23 research outputs found

    Difusioontensorkuvamine – uus võimalus peaaju valgeaine aksonaalse anatoomia uurimiseks

    Get PDF
    Magnetresonants- (MR-) meetodil põhinevad difusiooniuuringud said alguse 1965. aastal, kui Stejskal ja Tanner mõõtsid veemolekulide difusiooniteguri, kasutades magnetvälja gradientsüsteemi (1). Nüüdseks on difusiooniuuringud laialdaselt kasutusel peaaju haiguste diagnoosimisel ja on lisandunud uus võimalus valgeaine aksonaalse anatoomia hindamiseks – difusioontensorkuvamine (DTK). DTK arvestab difusiooni suunda närvikoes ja võimaldab valgeainetraktide 3mõõtmelist värvkodeeritud kuvamist. DTK kvantitatiivne analüüs, mille tähtsam parameeter on fraktsionaalne anisotroopia, annab lisainfot valgeaine mikrostruktuuri kohta, võimaldades esile tuua vähe väljendunud koemuutusi. DTKd kasutatakse ajukasvajate, insuldi, ajutraumade, hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia, aju arenguanomaaliate, neurodegeneratiivsete, psühhiaatriliste jt haiguste korral. Dünaamilised DTK-uuringud võimaldavad jälgida haiguse kulgu ja hinnata paranemist. Eesti Arst 2011; 90(11):524-52

    Astronoomia

    Get PDF
    BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Astronoomia" õppe- ja juhendmaterjalid

    Kosmosetehnoloogia

    Get PDF
    BeSt programmi raames loodud e-kursuse "Kosmosetehnoloogia" õppematerjalid. Kursus koosneb viiest teemaplokist: 1. Orbitaalmehaanika I. 2. Orbitaalmehaanika II 3. Telekommunikatsioon kosmosetehnoloogias. 4. Transport kosmosetehnoloogias. 5. Kosmosemissioonide planeerimin

    Accuracy and efficiency of HadNet network

    Get PDF
    Bakalaureusetöö Geodeesia ja maakorralduse õppekavalBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kui täpne ja efektiivne on HadNet GNSS püsijaamadevõrk. Töös on pööreatud tähelepanu eeskätt kõrguslikule täpsusele. Eestis on tavakasutajatele GNSS võrguteenuse pakkujaid kaks ja kuna maamõõtjatele on kõrguslik täpsus ja töö efektiivus väga oluline, siis on aktuaalne ka nende võrkude kohta käivad uurimused. HadNet püsijaamade võrgu täpsuse uuringute kohta on üpris vähe informatsiooni ning see sai ajendiks lõputöö teema valikul. Teenus tugineb Topcon VRS põhimõttel. Eesmärgi saavutamiseks viidi töö autori poolt läbi Võrgu RTK mõõtmised viiel erineval II klassi Riigi geodeetilise põhivõrgu punktil kasutades selleks HadNet püsujaamade võrku. Mõõtmisteks kasutati Trimble R8s GNSS vastuvõtjat ning Trimble TSC3 väliarvutit. Igal punktil on tehtud mitu mõõtmist ja hinnatud tulemusi. Selgus et suurim juhuslik viga tuli 4,9 sm, kui krv kõigist mõõtmistest oli 2,4 cm. Lisaks on analüüsitud ka kaastudengite ja juhendaja sarnaseid mõõtmisi.The purpose of this bachelor thesis was to explore how accurate and effective is HadNet GNSS network. This thesis was focused on height accuracy. In Estonia, there are two GNSS network providers for ordinary users. For land surveyors, the hight accuracy and work effectivity are very importand and that's why those studies about GNSS networks are actual. There is only a little information available about the accuracy of HadNet network, which is the reason of choosing this topic for this thesis. The service is based on the Topcon VRS principle. To fulfil this objective, the author of this thesis carried out Network RTK measurements on five different Estonian national II class geodetic point using HadNet GNSS network, Trimble R8s receiver and Trimble TSC3 field computer. On each point, several measurements were made and results were evaluated. Results revealed that the biggest random height error was 4,9 cm. The root-mean-square error in all measurements combined was 2,4 cm. In addition, similar measurements of co-students and tutor have been analysed

    Matemaatika harjutustik humanitaargümnaasiumile :II klassi kursus

    Get PDF
    Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames.https://www.ester.ee/record=b1574047*es

    Andromeda galaktika pöörlemiskõver: tumeaine ja modifitseeritud gravitatsioon

    Get PDF
    https://www.ester.ee/record=b5240775*es

    Analüütilise geomeetria praktikum. 3, Teist järku jooned : [matemaatikateaduskonna üliõpilastele]

    Get PDF
    http://www.ester.ee/record=b1291014*es

    Maintenance and use of local geodetic networks on the example of the city of Tartu

    Get PDF
    Magistritöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalTagamaks mõõtmist ühtses geodeetilises süsteemis, on Eesti suuremates linnades ja asulates pärast taasiseseisvumist rekonstrueeritud kohalikud geodeetilised võrgud. Kuigi praeguseks on nende tähtsus tänu kiirele ja kättessaadavale võrgu RTK meetodile vähenenud, pole kohalike võrkude hooldamisest Eestis loobutud. Üsna sageli jäävad kohaliku võrgu märgid ette ehitus- ja arendustöödele ja vajaldavad teisaldamist, mille käigus tuleb uutele märkidele nõuetekohase täpsusega koordinaadid mõõta ja arvutada. Minu magistritöö eesmärgid on 1) kindlaks teha, missugune on efektiivseim viis üksikutele kohaliku võrgu punktidele koordinaatide määramiseks ja 2) välja selgitada, kas kohaliku geoarhiivi andmete abil on võimalik saada ülevaadet sellest, kui palju kohalikku geodeetilist võrku üldse kasutatakse ja teha pilootuuring sel teemal. Võrdlesin kolme kohaliku geodeetilise võrgu punkti näitel erinevate mõõtemeetodite (polügonomeetria, staatiline GNSS mõõdistus, võrgu RTK ja joonelis-nurgalise vastulõige, mille juures kasutatakse võrgu RTK meetodil mõõdetud ajutisi kindelpunkte) abil saavutatud täpsusi ja kulunud aega. Kõige täpsem meetod on polügonomeetria, mis garanteerib ka võrgu sisemise sidususe säilimise. Staatiline GNSS mõõdistus võimaldab aga kohalike võrke siduda kaasaegse ja hästi hooldatud aktiivse referentsraamistikuga ja seetõttu arvan, et seda võiks senisest enam kasutada. Võrgu RTK-l baseeruvad meetodid antud uurimuse kohaselt võrgu üksikute punktide mõõtmiseks ei sobi. Tartu linna Geoarhiivi andmete analüüsimisel selgus, et traditsiooniliste maamõõtetehnoogiate kasutamisest on paljuski loobutud ja kohalik geodeetiline võrk leiab üsna vähest kasutust. Selle taustal ja võttes arvesse, et võrgud vajavad umbes paarikümne aasta järel täielikku rekonstrueerimist, tuleks kohalike võrkude tuleviku osas lähiaastail teha strateegilisi otsuseid. Kohalike geodeetiliste võrkude kasutamine väärib edaspidi laiemat uurimist (kaasates teisi asulaid, vaadeldes pikemat perioodi ja täpsustades valimi moodustamise metoodikat). Oma töös keskendusin plaanilistele koordinaatidele, kuid kindlasti tuleks vaadata ka kohalike kõrgusvõrkude kasutamist ja seda eriti nendes asulates, kus kõrgusvõrk on hiljuti rekonstrueeritud.In order to ensure measurement in a unified geodetic system, local geodetic networks have been reconstructed in larger urban settlements of Estonia since regaining independence in 1991. Although their importance has decreased due to the fast and easily available network RTK method, the maintenance of local networks has not ceased in Estonia. Development and construction activities in the cities often bring about a need to relocate geodetic control points, during which the coordinates of new points have to be measured and calculated with the required accuracy. The objectives of my master's thesis are 1) to learn the most efficient way to determine the coordinates of individual points of the local network, and 2) to find out whether the local geo archive data can provide an overview of the use of local geodetic networks and if so, conduct a pilot study on the subject. In the practical part of the work, I compared the accuracies achieved and time spent using different measurement methods (polygonometry, static GNSS measurement, network RTK, and resection combined with network RTK) in case of three local geodetic network points. The most accurate method is polygonometry, which also guarantees that the internal coherence of the network is maintained. However, static GNSS surveying allows local networks to be linked to a modern and well-maintained active reference framework, and I therefore think that it is justified to use the method more than it has been up to the present time. Study revealed that network RTK-based methods are not suitable for measuring individual points in a local geodetic network. The analysis of the data of the Geoarchive of the City of Tartu revealed that land surveying practices have changed in a way that traditional control point networks are used rather rarely. Against this background, and given that the networks need to be completely reconstructed every two decades, strategic decisions of how to continue with local networks are in order in the coming years. The use of local geodetic networks deserves further research (involving other cities and towns, looking at a longer period and specifying the sampling methodology). In my work, I focused on planar coordinates, but the use of local height control networks should definitely be studied more thoroughly, especially in those settlements where the height network has been recently reconstructed
    corecore