KIK metsanduse 2012. a. programmi projekt nr. 3935

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 22. märtsil 2013.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/58-5/20133 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2013.a. kordusmõõtma 97 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 100 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2013.a. 97 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2013.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2008.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 100 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel

KIK metsanduse 2014. a. programmi projekt nr. 7605

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920-ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 1. juulil 2014.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/183-3/2014 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2014.a. kordus mõõtma 147, rajama 15 uut puistu kasvukäigu püsiproovitükki loometsadesse ning 50 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordus mõõdeti 2014.a. 147 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2014.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2009.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 15 uut proovitükki rajati loometsadesse täiendamaks looalade metsade andmestikku. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 50 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks ning puistu radiaalkasvu ja kliima mõju analüüsimiseks loometsades

KIK metsanduse 2010. a. programmi projekt nr. 35

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 24. mail 2011.a. sõlmitud lepingu nr. 11-10-8/317 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2011.a. kordusmõõtma 163 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2011.a. 165 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2011.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2006.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Kolmel proovitükil oli tehtud eelmisel aastal harvendusraie, mistõttu mõõdeti need uuesti üle. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna professor Andres Kiviste, projekti põhitäitjateks olid EMÜ metsakorralduse osakonna töötajad Diana Laarmann ja Allan Sims. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad, magistrandid ja üliõpilased (D. Laarmann, A. Kardakov, R. Mitt, A. Lilleleht, L. Krumm). Andmesisestuse arvutisse tegi Diana Laarmann ja esmase andmetöötluse viisid läbi Allan Sims ja Diana Laarmann. Metsakorralduse osakonnas on metsandusliku modelleerimisalase informatsiooni haldamiseks loodud Metsandusliku Modelleerimise Infosüsteem (ForMIS, http://formis.emu.ee/), mis sisaldab dendromeetriliste mudelite andmebaasi, kasvukäigutabelite andmebaasi, kasvufunktsioonide andmebaasi ning püsiproovitükkide andmebaasi. ForMIS-es on juurutatud ja arendatud juba mitu aastat püsiproovitükkide andmebaasi haldustarkvara. Andmestik täieneb pidevalt kordusmõõtmiste andmetega, seetõttu on pidev vajadus arendada võimalike vigade avastamise süsteemi, kus arvestatakse mitte ainult ühe, vaid ka mitme kordusmõõtmise andmeid. Käesoleva projekti käigus täiendas Maris Hordo oma bakalaureuse ja magistritöö käigus koostatud vigade avastamise algoritme, mille realiseeris infosüsteemis Allan Sims

KIK metsanduse 2014. a. programmi projekt nr. 9245

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- K:\Aruanne\2015\Laruanne2015.docx27.05.2016 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 3. märtsil 2015.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/1976-4/2014 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2015.a. kordus mõõtma 175 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 50 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordus mõõdeti 2015.a. 154 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2015.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2010.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 21 uut proovitükki rajati kuusikutesse täiendamaks andmestikku kuna paljudel proovitükkidel on olnud teostatud lageraie. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 51 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks, puude kahjustuste uurimiseks ning proovitükkide maakasutuse ajaloo teada saamiseks

KIK metsanduse 2015. a. programmi projekt nr. 10931

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- K:\Aruanne\2016\Laruanne2016.docx23.05.2017 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 6. aprillil 2016.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/4036-4/2015 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2016.a. kordus mõõtma 242 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 124 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2016.a. 241 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat ning rajati 3 uut proovitüki lageraidesse läinud proovitükkide asemele. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2016.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2011.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 50 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks ning puistu struktuuri hindamiseks

KIK metsanduse 2018. a. programmi projekt nr. 14515

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- X:\Aruanne\2019\Laruanne2019.docx29.04.2020 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 15. juunil 2018.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/8309-3/2018 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2018.a ja 2019.a.. kordus mõõtma 232 puistu kasvukäigu püsiproovitükki, välja töötama püsiproovitükkide lageraiejärgsete puistute uuenemise uurimise metoodika, pilootalal uurima kaugseirevahendite kasutamist lamapuidu seire tegemiseks. Samuti hindama Metsa korraldamise juhendi lisas nr 12 olevat puistu tagavara juurdekasvu arvutamise mudelit. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2018.a. 77 ja 2019.a. 148 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat ning 2018.a. rajati 9 uut proovitüki lageraidesse läinud proovitükkide asemele ja 2019.a. rajati 10 uut püsiproovitükki. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2018.a. ja 2019.a. kordusmõõtmisel need puud, mille eelmine. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli dotsent Diana Laarmann, projekti põhitäitjateks olid samad õppetooli töötajad professor Andres Kiviste, dotsent Mait Lang, nooremteadur Eneli Põldveer ja nooremteadur Vivika Kängsepp. Välitööde tegemisel osalesid lisaks metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli töötajad, magistrandid ja üliõpilased (J. Kollo, L. Moppel, M. Kõiv, S. Koemets, S. Kossinova, T. Ploompuu, M. Pahva, G. Klein, K.G. Laarmann, A. Jänes, R. Sampaio de Lima, T. Paluots). Andmesisestuse arvutisse tegi Eneli Põldveer ja esmase andmetöötluse viisid läbi Diana Laarmann ja Andres Kiviste. Metsa korraldamise juhendi lisa 12 tagavara juurdekasvu arvutamise mudeli hindamist KKPRT andmetel tegid A. Kiviste, T. Tarmu ja M. Raup. Loodusväärtuste hindamise kokkuvõtetega tegeles Eneli Põldveer. Lageraiejärgsete puistute uurimise metoodika koostas Vivika Kängsepp ja proovitükkide taasrajamist Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus uuris Mariliis Pahva. Kaugseirevahendite uurimist pilootalal viisid läbi Tauri Arumäe, Mait Lang ja Raul Sampaio de Lima. Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolis on metsandusliku modelleerimisalase informatsiooni haldamiseks loodud Metsandusliku Modelleerimise Infosüsteem (ForMIS, http://formis.emu.ee/), mis sisaldab dendromeetriliste mudelite andmebaasi, kasvukäigutabelite andmebaasi, kasvufunktsioonide andmebaasi ning püsiproovitükkide andmebaasi. ForMIS-es on juurutatud ja arendatud juba mitu aastat püsiproovitükkide andmebaasi haldustarkvara. Andmestik täieneb pidevalt kordusmõõtmiste andmetega, seetõttu on pidev vajadus arendada võimalike vigade avastamise süsteemi, kus arvestatakse mitte ainult ühe, vaid ka mitme kordusmõõtmise andmeid

KIK metsanduse programmi projekt nr.40

Lähtuvalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 07. novembril 2007. a. sõlmitud lepingule nr. 07-07-8/1239 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ on EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm koosseisus: Andres Kiviste, Ahto Kangur, Henn Korjus, Diana Laarmann, Allan Sims ja Allar Padari täitnud täies mahus lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööde mahu, sisestanud välitööde käigus inventeeritud ja taastatud katsealade koondandmed ühtsesse andmebaasi ning esitanud need NOLTFOX infosüsteemis avaldamiseks. Projekti raames eel-inventeeris töögrupp üle Eesti kokku 58 endist metsanduslikku püsikatseala, millest 2 katseala osutusid looduslike häiringute ja metsamajanduse tulemusena hävinuks. NOLTFOX koostööprojekti metsanduslike püsikatsealade kriteeriumitele inventeeriti ja tähistati looduses 56 püsikatseala, millel ühtekokku paikneb 1295 eraldiseisvat püsiproovitükki.. Proovitükid tähistati looduses proovitüki tsentrisse või nurkadesse paigutatud immutatud puidust postidega ning võimalusel katseala tähistati ühe metsanduslikku püsikatseala tähistav infotahvliga. Püsikatsealade inventeerimise tulemusel saadud katsealade koondandmed sisestati arvutisse. Projekti täitmise tulemusena inventeeritud ja tähistatud katsealade nimistu esitati avaldamiseks veebipõhises NOLTFOX projekti püsikatsealade infosüsteemis

Analysis of Individual Tree Competition Effect on Diameter Growth of Silver Birch in Estonia

Aim of study: The present study evaluates a set of competition indices including spatially explicit indices combined with different competitor selection approaches and non-spatially explicit competition indices. The aim was to quantify and describe the neighbouring effects on the tree diameter growth of silver birch trees. Area of study: Region throughout Estonia. Material and methods: Data from the Estonian Network of Forest Research Plots was used. After quantifying the selected indices, the best non-spatial indices and spatial indices (combined with neighbour selection methods) were separately devised into a growth model as a predictor variable to assess the ability of the diameter growth model before and after adding competition measures. To test the species-specific effect on the competition level, the superior indices were recalculated using Ellenberg’s light indicators and incorporated into the diameter growth model. Main results: Statistical analyses showed that the diameter growth is a function of neighbourhood interactions and spatial indices were better growth predictors than non-spatial indices. In addition, the best selections of competitive neighbours were acquired based on the influence zone and the competition elimination angle concepts, and using Ellenberg’s light values had no significant improvement in quantifying the competition effects. Research highlights: Although the best ranking spatial competition measures were superior to the best non-spatial indices, the differences were negligible