil resources and tree species have stronger effect on diversity of soil biota than tree species richness per se

Usage of oil shale ash as fertilizer

Eestis on peamine energiaallikas põlevkivi ning selle põletamisel elektrijaamades tekib igal aastal miljoneid tonne põlevkivituhka, millest enamus ladustatakse tuhaväljadel. Põlevkivituhka aga saab kasutada happeliste muldade, näiteks jääksoode turvasmuldade, lupjamiseks. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutab tolmpõlevkivituha kasutamine lubiväetisena puude kasvu jääksoodes, kus kasvupind on happeline ning taimede kasvuks ebasoodne. Töö andmed on kogutud Puhatu freesturbaväljal kolmelt katsealalt: kahe erineva tuhakogusega ˗ puu- ja põlevkivituha seguga (PT15+PõT15, puutuhka 15 t/ha ja põlevkivituhka 15 t/ha) ja põlevkivituhaga (PõT10, põlevkivituhka 10t/ha) töödeldud aladelt ning tuhaga töötlemata kontrollalalt. Katsealuseks puuliigiks oli harilik kuusk (Picea abies). Uuringute tulemusena selgus, et põlevkivituha kasutamine väetisena mõjus kuuse kasvule positiivselt. Erinevust kontrollala puudega võrreldes oli märgata nii kõrguskasvus kui ka juurekaela diameetri kasvus. Parima tulemuse võrreldes kontrollalaga andis puu- ja põlevkivituha seguga (PT15+PõT15) väetatud katseala. Sellel katsealal oli 2015. aastal kuuskede keskmine kõrgus 64 cm, mis oli 1/3 võrra suurem kontrollala kuuskede keskmisest kõrgusest (42 cm). Juurekaela keskmine diameeter oli 13,1 mm segutuhaga töödeldud alal. Okkapikkusele mõjus väetamine positiivselt: parima tulemuse andis puu- ja põlevkivituha seguga (PT15+PõT15) töötlemine. Tuhkadega väetamine tõstis turba pH-d kuni 1,5 ühiku võrra. Põlevkivituhaga (PõT10) väetatud alal tõusis pH turba pindmises kihis 5,8-ni. Toiteelementide sisaldusele (P, K, Ca, Mg, N) turbas mõjus väetamine erinevalt, sealjuures suurenes oluliselt P ja K sisaldus turbas. Teiste toiteelementide (Ca, Mg, N) sisaldust mõjutas tuhkade kasutamine vähem.The main resource of energy in Estonia is oil shale. Power plants that use oil shale for energy, produce millions of tons of oil shale ash, most of which is being deposited on oil shale ash depositories. Oil shale ash, however, could be used as acidic soil neutralizer and fertilizer. The aim of this thesis is to find out the effects of oil shale ash as neutralizing fertilizer on cutaway peatlands, where the soil is acidic and unfavourable for the growth of plants. Data was gathered from three different experimental plots in Puhatu cutaway peatland. First two plots were fertilized with mixed ashes (PT15+PõT15, 15 t/ha of wood ash + 15 t/ha oil shale ash) and with oil shale ash (PõT10, 10 t/ha of oil shale ash). The third, unfertilized control plot was used for comparison. Sample tree species was Norway spruce (Picea abies). As a result, the effect of oil shale ash as fertilizer had a positive effect on the growth of Norway spruce. Difference between fertilized and control plots were shown as increment in height and root collar diameter. The best result was given by mixture of wood ash and oil shale ash (PT15+PõT15). In 2015, the average height of Norway spruce on given plot was 1/3 greater (64 cm) than the growth on unfertilized plot (42 cm), the average root collar diameter was 13,1 mm. Fertilizing had a positive effect on the length of the needles: the best result was given by mixture of wood ash and oil shale ash (PT15+PõT15). Due to fertilization, the pH of peat rose up to 1,5 units. Oil shale ash (PõT10) increased the pH up to 5,8 in the upper layer of the peat. Fertilizing had a different effect on soil nutrient element (P, K, Ca, Mg, N) concentrations, the concentration of P and K increased significantly. Concentrations of other elements (Ca, Mg, N) were influenced less by fertilization with ashes

The spread of European spruce bark beetle infestations after the july-storm of 2016 at the conservation zones of Karula National Park

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalKuuse-kooreürask on üks olulisemaid hariliku kuuse kahjureid Euroopas ning eeldatavasti suureneb liigi olulisus puidukahjurina kliimamuutuste tagajärjel veelgi. Tormikahjustused soodustavad kuuse-kooreüraski levikut. Magistritöö eesmärgiks on uurida kuuse kooreüraski kahjustuste levikut Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites 2016. aasta juulitormi järgselt, et mõista, kuidas on kuuse-kooreüraski kahjustused Karula rahvuspargi kuusikutes tormi järgselt levinud, kas leviku kolded on vaibunud ning leida põhjuseid, miks teatud puistud on kahjustamata. Välitööd teostati Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites koristamata tormialade vahetus läheduses 2020. aasta kevadsuvisel perioodil. Välitööde käigus uuriti hariliku kuuse koosseisuga puistuid üksikpuu ja proovitüki tasandil ning kogutud andmeid analüüsiti programmiga R (R Core Team 2021). Töö tulemusel selgus, et olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad kuuse-kooreüraski kahjustuse olemasolu, on hariliku kuuse keskmine diameeter, tagavara ja rinnaspindala, samuti puistu boniteet. Üllatuslikult ei leidnud kinnitust puistu liigilise koosseisu mitmekesisuse ja üraskikahjustuse olemasolu vaheline seos valitud proovialadel. 5 aasta möödudes olid uuritud alade kahjustuskolded tormikollete läheduses vaibunud ning enim üraskikahjustusest mõjutatud alad paiknesid tormikolletele lähedamal. Magistritöö valmis osana projektist „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“.European spruce-bark beetle is one of the most important pests of Norway spruce in Europe and presumably the importance as such will rise in the context of climate changes. Storm damages contribute to the bark beetle infestations. The puropse of the thesis is to study the spread of European spruce bark beetle at the conservation zones of Karula National Park after the July-storm of 2016 where the disturbance areas have not been influenced by human activity. The study will give an overview of the area of the spread, the possible fading of the infestations and natural features of the forest that contribute to the spread of the bark beetles. The field work was carried out at the conservation zones of Karula National Park close to the storm damages during the spring and summer of 2020. Single trees and stands were studied and the analysis was performed using the program R (Core team 2021). According to the results, most important factors that contribute to the spread of bark beetle infestations are the average diameter, volume and basal area of Norway spruce, also the site quality class. The diversity of the dominant tree-species of the stand did not appear to have significance at the research area. After 5 years the bark beetle infestations had faded and the areas that were more severely damaged appeared to be closer to the storm gaps. The thesis is part of the project „Post-storm bark beetle damages and forest protection measures to prevent the spread"

Metsaökosüsteemi taastamise seire ja analüüs

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in ForestryDoktoritöö käsitleb metsaökosüsteemide taastamist Eestis, hõlmates nii kaevandamisega rikutud alade taasmetsastamist kui ka loodusmetsade struktuurikomponentide tekitamist madala loodusväärtusega aladele ning aladele, kus loodusliku taastumise protsess on aeglane. Intensiivne metsade majandamine on põhjustanud metsade struktuuri ja liigilise koosseisu lihtsustumist ning muutnud looduslike häiringute dünaamikat. Metsi oskuslikult majandades saab vähendada majandamisvõtete negatiivset mõju elurikkusele ja säilitada metsaökosüsteemide looduslikke funktsioone. Samuti tuleks eelkõige kaitsealustes metsades jälgida ja taastada metsade looduslikku funktsionaalsust. Ökoloogilise taastamise eesmärk on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse. Doktoritöös käsitletakse ja analüüsitakse metsade taastamise erinevaid aspekte ja komponente ning otsesteks eesmärkideks on: a) uurida puistute looduslikkuse indikaatoreid ning hinnata puistute looduslikkust, b) määrata puistus üksikpuu suremist mõjutavad faktorid, c) analüüsida looduslikkuse taastamise võtete mõju puistu dünaamikale ja elurikkusele, d) analüüsida kaevandamisjärgsel taasmetsastamisel tekkinud ökosüsteemi. Püstitatud eesmärkide täitmiseks viidi läbi välitööd kokku 640 püsiproovitükil. Doktoritöös leiti, et surnud puidu kogus, surnud puude ruumiline paiknemine puistus, samuti suremise kiirus ja põhjused on tihedas seoses puistu looduslikkusega. Surnud puidu maht looduslikus seisundis ja majandatud metsas erinevad üksteisest oluliselt. Puude suremise hindamine võimaldab paremini aru saada metsaökosüsteemi struktuurist ja seal toimivatest protsessidest. Puu ellujäämine sõltub puu suhtelisest suurusest puistus ning puude suremise põhjused erinevat tüüpi puistutes on erinevad. Suremise põhjuste mitmekesisus on suurem looduslikus seisundis puistutes ning samuti on surnud puude paiknemine sellises puistus rohkem hajutatud. Töös väljatöötatud indeksid pakuvad võimalusi paremini hinnata puistu looduslikkust ja seejuures eristada puistus toimunud hiljutisi häiringuid. Looduslikkuse taastamise võtted olid läbi viidud ühetaolistes keskealistes okaspuupuistutes, kus peale taastamisvõtete tegemist puistustruktuur mitmekesistus, näiteks surnud puidu maht suurenes lagupuidu tekitamise võtte korral kuni 67 m3 ha-1. Loodusliku uuenduse arvukus oli kõrgeim pindalalt suuremas häilus ning ülepõletatud häilu korral. Taastamisvõtted avaldasid erinevatele liigirühmadele erinevat mõju: rohttaimede mitmekesisus suurenes enim ülepõletatud häilu korral, sammalde mitmekesisus lagupuidu tekitamise korral, samblike mitmekesisus suurenes enim häilu tekitamisel, ülepõletatud häilu korral mitmekesisus aga vähenes. Kontrollaladest eristus kõige rohkem rohttaimede, sammalde ja samblike puhul häilu ülepõletamise võte. Mardikaliste suurenenud arvukus ja liigiline mitmekesisus on puistu valgustingimuste muutuse ning elupaikade lisandumise otsene tulemus. Võrreldes ühe taastamisvõtte rakendamisega suurendab erinevate taastamisvõtete üheaegne kasutamine puistu heterogeensust ja tänu sellele suureneb ka elurikkus. Kaevandamisjärgse taasmetsastamise eesmärk on taastada ökosüsteemide kaevandamiseelne olukord. Üldjuhul on võimatu taastada minevikus olnud seisundit, sest kaevandamisega on kasvupinnast täielikult muudetud ning tihtipeale areneb seal välja hoopis uudne ökosüsteem. Taastamisedukuse hindamine põhineb mullanäitajate dünaamika, liigilise mitmekesisuse, taimkatte struktuuri ja ökoloogiliste protsesside uurimisel. Endise kaevandamisala mullad erinesid tüüpilistest metsamuldadest ja seetõttu on seal taimestiku arenguks tekkinud teistsugused tingimused. Samuti erinesid sealsed taimekooslused tüüpilistest metsas esinevatest kooslustest. Puistu takseernäitajad olid sarnaseimad sinilille kasvukohatüübi puistute takseernäitajatega. Ala looduslikule arengule jätmine võib taastamisel olla oluline alternatiiv metsaistutamisele, eriti juhul, kui rikutud ala on väike ja ümbritsetud loodusliku taimkattega ning kui alale pole määratud soovitavat eesmärki ning taastumise tähtaega.This thesis synthesizes several studies of forest ecosystem restoration in Estonia, including afforestation on abandoned oil-shale mining areas and initiating natural processes and fostering natural structures and species composition. Silvicultural systems for timber production have caused changes in ecosystem structure and function associated with anthropogenic alterations of natural disturbance regimes. Increasingly, forest management is based on understanding of processes of natural disturbances, their effects for stand and landscape composition and structure, considering that this enables managers to reduce the negative impacts of timber harvest on biodiversity and thereafter maintain ecological functions. Restoration is activity which can improve conservation efforts in protected areas in order to enhance quality and quantity, to improve connectivity between fragmented areas and create buffer zones between protected and managed forest areas. The objective of ecological restoration is to re-create a self-supporting ecosystem which existed previously and is resilient to contingent damage and to maintain the system in a desirable state or moving away from an undesirable state. The aims of the thesis are: a) to develop naturalness and structural indicators in forest ecosystems; b) to analyze the effects of restoration treatments for biodiversity and stand development in managed forest ecosystems; c) to analyze the success of reclamation on post-mining restoration site; d) to determine factors influencing tree survival/mortality in forest stands. This thesis based on 640 permanent sample plots all over Estonia. Based on the results of this thesis, deadwood quantity and spatial distribution as well as tree mortality rate and causes are reliable indicators of forest naturalness. Deadwood mingling index and diversity index of mortality reasons as new proposed variables improve the assessment of forest naturalness and clarify the effects of recent disturbances. Tree mortality in a stand is caused by specific agents or by the complex effect of several mortality agents and it is different in semi-natural and managed forest. Determining the cause for a tree death is often difficult; therefore it is sensible to use a process-based multiple-reason method for determining the factors of mortality for a single tree. Survival probability of a tree is dependent on the specific mortality agent and relative size of the tree in a stand. Restoration pre-treatment stands are often homogeneous even-aged monocultures on fertile sites; rehabilitation treatments (gap cuttings, overburning and addition of deadwood) increase their structural heterogeneity and promote differentiation of microclimatic conditions and therefore species richness and abundance increase after treatments. In a gap treatment, the ratio between the gap diameter and the surrounding stand height determines the light availability inside the gap; the larger this ratio is, the greater likelihood of seedling recruitment and successful establishment of light demanding species. Species groups respond differently to treatments: understory vegetation diversity increases in gaps with burning, lichen diversity in gaps without burning, and bryophyte diversity with the addition of dead wood. Increased beetle abundance and greater species diversity is a direct effect of changed light conditions inside the canopy. Gaps with overburning have the greatest recruitment of tree seedlings. Multiple treatments create stand heterogeneity and can increase biodiversity more than one homogenous application of a single treatment. It is not possible to restore historical or natural ecosystems on reclaimed mined areas by simple afforestation. Soil formation and properties and the vegetation on reclaimed sites is different from soils and vegetation on common forest sites, hence this leads to development of novel ecosystems. Spontaneous succession should be considered in forest restoration as an alternative to afforestation practice, especially if reclamation sites are small, surrounded by natural vegetation, and there is no specific production goal or time limit for restoration

Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju hindamine metsaraiete kavandamisel ja selle kooskõla Euroopa Liidu õigusega

https://www.ester.ee/record=b5449681*es

Baltic Botanic Gardens in 2015-2017

The periodical issue of Baltic Botanic Gardens includes information about the main events in the botanical gardens of Estonia, Latvia and Lithuania in 2015-2017. It contains statistical information about the gardens and the articles about plant collections, research and public activities