Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 1. juulil 2019. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/9491-4/2019 lõpparuanne

Uurimuses kasutatud taastamise proovialade puistuid mõjutas enam teostatud taastamisvõte või selle puudumine. Suurem häil vähendab puistu rinnaspindala, tagavara ja täiust. Reservaadi puistut iseloomustasid suuremad puud, hõredam esimene ja tihedam teine rinne, mis on iseloomulik loodusmetsadele. Loodusliku uuenduse tekkel on oluline osa valgustingimustel. Tulemustest selgus, et rohkem looduslikku uuendust on tekkinud ülepõletatud häiluga proovialal, mis on uuenenud valgusnõudlike liikidega nagu harilik mänd ja kask. Teised alad on uuenenud peamiselt kuusega. Enim kuuse looduslikku uuendust on reservaadi proovialal, mis on edukalt uuenenud ka teiste puuliikidega nagu harilik tamm, harilik haab, harilik vaher ja harilik pärn. Samuti mõjutas positiivselt loodusliku uuenduse teket harvendusraie tegemine võrreldes alaga, kus seda ei tehtud. Lamapuitu esines kõige rohkem reservaadi proovialal, mis on tingitud looduslikust arengust. Keskmine lamapuidu maht reservaadis jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis oli 59 m3/ha ja pohla kasvukohatüübis 34 m3/ha. Lamapuidu hulk harvendusega aladel vähenes. Kontrollalal, mis jäi harvendusest puutumata suurenes keskmine lamapuidu maht prooviala kohta 1,9 m3/ha 2014.a. 11,8 m3/ha 2019.a. Püstiste surnud puude ning lamapuidu maht kokku (CWD-coarse woody debris) arvestatuna oli reservaadis keskmiselt 122 m3/ha, seda nii JM kui ka PH kasvukohatüübis. Kontrollalal JM kasvukohatüübis oli 22 m3/ha ja harvendatud PH kasvukohatüübis 15 m3/ha. Häiluga alal JM kasvukohatüübis oli 27 m3/ha ja harvendatud häiluga alal PH kasvukohatüübis 7 m3/ha. Suurima soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisusega oli reservaadi prooviala (24 liiki maksimaalselt ühel proovialal), mille indikaatorliikideks olid soontaimed, mis eelistavad varjulisi kasvukohti nagu harilik jänesekapsas ja harilik jänesesalat, aga ka III kaitsekategooria alla kuuluv roomav öövilge. Ülepõletatud häiluga prooviala liikide arv oli JM kasvukohatüübis keskmiselt 8 ja harvenduse korral 11, mille indikaatorliikideks on valguslembesed soontaimeliigid. Sammalde keskmine liikide arv oli suurim ülepõletatud häiluga proovialal (8 liiki), kuid kõige rohkem 12 liiki ühel proovialal leidus reservaadis. Sammalde mitmekesisuse indeksi järgi ükski prooviala ei eristunud, indeksi väärtus oli 1,0 ning maksimaalne 1,6. Suurim samblike liigirikkus ja mitmekesisus esines ülepõletatud häiluga proovialal ja reservaadi proovialal. Registreeritud samblikuliikidest esinesid järgmised haruldased liigid: Chaenothecopsis 57 epithallina, lehvik-porosamblik, Friesi soomussamblik, Micarea elachista, Micarea melanobola, Micarea misella. Torikulisi leiti kokku 31 erinevat liiki, enim reservaadis. Kontrollalad ei erinenud taastamisvõttega aladest. Reservaadialadel leiti vääriselupaikade ja põlismetsa indikaatorliike: pisarnahkis, roosa pess, tumepruun taelik, männitaelik, volt-tardnahkis, roostetorik. Lisaks leiti häiluga aladelt männi-ebatarrik, lillatümak, männi-vahakorgik, kollane püsipoorik.. Reservaadi prooviala ja ülepõletatud häiluga prooviala erinevad enam teistest proovialadest uuritud andmete põhjal. Taastamisvõtetest omab olulisemat mõju suurema läbimõõduga ülepõletatud häilu rajamine, seda eelkõige loodusliku uuenduse seisukohalt ning alustaimestu mitmekesisuse osas. Harvendusraie tegemine eraldisel 5 pohla kasvukohatüübis tõstis loodusliku uuenduse arvukust ja alustaimestu liigirikkust ning mitmekesisust, kuid tegemist võib olla lühiajalise reageeringuga looduse poolt. Kuna metsas toimuvad protsessid leiavad aset ajapikku on vajalik ka alade pikemaajaline jälgimine, et saada infot kas ja kuidas taastamistegevused mõjutavad proovialasid looduslikkuse poole ning milline on harvendusraie edasine mõju liigirikkusele ja surnud puidu voo taastekkimisele

Assessment of the effectiveness of natural restoration activities in Karula National park

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekavalLooduslikkuse taastamise eesmärk on saada liigiliselt ja struktuurilt maksimaalselt looduslähedane ökosüsteem. Taastamisvõtetega on võimalik kaitsealadel taastada majandusmetsas haruldaseks muutunud struktuurielemente. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida Karula rahvuspargis 2000. aastal läbi viidud metsade looduslikkuse taastamisvõtete (häil läbimõõduga 12 m, ülepõletatud häil läbimõõduga 25 m) mõju puistule, selle struktuurile, looduslikule uuendusele ja hinnata looduslikkuse taastamisvõtete mõju soontaimede, sammalde, samblike ja torikuliste liigilisele koosseisule. Võtete eesmärk on muuta eelnevalt majandatud mets mitmekesisemaks sarnaselt reservaadialadele. Käesoleva töö andmestik on kogutud KIKi 2019–2020. aasta projekti „Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis“ raames looduslikkuse taastamise katsete tegemiseks ja jälgimiseks rajatud püsiproovitükkidelt. Lisaks kasutatakse analüüsides 2014. aasta Karula rahvuspargi kordusmõõtmiste ja -seirete käigus kogutud andmeid. Andmetabelite koondamine toimus arvutustarkvaraga MS Excel, kus arvutati ka sammalde, torikuliste, samblike ja soontaimedele mitmekesisuse ehk Shannoni indeks. Andmete analüüsimine toimus vabavaralise statistikapaketiga R ja programmi PC-ORD erinevate analüüsivormidega. Analüüsiti puude takseertunnuste sõltuvust erinevatest võtetest. Bakalaureusetöö tulemustest tuli välja, et kui võrrelda erinevaid võtteid kontrollalaga, siis ülepõletatud häiluga ala looduslik uuendus oli suurem kui kontrollalal. Seega põletamise eesmärk muuta majandatav mets liigirikkamaks on andnud positiivse tulemuse. Alustaimestu analüüsides erinevad võtetega alad ja kontrollalad reservaadialadest.Naturalness rehabilitation aims to develop an ecosystem that is the closest to nature taken into account species and structure. It is possible to restore structural elements in economic forests that are rare using different recovery techniques. This bachelor thesis aims to analyze the impact of restoration treatments in Karula National park from the year 2000 (gap with diameter 12 m, gap with overburning with diameter 25 m) to the park and its structure as well as natural regeneration. The aim was also to evaluate the impact of treatments on the composition of vascular plants, mosses, lichens, and polypores. It is essential to change the forest with human impacts more diverse. The data for this thesis was collected from the experimental area that was established for the Environmental Investment Centre 2019-2020 project “Follow-up of naturalness restoration experiment in Karula National Park”. Also, the data from measuring and monitoring Karula national park in 2014 is used. MS Excel was used to aggregate data and calculate the Shannon diversity index for mosses, lichens, polypores, and vascular plants. Statistical package R and program PC-ORD was used for several different analysis. The forest inventory variables of trees were also analyzed. As a result, it appeared that natural regeneration was more abundant in the gap with overburning areas than in control areas. This means that burning leads towards more diverse in formerly managed forests. While analyzing understorey, it appeared those reserve areas are different from control areas and treated areas