Tooteasetuste kasutamine seriaalis „Pilvede all“

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada tooteasetuse kasutamine seriaalis „Pilvede all“ kahe hooaja vältel ning anda ülevaade, milliseid tooteid paigutatakse saatesse kõige rohkem ja mis eesmärgil tooteasetust kasutatakse. Töö esimene, teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtade osa andis põhjaliku ülevaate tooteasetuse ajaloost, definitsioonist, esinemise viisidest, varasematest uuringutest auditooriumi reaktsioonist ja selle praktika eetilistest dilemmadest. Lisaks käsitles töö autor selles osas ka tooteasetuse praktikat Eestis ning tutvustas lühidalt seriaali „Pilvede all“. Esimeses osas anti lühiülevaade ka seminaritöö tulemustest. Empiirilise materjali kogumiseks kasutati kvantitatiivset sisuanalüüsi. Uurimuse selguse mõttes viidi läbi ka ekspertintervjuu sarja produtsendi Toomas Kirsiga. Töö autor kodeeris sarja „Pilvede all“ 30 osa kodeerimisjuhendi põhjal. Kodeerimisjuhend ja –tabel on esitatud lisades. Ekspertintervjuu läbi viimiseks koostati semistruktureeritud intervjuu kava ning intervjuu läbi viimisel lähtuti eelkõige intervjueeritava vastustest Kontentanalüüsist selgus, et seriaalis „Pilvede all“ esines tooteasetust kahe hooaja vältel 139 korral. Keskmiselt ilmes ühes saates viis tooteasetust ja ühe paigutuse eetriaeg oli 2-4 sekundit. Arvestades tooteasetuste praktika pikka ajalugu ning selle praktika populaarsust USAs võib väita, et sarjas kasutatakse tooteasetus üsna vähe. Samas ei ole USA ja Eesti antud kontekstis siiski päris võrreldavad ja võrdlus ei olnud ka antud töö eesmärk. Kõige rohkem esines sõiduautode, eriti Lexuse, tootepaigutust. Saate produtsent Toomas Kirsi sõnul kasutatakse erinevaid autosid ainult karakterite iseloomustamise või reaalsuse lisamise eesmärgil. Peamiselt esines Eesti päritolu tooteid. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti praktikas näevad ettevõtted oma toote asetamist seriaali võimalusena seda tutvustada. Seega nende jaoks on üheks kanaliks, mille kaudu jõuda potentsiaalse tarbijani. Pea kõigil juhtudel esines tooteasetus visuaalselt ning oli asetatud toode oli täielikult nähtav. Enamasti kasutati asetusi sisu edasi andmiseks või karakterite iseloomustamiseks.http://www.ester.ee/record=b4417481~S1*es

Kiusamiskäitumise ja prosotsiaalsete oskuste seosed sotsiaalse staatuse ja tajutud populaarsusega 5.-6. klassi poistel ja tüdrukutel

Magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised seosed on otsese kiusamise, kaudse kiusamise, küberkiusamise, prosotsiaalsete oskuste ning sotsiaalse eelistuse, sotsiaalse mõjukuse ja tajutud populaarsuse vahel ning kas nendes seostes on erinevusi poiste ja tüdrukute puhul. Uurimus viidi läbi 5.-6. klassides, kus kaaslaste nominatsiooni meetodiga koguti andmeid 292 õpilase kohta, neist 134 (46%) olid poisid ja 158 (54%) tüdrukud. Tulemustest selgus, et tüdrukud said poistest enam nominatsioone prosotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse eelistuse osas, poisse nimetati enam kui tüdrukuid otsese kiusamise puhul. Samuti leiti, et prosotsiaalsed oskused olid positiivselt seotud sotsiaalse eelistusega ning kõik kiusamise liigid olid positiivselt seotud tajutud populaarsusega nii poiste kui tüdrukute puhul.http://tartu.ester.ee/record=b2656607~S1*es

Land-use changes on the Estonian network of forest research plots

Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik on sisendiks üksikpuu ning puistu tasemel koostatud metsandusmudelitele. Lisaks on proovitükkidel uuritud puistute looduslikkust, puude väljalangevust ja selle põhjuseid ning kirjeldatud kasvukohti läbi mulla- ning alustaimestiku uuringute. Siiani puudub aga teave proovitükkide asukohtade ajaloolise maakasutuse kohta. Töö eesmärgiks on uurida kasvukäigu püsiproovitükkide maakasutusviisi alates eelmise sajandi algusest ning võrrelda seda Eesti üldise maakasutusega. Maakasutuse uurimiseks kasutatakse geoportaali ajalooliste kaartide kaardirakendust. Kaartidelt kogutud andmete põhjal koostati maakasutuse stsenaariumid kuue erineva kaardi põhjal. Viimaseks on valitud ajakohane ortofoto, et hinnata ka puistu hetkeseisu. Töö käigus selgus, et püsiproovitükid peegeldavad hästi kogu Eesti maakasutuse muutust. Eestis on viimase sajandi jooksul metsamaa pindala suurenenud rohkem kui kaks korda. Millest võis järeldada, et pooled püsiproovitükid on rajatud maa-aladele, kus varem pole metsa kasvanud. Seesama tulemus sai kinnitust ka proovitükkide maakasutusviise uurides.Estonian forest of the permanent plots network are input to a single tree and stands level composed forest models. In addition, the plots studied from stands natural of trees dropouts, the reasons for this and described the habitats through soil and undergrowth study. So far, however, there is no information about historical land use of the plots locations. The aim of work is to study the permanent plots land use since the beginning of the last century and to compare it with Estonia's general land use. To investigate the land use is used geoportal historical maps map application. The data that have been collected based on six different maps is used to draw land-use scenarios. Lastly, is selected orthophoto to assess the current state of the stands. The work showed that the permanent plots land use change is well reflected across Estonia. In the last century, the forest area has increased by more than two times. From which it could be concluded that the half of the permanent plots have been established to a land, where previously has no forest grown. The same result was also confirmed by examining plots of land use

Combustion Instability Mechanism of a Reacting Jet in Cross Flow at Gas Turbine Operating Conditions

Modern gas turbine designs often include lean premixed combustion for its emissions benefits; however, this type of combustion process is susceptible to self-excited combustion instabilities that can lead to damaging heat loads and system vibrations. This study focuses on identifying a mechanism of combustion instability of a reacting jet in cross flow, a flow feature that is widely used in the design of gas turbine combustion systems. Experimental results from a related study are used to validate and complement three numerical tools that are applied in this study – self-excited Large Eddy Simulations, 3D thermoacoustic modeling, and 1D instability modeling. Based on the experimental and numerical results, a mechanism was identified that included a contribution from the jet in cross flow impedance as well as an overall jet flame time lag. The jet impedance is simply a function of the acoustic properties of the geometry while the flame time lag can be separated into jet velocity, equivalence ratio, and strain fluctuations, depending on the operating conditions and setup. For the specific application investigated in this study, it was found that the jet velocity and equivalence ratio fluctuations are important, however, the effect of the strain fluctuations on the heat release are minimal due to the high operating pressure. A mathematical heat release model was derived based on the proposed mechanism and implemented into a 3D thermoacoustic tool as well as a 1D instability tool. A three-point stability trend observed in the experimental data was correctly captured by the 3D thermoacoustic tool using the derived heat release model. Stability maps were generated with the 1D instability tool to demonstrate regions of stable operation that can be achieved as a function of the proposed mechanism parameters. The relative effect of the reacting jet in cross flow on the two dominant unstable modes was correctly captured in the stability maps. While additional mechanisms for a reacting jet in cross flow are possible at differing flow conditions, the mechanism proposed in this study was shown to correctly replicate the stability trends observed in the experimental tests and provides a fundamental understanding that can be applied for combustion system design

Grief process in preschool aged children: Developing a methodological material for professionals working with children to support the child's mourning process

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on laiendada Eestis kättesaadavat materjali koolieelses eas laste leinaprotsessi toetamiseks. Töö tulemusena valmib metoodiline materjal lastega töötavatele spetsialistidele, mille abil spetsialistid saavad abistada leinaprotsessis last ning pere. Töö koosnes kahest osast – metoodilise materjali koostamine ning sellele lasteaias töötavate spetsialistide tagasiside kogumine. Tagasiside koguti poolstruktureeritud intervjuu meetodil. Uurimuses osales 9 spetsialisti (3 psühholoogi, 3 eripedagoogi, 3 lasteaiaõpetajat) keskmise tööstaažiga 4,7 aastat. Spetsialistide hinnangul on valminud materjal kasutatav nii eripedagoogina, psühholoogina ning ka õpetajana töötades ja seda saab vajadusel vanematele jagada. Väljatöötatud metoodiline materjal võimaldaks spetsialistidel lapse arengust lähtuvalt sekkumist planeerida ning praktilised tegevused võimaldavad sekkumist läbi viia. Spetsialistide jaoks on oluline üheselt mõistetav, selge ja konkreetne juhis, mis on lihtsalt kasutatav, kiiresti hoomatav ja millele võib praktikas tugineda. Spetsialistide arvates on juhendis kasutatud konkreetsed näited praktilises olukorras tegutsemisele toeks. Juhendmaterjalis kasutatud tegevused on teemakohased ning praktiliselt kasutatavad. Väljatoodud tegevused olid uuringus osalejate sõnul lihtsasti läbiviidavad nii individuaalselt kui ka grupis, mis võimaldab tegevusi teha nii rühmas kui ka nõustamis- kontekstis. Teooriale järgnevad tegevused muudavad kiire reageerimise osalejate sõnul lihtsamaks, sest mõistes leina protsessi, on võimalik kiiresti sekkuda lapse arengutasemele sobivalt

The correlation between satisfaction with life, satisfaction in school and the use of digital devices regarding 7th graders

Käesolevas töös uuriti digiseadmete seost kooliga rahulolu ja eluga rahulolu vahel. Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha, kas selliseid seoseid eksisteerib ja kui tugevad need seosed on. Selleks loodi uurimuse tarvis küsimustik, millest antud töös kasutati neid küsimusi, mis puudutasid digivahendite kasutamist, rahulolu koolis ja eluga rahulolu. Küsimustikule vastas 197 seitsmenda klassi õpilast keskmise vanusega 13,37 (SD=0,51). Tulemustest nähtus, et enim olid omavahel seotud eluga rahulolu ja rahulolu koolis. Samuti esines mõõdukas negatiivne seos nutitelefonide kasutamise ja eluga rahulolu kui ka rahuloluga koolis vahel. Digivahendite ja eluga rahulolu ja rahuloluga koolis vahel statistiliselt olulisi seoseid ei leitud. Tulemustest järeldati, et kuigi digivahendite asjalikult kasutamine ei olnud seotud kooliga/eluga rahuloluga, peab silmas pidama asjaolu, et digiseadmete kasutamiseks liiga palju aega ei kuluks

Questionnaire for initial assessment of Family Functioning - adaptation of SCORE-15

Käesoleva magistritöö eesmärk on pere funktsioneerimise ja muutuste esmase hindamise küsimustiku SCORE-15 adapteerimine, küsimustiku psühhomeetriliste omaduste uurimine ning SCORE-15 tulemuste muutuste uurimine pereteraapia käigus. Normvalim koosnes 80 perest (153 inimest) ja kliinilisse valimisse kuulus 55 peret (92 inimest). SCORE-15 küsimustiku sisereliaablus oli madal (Cronbahi α = 0,42), tugev sisereliaablus oli esimeses dimensioonis (tugevused ja kohanemisvõime) (Cronbahi α = 0,81). Kliinilise rühma hinnangud toimetulekule paranesid teisel täitmiskorral võrreldes esimese täitmiskorra tulemustega. Kinnitava faktoranalüüsiga leidis kolmefaktoriline struktuuri kinnitust normvalimi andmetes. Et saada selgust, kuivõrd SCORE-15 võib pidada Eesti kontekstis sobivaks küsimustikuks, on vaja täiendavaid andmeid eelkõige kliinilise valimi osas