Õpilaste heaolu resilientsus ja mõistestruktuuri areng: erinevused kooliga rahulolu säilitamisel ebameeldivate koolikogemuste ja klassiõpetaja kasvatusstiili taustal

Artiklis käsitletakse seoseid õpilaste kognitiivse arengu ja koolis kogetava heaolu vahel, tuginedes kolmanda kuni viienda klassi õpilastega (N = 495) tehtud pikiuuringule, millega selgitati koolilaste psühholoogilise resilientsuse seoseid mõistestruktuuri arenguga. Resilientsus tähendab psüühilist toimetulekut stressi ja üleelatud õnnetustega viisil, millega säilitatakse või taastatakse enda heaolu ja tegevusvõime (vt Rutter, 2006; Shiner & Masten, 2012). Resilientsuse avaldumisena käsitleti uurimuses kooliga rahulolu säilitamist kõrge ebameeldivate tundeelamuste taseme korral. Selliste tundeelamuste taseme määramisel lähtuti asjaomaste kogemuste subjektiivsetest kirjeldustest. Lisaks selgitati õpilaste heaolu ja resilientsuse seoseid klassiõpetaja kasvatusstiiliga. Oletati, et arenguliselt hilisema mõistestruktuuri kasutamine (Toomela, 2003a; Võgotski, 1934/1999) võiks soodustada õpilasel suurema resilientsuse esinemist. Tulemused on oletusega kooskõlas, näidates, et kolme aasta vältel arenguliselt hilisemat mõistestruktuuri kasutanud õpilased säilitasid kõrgema negatiivsete elamuste taseme puhul sagedamini kooliga rahulolu. Samuti leiti, et klassiõpetaja hoolivust väljendavad ja toetavad tegevused soodustavad õpilaste sagedasemat rahulolu kooliga ning psühholoogilist ja käitumuslikku kontrolli taotlevad tegevused sagedasemat rahulolematust. Statistilise andmetöötluse jaoks kasutati konfiguratsioonilisi sagedusanalüüse (von Eye, 1990).  Summar

The person-oriented approach: A short theoretical and practical guide

Lühike ülevaade indiviidile suunatud käsitlusviisist (person-oriented approach) koostati juhendmaterjaliks selle meetodi kasutamisest huvitatud uurijatele. Artiklis arutletakse meetodi teoreetiliste, metodoloogiliste ja praktiliste kaalutluste üle. Esiteks osutatakse mõningatele ajaloolistele juurtele. Sellele järgneb lühiülevaade holistlik-interaktsioonilisest uurimisparadigmast, mis moodustab indiviidikeskse käsitlusviisi üldise raami. Sellel käsitlusviisil on olemas nii teoreetiline kui ka metodoloogiline pool. Peale peamiste teoreetiliste tõekspidamiste tutvustatakse ka enam levinud indiviidikeskseid meetodeid. Indiviidile suunatud käsitlusviisi tuumaks on süsteemne vaade, mille kohaselt moodustavad süsteemi komponendid mustri, mida võiks pidada jagamatuks. Seda mustrit tuleks mõista ja uurida ühe tervikuna, mitte jagada tükkideks (variaabliteks/muutujateks), et neid tükke seejärel eraldiseisvate ühikutena uurida. Seega kasutatakse selliseid metodoloogilisi vahendeid, mis võimaldavad analüüsida tervikut (nt klasteranalüüs). Samuti esitatakse empiiriline näide koolihinnete arengumustrite uurimise kohta. Full text&nbsp

Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade

Loovust on hakatud pidama riikide majanduskasvu võtmeteguriks, mis tagab ühiskonnas toimetuleku ja mille abil tagatakse isiklik või ühiskondlik heaolu. Seda silmas pidades on mõistlik süveneda loovuse käsitusse ja praktilisse olemusse ning uurida nende seostamise võimalusi hariduse kontekstis. Olukord koolides on mahukate uurimistulemuste põhjal koolivälise tegelikkusega teravas vastuolus, sest vähe võetakse arvesse inimeste loomingulisust ja suurt kujutlusvõimet tähenduste loomisel, mille üks väljendusvorme on remiksimine. Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest ingliskeelsetest uurimustest, milles käsitletakse digitaalset remiksimist ja kirjaoskust, ning selgitada välja mustrid, mis näitavad, kuidas tavalised inimesed on ennast loominguliselt väljendanud. Analüütilise ülevaate koostamisel uuriti viimase kahe kümnendi jooksul inglise keeles ilmunud empiirilisi publikatsioone ning koostati ülevaade avaldatud teadusartiklitest koolivälise remiksimise ja kirjaoskuse kohta. Uurimise käigus selgitati välja need loominguliste püüdluste ja tähenduste loomise viisid, millest koolipedagoogika saaks midagi kasulikku õppida. Ühtlasi vaadeldi, kuidas digitaalset remiksimist ja kirjaoskust on uuritud. Kõigis 36 analüüsitud uurimuses rõhutati, et lähenemine loovusele kui sügavalt sotsiaalsele nähtusele aitab vastu seista kasulikkust taga ajavatele lähenemisviisidele. Uurimustes vaatluse all olnud remiksitud tööd näitavad teadlikku loovuse arendamise püüdlust, mis võib aidata inimestel loominguliselt hakkama saada või reageerida kiiretele muutustele ning ühiskondlikele, riiklikele ja keskkondlikele probleemidele praegu ja tulevikus, luues ja säilitades samal ajal suhteid suurte vahemaade ja erinevuste kiuste.   Full tex

Spatial phase discrimination in visual perception

Inimsilm suudab kergesti eristada teatud ruumilisi faase, kuid nende faaside tajumine on erinev fovea ja perifeeria aladel ning oleneb konkreetsetest stiimulitest. Selle uurimistöö eesmärk on selgitada välja ruumilise faasi eristamise mehhanisme nägemistajus. Mõistmaks heleduse jaotuse mõju faasitajule, kasutati võrdsustatud heleduste histogrammiga mustreid. Tähelepanu mõju uurimiseks kasutati erinevaid otsingukriteeriume (erineva vs konkreetse objekti otsimine) ning varieeriti esitatud objektide arvu. Stiimulina kasutati liht- ja liit-Gabori mustreid ning histogrammiga võrdsustatud liht- ja liit-Gaborite mustreid. Töö käigus viidi läbi 3 eksperimenti. Katseisikuid oli 5 ning töö analüüsis uuriti kõigi katseisikute keskmiseid tulemusi. Selgus, et heleduse histogrammi võrdsustamine halvendab objektide eristamist. Samuti leiti, et objektide arv ei mõjuta erineva objekti otsimist, kuid mõjutab konkreetse objekti otsimist

Inglid ja Inglipesa internetifoorum uue vaimsuse kandjate ja legitimeerijatena

The article observes angels as figures important for the contemporary spiritual milieu. The article focuses on an Estonian spiritual Internet forum, The Nest of Angels, and demonstrates how angels help to share virtual social support and create/confirm spiritual meanings. The forum, explicitly opposing the consumerist side of new spirituality, has become popular and demonstrates the nature and various roles of contemporary spiritual angels. Angels constitute a salient example of a recent religious change, becoming the symbols of human-centeredness and this-worldliness of modern religiosity. By asking why angels and why in the internet environment, the study identifies two main modes in which the Nest and the presence of angels have found their place in people’s lives. Firstly, emotional support is shared, either by fellow users directly or by confirmations that angels will definitely help. Secondly, the Nest allows people to acquire knowledge both on spiritual and practical issues. As the Nest is dialogical, users can pose questions and find confirmations for their otherwise deviant experiences. Discussions in the Nest encourage everybody to interpret some situations and objects (like feathers) as signs from angels. This interpreting process might change people’s perceptions of the world by adding a layer of positive emotions. The study demonstrates how the angelic presence (or at least endeavour towards the presence) helps to establish and keep the tonality of benevolence, which functions as the cornerstone of this virtual space. The ideology of the Nest and the community interactions support “connected knowledge”: being empathic, intuitive, and individualistic. As a rule, commenters do not aim to challenge diverging views (common elsewhere in Internet communication), but attempt to understand and support each other. The trustful virtual relationships actualise the influence and the authority of people similar to users themselves, and increase distrust towards traditional authorities, especially those that do not accept people’s free choice and subjectivism. Therefore, although quite opposite to a feminist empowerment ideology, new spirituality and angels support a subjective feeling of self-confidence that is framed with ‘feminine’ softness. In addition to active moderation and the strongly perceived normativity of keeping the place “high-vibrational”, the angels themselves are guardians and guarantors of this intimacy, so knowledge and emotional support can be shared. The angels’ divine nature supports people directly, but more importantly, makes them speak in a language of goodness and guarantees that fellow users, although not real angels, are trying to be at least slightly angel-like. Angels as symbolic figures unite power and benevolence; they legitimise values and epistemological positions characteristic to the milieu of new spirituality

Dermatoskoopia eestikeelne terminoloogia

Eesti Arst 2014; 93(6):349–35

Estonian Naturalists' Society

Estonian Naturalists’ Societ

Õpetaja professionaalse rolli internaliseerimise hindamine õpetajakoolituse esmaõppe üliõpilaste hulgas

Artiklis tutvustatakse õpetaja professionaalse rolli internaliseerimise uurimiseks loodud testi. Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemist võib käsitleda vastava sotsiaalse rolli internaliseerimisena, mis võib leida aset ainult sotsiokultuurilises kontekstis, pakkudes personaalse kultuuri loomiseks semiootiliselt vahendatud teavet (Valsiner & Rosa, 2007). Semiootilise materjali vahendamist isiku ja keskkonna vahel saab kirjeldada internaliseerimise ja eksternaliseerimisena (Valsiner, 2001). Kirjeldatava testi puhul kasutati isiku ja keskkonna dialoogi mõtestamiseks intrapsüühilisel tasandil dialoogilise mina teooriat (Hermans & Hermans-Konopka, 2010), mis võimaldab jälgida isiku aktuaalseid rolle, nende seoseid ja muutumist. Tutvustatava testi koostamisel tugineti Kullasepa (2008) ning Leijeni ja Kullasepa (2013a) loodud mõõtevahenditele. Test koosneb üheksast ülesandest, kus vastajal tuleb õpetajatööga seotud dilemma kirjelduse põhjal nimetada ja seletada vastavas olukorras tekkivaid tundeid. Uuringus osales 109 õpetajakoolituse üliõpilast. Eeldati, et õpetajakoolituses kaugemale jõudnud ja suurema pedagoogilise töö kogemusega isikute vastused väljendavad enam professionaalse rolli omaksvõtmist. Tulemused kinnitasid nimetatud seost töökogemuse ja professionaalse rolli omaksvõtmise vahel. Suurema töökogemusega üliõpilaste vastused kajastasid teistega võrreldes sagedamini internaliseeritud professionaalset mina-positsiooni. Summar

Õpilaste kaasamine STEM-haridusse

Artiklis käsitletakse STEM-õpikeskkonna arendamise võimalusi ning STEMi rakendamist põhi- ja keskkooliastmes, keskendudes järgmisele küsimusele: kuidas aidata õpilastel omandada põhjalikke ja integreeritud STEM-valdkonna teadmisi, et neil oleks praktilised teadmised ja probleemilahendusoskused, mis aitaks neil maailmas hakkama saada ja seda paremaks muuta? Lisaks tutvustatakse STEMõppeks sobiva keskkonna hindamise kriteeriume ning käsitletakse probleeme, millega õpetajatel tuleb STEM-ainete õpetamisel kokku puutuda. Meie määratluse järgi on STEM loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika ühendamine eesmärgiga lahendada pakilisi isiklikke ja ühiskondlikke probleeme. Õpilaste kaasamine STEM-valdkonda tähendab nende kaasamist disainiprotsessi. STEM-maailmas on disain õpilaste mõttemaailma lahutamatu osa. Disainiprotsess on mittelineaarne ja oma olemuselt korduv, kuid nõuab disainiprobleemi kindlaksmääramist ja selget sõnastamist, probleemi kohta juba teada oleva teabe uurimist, võimalike lahenduste pakkumist, prototüüpide (tehisesemete) väljatöötamist, et lahendusi demonstreerida, ning tagasiside jagamist ja saamist. Disainile keskenduva STEM-hariduse kaudu on võimalik toetada õpilasi suurte loodus- ja inseneriteaduslike ideede ning oluliste praktiliste loodus- ja inseneriteaduslike teadmiste omandamisel. Samuti võimaldab STEM-haridus motiveerida õpilasi, et neil tekiks omanikutunne ning vajadus oma ideid tutvustada ja tulemuslikult tegutseda. Enamgi veel, STEM-õpikeskkonda kaasatud õpilased saavad arendada selliseid 21. sajandil vajalikke oskusi nagu probleemilahendus- ja suhtlemisoskus ning koostöövõime.  Full tex