Esmase psühhoosiepisoodiga patsientide kognitiivne funktsionaalsus

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioonePsühhootiliste häirete puhul on tegemist bioloogiliste põhjustega aju toimimise eripäradega. Enamlevinud krooniline psühhootiline häire on skisofreenia, mille puhul võivad ilmneda psühhopatoloogilised ilmingud tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus. Üha suuremat kliinilist ja teadusuuringute põhist tähelepanu pööratakse häire avaldumise esmasele episoodile ning haiguse tuumsümptomina käsitletakse kognitiivse funktsionaalsuse omapära. Uurimustöö eesmärgiks oli iseloomustada esmase psühhootilise episoodi ilmnemise järgselt patsientide kognitiivsete funktsioonide sooritussuutlikkuse eripärasid võrreldes tervete eakaaslastega. Lisaks, hinnata patsientide objektiivselt mõõdetud ja subjektiivselt hinnatud kognitiivset funktsionaalsust ajalises dünaamikas ning kirjeldada aju morfoloogiliste tunnuste (ajukoore paksuse ja pindala) seoseid aju funktsionaalse toimimisega. Uuritavate kognitiivseid funktsioone hinnati arvutipõhise neuropsühholoogilise testipatarei abil, mille patsiendid läbisid võimalusel kuuekuulise ajaintervalliga ka teistkordselt. Hinnatud kognitiivsete funktsioonide valdkonnad olid: visuaalne ja ruumiline äratundmismälu, õppimisvõime, tähelepanu ümberlülitumisvõime, tegevuse planeerimis- ja täidesaatmisvõimekus, töömälu maht, töömälus oleva infoga toimetamisvõimekus, strateegiate kasutus ning infotöötluskiirus. Lisaks andsid patsiendid tagasisidet subjektiivselt tajutud kognitiivsete funktsioonide sooritussuutlikkuse kohta. Magnetresonantstomograafilise ajukuvamisuuringu kasutamine võimaldas määratleda osalejate ajukoore paksust ja pindala iseloomustavaid väärtuseid. Tulemustest selgus, et esmase psühhoosiepisoodi järgselt ilmneb patsientide grupi tasandil laiaulatuslik kognitiivsete funktsioonide sooritussuutlikkuse langus võrreldes tervete eakaaslastega. Patsientidel avalduv kognitiivne düsfunktsionaalsus ei piirdu üksnes kvantitatiivsete muutustega, neil esinevad lisaks ka kvalitatiivsed ehk funktsionaalsuse struktuurilised erinevused. Lisaks selgitasime, et hinnatud kognitiivsete funktsioonide sooritussuutlikkuse muutused ajas võivad ilmneda määra, viisi ja suuna erinevustes. Ilmnes, et objektiivselt mõõdetud ja subjektiivselt hinnatud vaimse tegevuse sooritussuutlikkus on teineteisest eristuvad ja tõenäoliselt teineteist täiendavad konstruktid. Saamaks laiapõhjalisemat ülevaadet patsiendi igapäevasest vaimsest toimimisest tuleks kasutada samaaegselt mõlemat lähenemist. Osalejate ajukuvamisuuringute ja neuropsühholoogiliste testide tulemuste seosteanalüüsidele tuginedes näitasime, et eeskätt morfoloogilised muutused eesaju, oimu- ja kiirusagara ning vöökääru aladel korreleeruvad kognitiivse funktsionaalsuse eripäradega. Lisaks ilmnesid erinevused aju struktuuri ja funktsiooni korrelatsioonimustrites haigete ja kontrollgruppi kuulujate osas. Uurimustöö tulemused rõhutavad kognitiivse düsfunktsionaalsuse kui haigusspetsiifilise tunnuse olemasolu juba kroonilise psühhootilise häire varajases staadiumis.Schizophrenia is a severe psychiatric disorder that has a strong biological basis and is characterized by disturbances in perception, thought, emotion, and behaviour. In the field of psychiatric research, there is growing interest in the early stage of the chronic psychotic disorder and mounting evidence suggests that compromised cognitive function is a core feature of the illness. Aims of the research were to characterize cognitive functioning of the first-episode psychosis/schizophrenia patients, and to study its relationships with subjectively perceived cognitive functioning and brain morphological parameters. A comprehensive computer-based neuropsychological battery was used. The battery included tests designed to assess subjects’ pattern and spatial recognition memory capacity, learning and rapid visual information processing abilities, shifting and flexibility of attention, spatial planning and executive functioning, and to evaluate participants’ ability to retain spatial information and manipulate these remembered items in their working memory, and to use strategies. Objective and subjective mental functioning data were collected at baseline and follow-up measures were completed approximately six months later, in the patients’ group. We used magnet resonance imaging technique to evaluate brain morphological (i.e., cortical thickness and cortical area) parameters. The results indicated that patients exhibited widespread cognitive impairments, and that the structure of underlying cognitive abilities as measured by a selection of neuropsychological tests is not the same for healthy individuals and patients with first-episode psychosis. The findings suggested that there is variability in the type, direction, and size of the changes of different cognitive functions over time among patients with first psychotic episode. Objectively measured and sujectively perceived cognitive functioning are two distinct and probably complementary constructs, and should be measured separately in order to attain a more comprehensive assessment of each patient’s day-to-day functioning. Furthermore, we demonstrated that morphological changes in frontal, temporal, parietal, and cingulate cortices may be related to the altered cognitive functioning among patients and that the brain structure-function relationships may be dissimilar for patients with first psychotic episode and healthy subjects. Our findings support continued efforts to elucidate cognitive dysfunction as a characteristic feature of the early stage of chronic psychotic disorder

Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele

Endokannabinoidsüsteem (eKBS) on laiaulatuslik neuromodulatoorne süsteem, millel on ülioluline roll organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamises. Tegemist on kompleksse võrgustikuga, kuhu kuuluvad endokannabinoidid (eKB), kannabinoidretseptorid ja ensüümid, mis vastutavad kannabinoidide (KB) sünteesi ja lagundamise eest. Aju dünaamiline küpsemisprotsess nooruki- ja varajases täiskasvanueas tagab vajalike sünaptiliste ühenduste loomise ja nende ühenduste stabiliseerumise. Uuringute tulemused kinnitavad, et nende protsesside edukasse kulgemisse panustab olulisel määral eKBS. Eksogeensed KBd, sh tetrahüdrokannabinool (THC), avaldavad oma toimeid KB-retseptorite vahendusel ning arengu iseärasustest tulenevalt on noored vastuvõtlikumad THC ebasoovitud mõjude avaldumisele. Artiklis on antud ülevaade eKBS-i toimimisest ja rollist sünaptilise plastilisuse ja tõhusa neurotransmissiooni tagamises ning kirjeldatud THC tarvitamisega kaasnevaid häireid eKBS-i toimimises, eeskätt noorukieas. &nbsp

Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas

Taust ja eesmärk. Kanepi tarvitamine meelelahutuslikul ja mittemeditsiinilisel eesmärgil on maailmas laialt levinud. Artikli eesmärk on hinnata kanepi tarvitamist Eestis elavate noorte ja täisealiste hulgas ning analüüsida, kas kanepitarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogiliste sümptomite skooris on erinevusi. Metoodika. Esitatud andmed pärinevad teadusuuringust „Ained ja arenevad ajud” (AAAuuring). Tegemist oli eeskätt (üli-)õpilaste hulgas korraldatud veebipõhise küsitlusega, mis hõlmas 4922 isikut, kelle keskmine vanus oli 21,4 aastat. Tulemused. Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43,0% ning esimest korda oli see toimunud keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Uuritavate rühmitamisel sünniaasta järgi ilmnes, et kanepi esmatarvitamine toimub üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. Kanepitarvitajatel oli psühhoosiriski hindamise sõelküsimustiku põhjal statistiliselt oluliselt enam psühhopatoloogilisi ilminguid. Järeldused. Tulemused näitavad, et kanepi esmakordne mõnuainena tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades ning kanepitarvitajatel on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleeme võrreldes mittetarvitajatega

Venemaa kallaletungi laastav mõju vaimsele tervisele. 10aastase Ukraina poisi kohanemishäire kujunemine ja tema pere lugu

2022. aasta 24. veebruaril tungis Venemaa kallale Ukrainale ja algas seniajani kestev sõda, mis on muutnud miljonite inimeste elu, pöörates segi nende tavapärase elukorralduse ning laastates nende füüsilist ja vaimset tervist. Ukrainast on Eestisse jõudnud üle 122 000 sõjapõgeniku, kellest umbes pooled on siia ka püsivalt jäänud. Eesti riik on toetanud sõjapõgenikke igakülgselt, sealhulgas on pakkunud nii koolitee jätkamise kui ka töötamise võimalusi. Artiklis on kirjeldatud koos emaga Eestisse põgenenud Ukraina 10 aasta vanuse poisi kompleksset kohanemishäiret ja spetsiifiliste segatüüpi häiretega haigusjuhtu, kus stressirikkad üleelamised ja õpiraskused päädisid psühhiaatriakliinikusse sattumisega. Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired (diagnoosikood F43) võivad tekkida nii ebatavaliselt tugeva stressoorse elusündmuse kui ka olulise elumuutuse tagajärjel. Kirjeldatud häire kliinilised avaldused hõlmavad nii depressiooni, ärevuse kui ka posttraumaatilise stressihäire sümptomeid

Uimastite tarvitamine Eesti noorte ja täisealiste seas. AAA-uuringu esmased tulemused

Taust ja eesmärk. Alkoholi, tubakatoodete ja illegaalsete uimastite tarvitamine on üha suurenev üleilmne probleem. Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti noorte inimeste uimastite kasutamise levimusuuringu „Ained ja arenevad ajud“ (AAA-uuring) esmastest tulemustest. Metoodika. Uuringus osales 4922 isikut, kelle keskmine vanus oli 21,4 ± 6,8 aastat (vahemik 16–45 a). Elu jooksul ja viimase 3 kuu jooksul tarvitatud uimastite määr tuvastati mõõtevahendi ASSIST (Alcohol, Smoking and Substance use Involvement Screening Test) abil. Andmete kogumiseks kasutati veebiplatvormi REDCap. Tulemused. Uuringus osalejatest oli elu jooksul vähemalt korra tarvitanud alkoholi 86,1% ja tubakatooteid 60,5%. Kanep oli kõige sagedamini (43,0%) proovitud illegaalne uimasti. Amfetamiinitüüpi stimulante oli vähemalt korra elus proovinud 15,2%, hallutsinogeene 12,5%, inhalante 8,1%, kokaiini 7,7% ja opioide 3,7% küsimustikule vastanutest. Kolme viimase kuu jooksul oli 77,6% uuringus osalenutest pruukinud alkoholi, sageduselt järgnesid tubaka (43,0%) ja kanepi (24,5%) tarvitamine. Esitatud on ka andmed erinevaid uimasteid elu jooksul vähemalt korra tarvitanud isikute jaotuse kohta maakonniti ning piirkonniti. Arutelu. Uuring kinnitab varasemaid tulemusi, et noorte hulgas on uimastite tarvitamise levimus suur. Nii legaalsete kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine on sagedasem kui arvatud, eriti noorte hulgas. Seetõttu on soovitatav tõhustada alkoholi, tubaka ja illegaalsete ainete tarvitamise vähendamisele suunatud ennetuse ja sekkumisega seotud tegevusi Eesti noorte hulgas

Farmakogeneetilise analüüsi kulutõhusus depressiooni ravis Eestis

Taust. Depressiooni ravis kasutatavate antidepressantide (AD) tarvitamine on Eestis viimastel aastatel suurenenud, kuid mitmete ADde efektiivsus ja kõrvaltoimete risk sõltub muu hulgas ka geneetilisest variatsioonist. Farmakogeneetika kombineerib teadmisi farmakoloogiast  ja geneetikast eesmärgiga muuta medikamentoosne ravi ohutumaks ja efektiivsemaks.Eesmärk. Hinnata teaduskirjanduse ja Eesti andmete alusel tervishoiu rahastaja perspektiivist farmakogeneetilise analüüsi (FGA) alusel juhitud AD-ravi kulutõhusust ja eelarvemõju Eestis võrreldes tavaraviga.Metoodika. Kulutõhususe arvutamiseks koostati otsustuspuu mudel, milles arvestati efektiivsuse näitajatena ravivastuse ja remissiooni tekkimisega, elukvaliteedi hinnangutega ning geenitesti hinnaga.Tulemused. FGA alusel juhitud AD-ravi võimaldab suurendada ravivastuse ja remissiooni tõenäosust ning vähendada kõrvaltoimete riski mõõduka ja raske depressiooniga patsientidel. FGA alusel juhitud AD-ravi ja tavaravi võrdluses oli täiendkulu tõhususe määr 30 700 eurot lisanduva kvaliteetse eluaasta kohta. Kõige enam mõjutas kulutõhususe hinnangut see, kui alates 12. nädalast eeldatakse FGA alusel juhitud AD-ravi ja tavaravi korral võrdset efektiivsust, ning geenitesti hind. Eeldades FGA alusel juhitud AD-ravi järkjärgulist rakendamist, oleks tõenäoline kumulatiivne lisakulu Tervisekassale 5,4 miljonit eurot viie aasta jooksul.Järeldused. FGA alusel juhitud AD-ravi võib Eesti kontekstis pidada kulutõhusaks, kuid selle rakendamine on ressursimahukas

Differential patterns of cross-reactive antibody response against SARS-CoV-2 spike protein detected for chronically ill and healthy COVID-19 naive individuals

Peer reviewe

Profiling of Amino Acids and Their Derivatives Biogenic Amines Before and After Antipsychotic Treatment in First-Episode Psychosis

Schizophrenia (SCH) is a heterogeneous disorder, deriving from a potential multitude of etiopathogenetic factors. During the past few years there has been an increasing interest in the role of circulating amino acids (AAs) and biogenic amines (BAs) in the pathophysiology of SCH. In the present study, we aimed to provide an insight into the potential role of alterations in levels of AAs and BAs as well as examine their more specific metabolic shifts in relation to early stage of SCH. We measured 21 AAs and 17 BAs in serum samples of patients with first-episode psychosis (FEP) before and after 7-month antipsychotic treatment in comparison to control subjects (CSs). According to multivariate analysis, antipsychotic-naïve FEP patients had significantly higher levels of taurine and spermine, whereas values of proline (Pro), alpha-aminoadipic acid (alpha-AAA), kynurenine (Kyn), valine (Val), tyrosine (Tyr), citrulline (Citr), tryptophan (Trp), and histidine (His) were diminished compared to CSs. Increased levels of taurine and spermine, as well as reduced levels of alpha-AAA and Kyn probably reflect the compromised function of N-methyl-D-aspartate (NMDA) receptors in patients. The decreased levels of Pro (AA modulating the function of glutamate decarboxylase) likely reflect the imbalanced function of gamma-aminobutyric acid (GABA) system in the brain of FEP patients. The alterations in ratio between Tyr and phenylalanine (Phe) can be taken as a sign of compromised function of dopaminergic system. These metabolic shifts were reinstated by 7-month antipsychotic treatment. Serum metabolic profiles can be regarded as important indicators to investigate clinical course of SCH and treatment response

Taurine and Epidermal Growth Factor Belong to the Signature of First-Episode Psychosis

This study evaluated the levels of two amino acid derivatives taurine and spermine in first-episode psychosis (FEP) patients and their response to antipsychotic treatment. The levels of taurine and spermine were significantly up-regulated in antipsychotic-naïve FEP patients compared to control subjects (CS). Treatment of FEP patients with antipsychotic drugs significantly reduced the positive symptoms of schizophrenia. This positive effect was accompanied by a significant reduction of taurine and spermine to the levels measured in CS. General linear model was used to establish associations of taurine and spermine with the levels of cytokines and growth factors, measured in our previous experiments using the same study sample. There was a strong association between taurine and epidermal growth factor (EGF). Both biomarkers significantly correlated with the disease symptoms as well as with the effectiveness of antipsychotic treatment. Accordingly one can conclude that taurine and EGF belong to the signature of FEP. Most probably they reflect altered oxidative stress and corrupted function of N-methyl-D-aspartate (NMDA) receptors in FEP