Konfliktid ja nende lahendamise viisid lapse- ja teismeeas

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Kui teil palutakse meenutada viimati kogetud konfliktset olukorda, ei pea te ilmselt oma mõtetes väga kaugesse minevikku rändama. Pikemalt peaksite ehk aga mõtisklema selle üle, millest lähtuvalt te konflikti lahendasite või miks teie naabrimees sarnase konflikti hoopis teisiti lahendas. Doktoritöös keskendusin lasteaialaste ja teismeliste konfliktsetele suhetele vanemate ja eakaaslastega ning uurisin kuivõrd on nende konfliktide lahendamise viisid seletatavad individuaalsete ja situatioonist tulenevate erinevustega. Tulemused viitavad mitmete indiviidi ja situatsiooniga seonduvate tegurite koosmõjule. Nii lasteaialapsed kui teismelised juhindusid konflikti lahendades selle tüübist. Enesekehtestamine oli sagedasem tõsisemate ja provokatiivsete situatsioonide puhul, näiteks narrimine eelkoolieas ja tagarääkimine teismeeas. Eelkooliealiste laste puhul uurisime ka konflikti osapoolte mõju üksteisele ning leidsime, et agressiivsele käitumisele kalduti vastama agressiivselt ja prosotsiaalsele käitumisele prosotsiaalselt. Lasteaialaste vanus, käitumisprobleemide olemasolu ning konflikti teise osapoole sugu ei olnud seotud nende konfliktide lahendamise viisidega. Ka soolised erinevused laste ja teismeliste strateegiates olid väikesed ning tingitud konkreetse situatsiooni eripärast. Kultuurilised erinevused teismeliste strateegiates olid seletatavad erinevustega nende väärtushinnangutes. Võrreldes eesti ja saksa teismelistega olid vene teismeliste jaoks peresuhted olulisemad, mistõttu olid nad rohkem valmis tegema, mida vanemad palusid. Erinevused eesti, saksa ja vene ning eesti ja eestivene teismeliste vahel tulid esile ka nende põhjendustes väljapakutud konfliktide lahendamise strateegiatele. Vene teismelised Eestis ja Venemaal olid rohkem valmis enda huve tahaplaanile jätma ning konfliktolukordi vanemate või sõprade heaolust lähtudes lahendama. Eesti ja saksa teismelised arvestasid sagedamini samaaegselt nii enda kui konflikti teise osapoole huvidega.When asked to recall the most recent conflict situation, you probably do not need to travel far back in time in your mind. You might, however, need to think longer about what guided you in conflict resolution or why the guy next door resolved a similar conflict so much differently. In my doctoral thesis, I focused on preschoolers’ and adolescents’ conflicts with parents and peers, and examined the relative importance of individual and situational factors for their conflict management strategies. Our findings point out the complex interplay of various individual and situational factors. Both preschoolers and adolescents were guided by the type of conflict. Self-assertion was more common in case of serious and provocative conflict situations, such as name-calling among children and backbiting among adolescents. Among preschoolers, we also examined how the two conflict parties influenced each other. We found that they responded aggressively to another child’s aggression, and prosocially to prosocial behavior. Age, the level of behavior problems, and the conflict partner’s gender were not related to preschoolers’ conflict management strategies. Gender differences in children’s and adolescents’ strategies were modest, and likely to be highly context-specific. Differences in value priorities lied behind cultural differences in adolescents’ conflict management strategies. Compared with Estonian and German adolescents, Russian teens considered family relationships more important, and were thus more willing to do what their parents asked. Differences among Estonian, German, and Russian, and among Estonian and Russian-Estonian adolescents also emerged in their reasons given for their conflict management strategies. Russian adolescents in Estonia and Russia were more willing to subordinate their own interests to those of their conflict partner. Estonian and German adolescents took more frequently into account both their own and their conflict partner’s interests

Lasteaialaste sotsiaalsete vastuolude lahendamise strateegia valikut mõjutavad tegurid : magistritöö

http://www.ester.ee/record=b4054571*es

Eesti hilisteismeliste väärtused: seosed tajutud hoolivuse, kooli asukoha ja pere sotsiaalmajandusliku staatusega

Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kuidas seostuvad hilisteismeliste väärtustega tajutud eakaaslaste ja õpetajate hoolivus, aga ka kooli asukoht ja pere sotsiaalmajandusliku staatuse näitajad. Uurimuses osales 528 kümnenda klassi õpilast (keskmine vanus 16,25). Nende väärtusi hinnati Schwartzi portreeküsimustikuga ning tajutud eakaaslaste ja õpetajate hoolivust kahe üksikväitega. Tulemused näitasid, et teismelised väärtustasid enim heasoovlikkust ja hedonismi. Väikelinna koolide õpilastele oli võim vähem oluline ning turvalisus olulisem kui suurlinna koolide õpilastele. Teismelised, kelle emal oli kõrgem haridus, pidasid kõikehaaravust vähem oluliseks kui need, kelle emal oli madalam haridustase. Kui eakaaslaste hoolivus teismeliste väärtustega ei seostunud, siis õpetajate hoolivus seostus enamiku väärtustega. Mida hoolivamatena tajuti õpetajaid, seda kõrgemalt väärtustati teiste inimeste heaolule, looduse hoidmisele ja reeglite järgimisele orienteeritud väärtusi.  Summar

Eessõna

Üks strateegilisi eesmärke, mis toetab elukestva õppe rakendamist, on õpikäsituse muutumine. Seejuures on muutunud õpikäsituse põhimõtted leidnud laia kõlapinda: me teame, miks ja mis suunas peaks arusaam õppimisest ja õpetamisest muutuma. Vähem teame aga sellest, kuidas on need põhimõtted praktikas rakendunud, kuidas tajuvad muutusi õppijad ja õpetajad ning kuidas saab õpetajaid muudatuste elluviimisel ja nendega kohanemisel paremini toetada. Selle vabanumbri artiklite autorid tegelevadki just nende küsimustega. Artiklid on jaotatud kolme suure alateema alla. Esimeste artiklite keskmes on õppimine: õppimine töökeskkonnas ja mitteformaalõppe tähendus. Teises teemaplokis on artiklid, mis avavad õpetajate kogemusi – seda, kuidas õpetajad tajuvad kooli koostöist õpikultuuri ning kutseõppe õpilaskonnas aja jooksul toimunud muutusi. Kolmanda alateema artiklid aitavad mõista õppijate toimetulekut õppimisega. Artiklite aluseks olevate uuringute tulemused osutavad, et koostöö eri vormides ja eri osaliste vahel toetab õppijate ja õpetajate kohanemist ning on haridusmuutuste eeldus

Uurimisprojekti "Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtevahendite leidmiseks" raport

Raportis koosneb kahest erinevast peatükist: 1) nüüdisaegne õpikäsitus - vaatleb õppimist läbi viie erineva metafoori (omandamine, osalemine, avastamine, tajumine ja harjutamine) ning esitab nüüdisaegse õpikäsituse mudeli, milles on määratletud nii õpikäsituse elemendid kui nende kaudu saavutatavd eesmärgid ja sihid. 2) nüüdisaegse õpikäsituse mõõtmine, milles kirjeldatakse õpikäsituse hindamise võimalusi ning antakse süstemaatilised kirjanduse ülevaated kahe õpikäsituse hindamise parameetri (emotsioonid ja eneseregulatsioon) kohta

Hariduse rahulolu mõõtmine: kontseptsioon, mõõtevahendi kirjeldus ja küsimustikud

Koostatud hariduse rahulolu mõõtmise pakett on mõeldud laiahaardeliseks Eesti haridussüsteemi rahulolu mõõtmiseks, hõlmates kõiki seotud osapooli (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, tööandjad) ja haridusastmeid (alusharidus, põhikool, gümnaasium, kõrg- ja kutseõppeasutused, täiskasvanuharidus). Materjal koosneb kolmest uuringuaruandest: teoreetiline üldise kontseptsiooni ja vahendite kirjeldus, rahulolu mõõtevahendite rakendamise kirjeldus erinevates sihtrühmades ning rahulolu mõõtmise küsimustikud kõigi sihtrühmade jaoks

Links Between Adolescents' Relationships With Peers, Parents, and Their Values in Three Cultural Contexts

The study examined associations among adolescents’ perceived mother-child and father-child relationship quality (intimacy, conflict, and admiration), perceived peer acceptance, and their values (individualism and collectivism) in a sample of 795 Estonian, German, and Russian 15-year-olds. Adolescents from the three cultural contexts differed in terms of their relationships with parents and peers but were similar in valuing both individualism and collectivism highly. Individualistic values were positively linked to adolescents’ peer acceptance in individualistic cultures, whereas collectivistic values of adolescents were positively associated with the quality of their relationships with parents in all cultures. Across cultures, maternal and paternal admiration showed the strongest positive association with peer acceptance of adolescents. Among Estonian adolescents, further associations emerged: higher levels of intimacy with fathers and conflict levels in both mother-child and father-child relationship were related to adolescents’ lower peer acceptance. The results are discussed from a social-cultural perspective.publishe

Maternal values and parenting and Estonian, German, and Russian adolescents' friendship satisfaction

The study examined the extent to which the sociocultural context shapes mothers' values and parenting patterns and moderates associations between adolescents' perceptions of mothers' acceptance and control and adolescents' friendship satisfaction. Questionnaire data were collected from a total of 834 Estonian, German, and Russian middle adolescents and their mothers. The findings indicated culture-specific patterns and meanings of parenting. In all cultures, mothers who valued interdependence more highly considered children's social-oriented characteristics more important. German and Russian maternal behavior was linked to their parenting goals. For instance, German mothers who considered adolescents' obedience more important were more controlling. Although boys and girls perceived mothers' behavior somewhat differently, maternal acceptance (but not control) predicted both boys' and girls' friendship satisfaction in all cultures.publishe

Helping Parents With Chores or Going Out With Friends : Cultural Differences in Adolescents' Responses to Potentially Conflicting Expectations of Parents and Peers

The study examined cultural similarities and differences in how adolescents deal with conflicting expectations of parents and peers. It was tested to what extent adolescents’ interdependence values and satisfaction with family and friendships predict the way they would solve the disagreement, where they had planned to go out with friends, but their parents wanted them to stay at home to do chores. Moreover, adolescents’ reasons for their reported actions were examined. The sample included 894 Estonian, German, and Russian adolescents (M age around 15 years). Russian adolescents were more likely than their Estonian and German peers to comply with parents’ requests. This was possibly due to interdependence values being more important for them. Satisfaction with family relationships and friendships was not linked to adolescents’ compliance. Adolescents from all cultures were similar in terms of suggesting self-oriented reasons for noncompliance, while Estonian and German adolescents expressed their need for autonomy more explicitly. Russian adolescents were, however, more oriented to maintaining good relationships with parents and friends, respectively, in their reasons for compliance and noncompliance. They were also less likely to suggest compromise.publishe