Practice theoretical approach on the reasons why target group women refrain from taking breast cancer screening

Funding Information: This work was supported by Tallinn Health care College and Estonian Health Insurance Fund [grant number 1-16/80 ]. Authors are grateful to all the people who gave up their time to take part in this study and reviewers for their valuable comment and feedback. Publisher Copyright: © 2021 The Author(s)Objective: Breast cancer is the most common cancer in women. Despite the availability of effective breast cancer screening programmes, there are only six countries in the European Union reaching the recommended target rate of 70% screened. In addition to the individual reasons for refraining from breast cancer screening, this research aims to follow earlier suggestions to use a practice theoretical approach. Methods: The study sites were Estonia and Latvia, where 9 and 12 semi-structured interviews were conducted, respectively. Convenience and snowball sampling methods were used. The research was approved by ethics committees in both countries. The interviews passed textual analysis and coding. Results: The findings revealed that there are three major types of reasons – habitual, practical, and emotional – that influence the formation of the final decision to participate in breast cancer screening. Conclusion: The implementation of an individualistic approach is not sufficient to bring along desired health behaviour. All groups of reasons, individual and societal context are involved in the decision formation. Thus, structurally provided approaches and messages should be re-conceptualised and re-designed accordingly. Practice implications: Future screening related campaigns and public health education should address the concerns derived from different types of reasons for refraining from screening.publishersversionPeer reviewe

50–69aastaste naiste rinnavähi sõeluuringul mitteosalemist mõjutavad põhjused Eestis

Taust ja eesmärgid. Rinnavähk on kõige sagedasem naistel esinev vähivorm üle maailma. Vaatamata teavitustööle on sõeluuringu osalusmäär Eestis viimase 7 aasta näitel vahemikus 53–62% ning soovituslikku taset (70–75%) ei ole saavutatud. Uuringu eesmärk oli välja selgitada põhjused, miks suur hulk naisi rinnavähi sõeluuringul ei osale ning kuidas omandatud harjumused võivad mõjutada sõeluuringul osalemise otsuseid ja milliseid osalusotsust mõjutada võivaid probleeme naised seoses rinnavähi sõeluuringute tervisekommunikatsiooniga tajuvad. Metoodika. Andmed koguti poolstruktureeritud süvaintervjuude käigus üheksalt 50–69aastaselt naiselt. Intervjuud läbisid korduva lugemise ja temaatilise sisuanalüüsi, mille tulemusel moodustusid analüüsitavad kategooriad. Tulemused. Analüüsi kohaselt võivad naiste osalusotsust mõjutada harjumuslikud, praktilised ja emotsionaalsed põhjused. Harjumuslikud põhjused olid seotud arstide juures käimise harjumusega üldisemalt. Praktilised põhjused olid seotud takistavate igapäevaelu tegevuste ja ­aspektidega ning emotsionaalsed põhjused olid seotud uskumuste, hirmude ja oma keha tunnetusliku poolega. Senise kommunikatsiooniga ei ole piisavalt suudetud sihtrühma eri vanuses naistele selgitada osalemise vajadust. Järeldused. Sõeluuringul mitteosalemise otsus kujuneb erinevate põhjuste koosmõjul. Edasine sellealane kommunikatsioon peaks neid põhjusi arvesse võtma ja eri vanuserühmadele suunama vajaliku osa sõnumist