E-turunduse kursuse õppematerjal magistrantidele

My master’s thesis “E-marketing handbook” focuses on e-marketing and online PR knowledge and tools that are necessary to people who work in marketing and communication, and also to students studying those subjects and everybody else who is interested in internet marketing and new social media channels. E-marketing and online PR in social networks are developing rapidly. However, this educational work aims to provide a broader framework for e-marketing and the starting point to all practitioners, as well as inspiration to create a strategy, to select channels, target groups and plan actions. There are also many examples and e-marketing success stories from Estonia, and assignments. The first chapter discusses the position of e-marketing in an organization’s business strategy, marketing and communication strategy as well as the risks and opportunities of e-marketing, and provides an overview of ICDT model. The second chapter focuses on strategy, the third chapter on target groups, the fourth chapter on e-marketing channels and activities. Chapter four provides also an overview of the main e-marketing channels and tools, which include homepage, campaign site, newsletter and e-mail marketing, Wikipedia, blog, forum, microblog, social network, photo sharing and video-sharing environments, banners, widgets or gadgets, search engine optimization or SEO, and games. The fifth chapter is devoted to the monitoring of e-marketing, and the sixth chapter to crisis communication in the internet. In addition the thesis includes syllabus for a course in e-marketing. Keywords: e-marketing, internet marketing, handbook, online PR, social network, social media, communication, internet, strategy, homepage, campaign site,newsletter, e-mail marketing, Wikipedia, blog, forum, microblog, photo, video, banner, widget, gadget, SEO, games.http://www.ester.ee/record=b4037310*es

Isiklikud blogid Eestis

In my bachelor’s thesis I focused on finding out what are the most used topics in personal blogs (personal diary type blogs or “egoblogs”) in Estonia and which topics have gathered more comments from the readers. I also observed how much bloggers mention and link mass media and how much they use illustrations in the blog postings. Using content analysis I researched five personal blogs from Estonian blog catalogue Blog.tr.ee TOP 100. I analysed altogether 1317 postings from year 2007 (between January and December), which I divided into 22 topics. There were altogether 9135 comments. I concluded that bloggers who write egoblogs are focused mostly on themselves – the most used topics/categories were myself – self analysis, etc. (12%), everyday chronicle (11%) and practical aspects of everyday life (11%). The most commented topics were society (15%), practical aspects of everyday life (11%) and myself (11%). Mass media was mentioned in 6% of blog postings and linked in 12% of blog postings. 1% of blog postings was password protected and 81% of blog postings did not include link to mass media or mentioning of mass media. Illustrations (photo, video, graphics, etc.) were added to 30% of blog postings; 70% of blog postings consisted of text only.http://www.ester.ee/record=b4015322*es

Impact of Salinity on the Gastrointestinal Bacterial Community of Theodoxus fluviatilis

Differences in salinity are boundaries that act as barriers for the dispersal of most aquatic organisms. This creates distinctive biota in freshwater and brackish water (mesohaline) environments. To test how saline boundaries influence the diversity and composition of host-associated microbiota, we analyzed the microbiome within the digestive tract of Theodoxus fluviatilis, an organism able to cross the freshwater and mesohaline boundary. Alpha-diversity measures of the microbiome in freshwater and brackish water were not significantly different. However, the composition of the bacterial community within freshwater T. fluviatilis differed significantly compared with mesohaline T. fluviatilis and typical bacteria could be determined for the freshwater and the mesohaline digestive tract microbiome. An artificial increase in salinity surrounding these freshwater snails resulted in a strong change in the bacterial community and typical marine bacteria became more pronounced in the digestive tract microbiome of freshwater T. fluviatilis. However, the composition of the digestive tract microbiome in freshwater snails did not converge to that found within mesohaline snails. Within mesohaline snails, no cardinal change was found after either an increase or decrease in salinity. In all samples, Pseudomonas, Pirellula, Flavobacterium, Limnohabitans, and Acinetobacter were among the most abundant bacteria. These bacterial genera were largely unaffected by changes in environmental conditions. As permanent residents in T. fluviatilis, they may support the digestion of the algal food in the digestive tract. Our results show that freshwater and mesohaline water host-associated microbiomes respond differently to changes in salinity. Therefore, the salinization of coastal freshwater environments due to a rise in sea level can influence the gut microbiome and its functions with currently unknown consequences for, e.g., nutritional physiology of the host

Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang

Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Kurepalu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (13,7 ha) ja mahult väike, veevahetus intensiivne, seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Kurepalu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman

Roiu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang

Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Roiu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (5,5 ha) ja mahult väike. Seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Roiu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse kõiki paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman

Siseveekogud : õpik kõrgkoolidele

Inimeste kõige tavalisemad seosed siseveekogudega on matkamine, kalapüük, suplemine, janu kustutamine ja taimede kastmine. Et veekogude ääres viibimine mõjub paljudele rahustavalt, on jõgedel-järvedel miljonivaadete kaudu kindel koht ka kinnisvaraäris. Veekogudeta ei saa läbi sportlased (purjetajad, sõudjad ja motohuvilised). Leidub selliseidki indiviide, keda meelitavad mittesöödavad või koguni palja silmaga nähtamatud vee-elanikud. Eesti on väike madal maa, millel on pikk mererand, aga kus leidub ka palju siseveekogusid. Eriline on kahe suure järve – Peipsi ja Võrtsjärve – asumine lähestikku. Seisuvete pindala osakaalu järgi kogu riigi pindalast on Eesti Euroopas pärast Soomet ja Rootsit koos Norraga kolmandal-neljandal kohal. Eesti ja tema ümbrus on puhta veega seni niisiis hästi varustatud, kuid see rikkus ühtlasi kohustab veekogusid heaperemehelikult ja jätkusuutlikult majandama. Ka Eestis on muresid nii veevarude, veekogude kui nende seisundiga. Sisevete uurimine on Eestis kestnud juba üle 100 aasta. Seda on süstemaatiliselt korraldanud nii Looduseuurijate Selts, Tartu Riiklik Ülikool, Teaduste Akadeemia kui Maaülikool. Suurte järvede kõrval pole unustatud väikesi järvi ega vooluveekogusid. Uurida vee ja veekogude omadusi, arendada ja kasvatada nende spetsialiste ongi mõistlik seal, kus on, mida tundma õppida. Üha enam leitakse seoseid looduslike ja inimtekkeliste mõjurite ning ökosüsteemide vastuste vahel. Ühtlasi ühendatakse neid seoseid sotsiaalmajanduslike küsimuste ja looduskaitsega. Eesti siseveekogude kohta on peale arvukate ja enamasti võõrkeelsete teadusartiklite ilmunud ka eestikeelseid raamatuid. Siin neist väike loetelu: väikejärved (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977; Laarmaa jt 2019); Võrtsjärv (1973, 2003); Peipsi (1999, 2008), vooluveed (Järvekülg jt 2001; Timm jt 2019). Kalaraamatuid esindavad Mikelsaar (1984) ning Hunt (2019), veetaimi „Eesti taimede määraja“ (2010). Silmaga nähtavate veeselgrootute ülevaate pakub Timm (2015). Ülevaatlikku eestikeelset õpikut siseveekogude ning nende talitlemise kohta seni polnud. Eesti ülikoolides on kõigil kolmel õppetasandil (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) õppekavasid, kus vajatakse teadmisi siseveekogudest. Võõrkeelseid eeskujusid leidub päris mitu, kuid need käsitlevad enamasti kas ainult hüdrobioloogiat või limnoloogiat. Esimene on elustiku-, teine keskkonna-alase suunitlusega. Uus õpik sisaldab mõlemaid ning sobib loodetavasti paljudele loodusteaduslikele ja looduskaitselistele kursustele, eriti bakalaureusetasemel. Õpik koosneb kolmest suurest alajaotusest: (1) siseveekogude füüsikalis-keemiline iseloomustus, levik ja teke; (2) elupaigad veekogudes, olulised elustikurühmad ning nendevahelised suhted; (3) siseveekogude majandamine, kaitse ja tervendamine. Peamiselt vaadeldakse Eesti siseveekogusid, aga seda kogu maailma taustal. Koostajad loodavad, et raamat annab lugejatele nii vastuseid küsimustele kui ka süvendab huvi sisevete kui kaunite, põnevate ning inimestele eluliselt oluliste loodusobjektide suhtes.Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ raames ning Eesti Maaülikooli ja Sihtasutuse Archimedes osalisel toel

Tulumaks

Sisekaitseakadeemia e-väljaannehttp://tartu.ester.ee/record=b2551212~S1*es

Hip-Seat för bärsele : Hopfällbart koncept av höftkudde för Najell AB

Att vara en förälder är en givande och fantastisk resa, men som många resor är den inte utan sina svårigheter. Som tur är lever vi i en tid där man kan hitta hjälp överallt i många olika former för att kunna ta sig an de svårigheter som dyker upp. En bärsele är ett fantastiskt hjälpmedel för föräldrar på språng och det finns så många att välja från, frågan är då vilken bärsele är rätt för vem. Företaget Najell AB är på gång med att släppa en ny bärsele på den svenska marknaden och med deras nya release så letar de efter innovation.Detta examensarbete är skapat över 10 veckors tid av en student som det avslutande momentet på högskoleingenjörsutbildningen Teknisk Design på Luleås Tekniska Universitet. Arbetet är ett samarbete med Najell AB, ett svenskt företag baserat i Lund där de utvecklar och säljer babyprodukter. I nuläget är Najells största marknad i Asien men de är intresserade av att expandera till den svenska marknaden med en ny release av en bärsele och konkurrera med större och etablerade företag som BaBybjörn och Ergobaby.Målet med projektet har vart att utveckla en höftkudde till bärselen som kommer att vara stöd för barnet när det når 6 månader (till 3 års ålder). Höftkudden är en grundläggande del av bärselen då den fördelar vikten av barnet och på så sätt inte lägger för mycket belastning på förälderns axlar. I nuläget använder Najells bärsele sig av en formpressad kudde av polystyren. Detta gör bärselen otymplig när den ej används då den ej går att komprimera. Kudden har även den oväntade effekten att kunder har misstagit den för packmaterial och slängt den, vilket gör att Najell ersätter denna på egen bekostnad.Projektet följde en människocentrerad designprocess vilket involverade användaren och Najell i workshops, intervjuer och produktutvecklingsmetoder som braindrawing. Detta för att kunna besvara frågan;Kan produkten utformas så att den möter behoven och förväntningarna av användaren och möter kraven från Najell?Slutkonceptet blev en hopfällbar höftkudde som fästs och lossas från sätespositionen. På grund av att den är gjord av ett mjukt material som pressad filt gör det till en helt mjuk produkt som kan ge stöd för tyngd. Materialet är lätt vilket betyder att det inte påverkar ergonomin på bärselen samt fördelar trycket mot bäraren bättre. Dessutom är materialet återvinningsbart vilket gör det till en mer hållbar lösning långsiktigtBeing a parent is a rewarding and fantastical journey, but as with any journey it is not without its hardship. Luckily we live in a day and age where you can find aid everywhere in many different shapes and sizes for all types of obstacles you face. A baby carrier is a wonderful tool for the parent on the go and there are so many to choose from, then the question is which one is the right one for you. A company called Najell AB is looking to release a new baby carrier to the Swedish market and with this new release they are looking for innovation. This thesis work is developed over the course of 10 weeks by one student as the final stage of the bachelor’s degree in Industrial Engineering Design at Luleå University of Technology. The project is a collaboration with Najell AB, a Swedish company based in Lund where they develop and sell baby products. Currently Najells biggest market is in Asia but is looking to expand into the Swedish market with a new launch of a baby carrier, competing against large established brands such as BabyBjörn and Ergobaby. The goal of the project has been to develop a hip-seat which will support the baby when it reaches 6 months of age (to the age of 3). The hip-seat is an essential part of the baby carrier as it distributes the weight of the child and as such does not put unnecessary strain on the parent’s shoulders. Currently the Najell baby carrier uses a form-pressed pillow made from polystyrene which makes the baby carrier bulky when not in use because of its size. It has also the unwanted effect of being mistaken for packing material and has been thrown out by some customers, leaving Najell to compensate the customers on their own expense. The project followed a human-centered design process which involved the user and Najell in workshops, interviews and product ideation methods such as braindrawing. This in order to find the answer to the question;Can the product be made to fit the needs and desires of the user and meet the demands of Najell? The final concept is a foldable hip-seat which is attached and detached from the seating position on the belt around the wait of the user. Because of it being made from a soft material, pressed felt, makes it a completely soft solution which can support a fair amount of weight. The material is light weight which does not compromise the current ergonomics of the carrier and distributes the weight of the baby better on to the parent. As the material is recyclable makes it a more sustainable solution long term

Veebakterite koosluse füsioloogilise ja fülogeneetilise mitmekesisuse ökoloogiline roll

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Doktoritöös uuritakse looduslike veebakterite mitmekesisust ning ökoloogilist tähtsust Läänemeres, Barentsi meres ja Eesti väikejärvedes. Veebakterite koosluse füsioloogilise ja liigilise struktuuri kujundavad mitmed keemilised, füüsikalised ja bioloogilised parameetrid ning nende koosmõjud. Peamiseks veebakterite aktiivsust mõjutavaks teguriks peetakse toiteainete kättesaadavust. Meie teadmised bakterite käitumisest toiteainete küllusest põhjustatud vetikaõitsengute ajal Läänemeres on paraku kesised. Doktoritöös uuriti katseliselt lämmastiku, fosfori ja süsiniku hulga muutuste mõju bakterikooslusele Läänemeres. Käsitletakse toiteainete kättesaadavuse mõju bakterite koosluse liigilisele struktuurile, aktiivsusele ning morfoloogiale. Keskkonnatingimustest sõltuvalt muutub veebakterite aktiivsus pidevalt. Seetõttu sisaldub bakterikoosluses erineva aktiivsusega ja ka puhkavaid ning surnud rakke. Doktoritöö näitab, et veemikrobioloogias väga laialdaselt kasutusel olevate veebakterite arvukuse hindamise meetoditega arvestatakse bakterite üldarvu hulka ka paljud surnud bakterid. Tulemusena ülehinnatakse rakkude hulka, mis osalevad bakterite poolt veekogudes läbiviidavates protsessides ning alahinnatakse bakterite kasvukiiruseid. Kasutades arvutustes ainult aktiivsete rakkude arvukust on veebakterite kasvukiirused nii parasvöötmes kui ka polaaraladel sarnased laborikultuuridel mõõdetud kasvukiirustega. Saadud tulemused näitavad, et polaaralade bakterid on palju aktiivsemad, kui on näidatud varasemates uurimustes. Doktoritöös analüüsitakse toiteainete kättesaadavuse mõju aktiivsete bakterite sügavusjaotusele Barentsi meres ja Eesti väikejärvedes.The current thesis shows the heterogeneity in aquatic bacterial world in different angles. The coastal Baltic Sea, Estonian stratified small lakes and the Arctic Barents Sea is used as model areas to describe bacterial heterogeneity and to find answers to several ecological questions. In marine and freshwater environment the complexity of factors that influence bacterial growth is difficult to follow. Optimizing growth rate at non-optimal nutrient levels must be an important aim for aquatic bacteria, given that marine and freshwater environments rarely offer growth-saturating concentration of nutrients. In the pelagic photic zone, nutrient limitation by e.g. phosphate, available nitrogen and degradable organic material, is believed to be a fundamental controlling factor for the community composition and activity of bacteria. Since eutrophication has become an increasing problem in marine coastal and estuarine areas, the question how heterotrophic bacteria respond to nutrient limitation is critical. In this study experimental approach was used to elucidate the effect of various combined additions of nitrogen, phosphorus and organic carbon to natural Baltic Sea bacterial community. Responses to changing environmental conditions enable single bacterial cell to drive in various physiological states as a part of their life strategy. Among the continuum of physiological states active and alive categories have the highest ecologically relevance as actual mediators of bacteria related processes. Accurate assessment of physiological status and proper estimation of environmental bacterial abundance excluding usually abundant dead cells has remained a difficult methodological problem up to date. As a consequence the scaling of growth, metabolism and uptake of organic substrates to total number of cells yield numbers that underestimate the real activity of processes. In this thesis the ecological relevance to determine physiological state of aquatic bacteria and to use only the number of living bacteria in cell-specific calculations is discussed. The effect of growth substrates on the distribution of active bacteria in the Barents Sea and Estonian lakes is analyzed

Tarbimismaksud

Sisekaitseakadeemia e-väljaannehttp://tartu.ester.ee/record=b2550951~S1*es