Ühiste seisukohtade protokoll arstkonna ja ravimitootjate vahelisest koostööst

1. Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL), ja ravimitootjad, keda esindab Ravimitootjate Liit (RL), olles teadlikud oma otsesest vastutusest patsientide ja ühiskonna ees, peavad oluliseks koostada juhised võimalike eetiliste konfl iktide vältimiseks omavahelistes suhetes. Käesolev ühisdeklaratsioon lähtub Euroopa Arstide Alalise Komitee (CPME) ning Euroopa Ravimitootjate Föderatsiooni ja Liitude (EFPIA) samasisulisest deklaratsioonist. Eesti Arst 2008; 87(1):59−6

Eesti arstid ja Euroopa Liit

Aastatel 1995–2001 töötas Euroopa Liidu aktiivsest töövõimelisest elanikkonnast 10% tervishoiuvaldkonnas. Tervishoid mõjutab regionaalset arengut ja majanduskasvu. Euroliidus on probleemiks tervishoiutöötajate vananemine: ajavahemikul 1995–2000 kasvas seal üle 45aastaste arstide arv 57%. Tervishoiutöötajate puudujääki saaks korvata koolitatavate arvu suurendamise, nende aktiivse värbamise ja erialale kinnistamise kaudu. Samas on vajalik täiendavalt investeerida meditsiiniõppesse. Eesti Arst 2005; 84 (2): 98-10

Euroopa Liit aktsepteerib Eesti tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni

Liitumisel Euroopa Liiduga laieneb ka Eestile üks avatud ühisturu aluspõhimõtetest: töötajate võimalus vabalt valida töö- ja elukohta üle Euroopa. Lisaks Eesti arstide palju laiematele võimalustele välismaal töötada, tähendab see muudatus võimalust ka teiste riikide arstidel töötada Eestis

Eesti ravimitootjate turundustavade koodeks

Rahvusvaheline Ravimitootjate Liit Eestis (RRLE) asutati 1996. aastal. Siis võeti ka vastu esimene eetika koodeks. Nüüdseks on välja töötatud RRLE ja Eesti Geneeriliste Ravimite Liidu (EGRAL) ühine eetika-turundustavade koodeks, mille RRLE allkirjastas 17.06.2005 ja EGRAL 26.10.2005. Eesti Arst 2006; 85 (3): 165–17

Eesti Arstide Liit aastal 2002

Lõppevat aastat võib Eesti Arstide Liidu töös pidada edukaks. Eestseisus koosseisus Andres Kork, Andres Lehtmets, Jaan Lemendik, Toomas Kariis, Peeter Mardna, Margit Närska, Indrek Oro ja Mall- Ann Riikjärv töötas koos teist aastat ning kohtus aasta jooksul kokku kaheksal korral. Volikogu koosolekud toimusid 27. aprillil ja 26. oktoobril. Olulisemad arutusel olnud teemad olid palga- kokkulepe ja selle täitmine, palgaläbirääkimiste põhiseisukohad aastaks 2003, vastutus- kindlustusleping liikmetele ning liikmemaksu suurus

Eesti Arstide Liidu tegevus 2006. aastal. EAL presidendi ettekanne üldkogule

25. novembri 2006. aasta seisuga oli Eesti Arstide Liidus 2737 liiget. Liidu tegevust korraldas eestseisus, kuhu kuulusid Diana Ingerainen, Toomas Kariis, Andres Kork, Andres Lehtmets, Peeter Mardna, Margit Närska, Indrek Oro ja Vallo Volke. Eestseisus pidas 5 koosolekut. Eesti Arst 2006; 85 (12): 850–85

Information Guide: Eesti. February 2013

Teabebrošüür Eesti Vabariiki käsitlevate infoallikate kohta, mis esitab erinevaid hüperlinke nii European Sources Online’i veebilehtedele kui ka välistele teabeallikatele (For other language versions of this record click on the original url

Kas farmaatsiatööstuse toetustel on kohta arstide täienduskoolituses?

Eesti Arst 2014; 93(6):317–31

Sel aastal tuli kevad teisiti

Kõikjal räägitakse rahast. Majanduslangus, kokkuhoid, negatiivne lisaeelarve ja palkade külmutamine on muutunud lendsõnadeks. Analüütikutel ja oraaklitel on käed tööd täis, pessimistid ennustavad kriisi, optimistid on optimistlikumad. Eesti Arst 2008; 87(5):331−33

Asbestiprobleem Eestis lahendamata

Artikli eesmärgiks on anda ülevaade asbestiprobleemist maailmas ja Eestis. Oma hinnatavate omaduste tõttu on asbest leidnud ulatuslikku kasutamist ehitustegevuses ja paljudes tööstusharudes. Tervisekahjulike omaduste tõttu (asbestoos, kopsu vähk, mesotelioom) on asbesti kasutamist järsult piiratud, eriti EL riikides. Asbestiga seonduvad uuringud Eestis katkesid 2000. aastal, kui nende tööde rahastamine lõpetati. Oluline on pooleli jäänud tööd jätkata: elimineerida asbest välis- ja töökeskkonnast, koostada asbestiga kokku puutunud töötajate register ja käivitada nende korrapärane monitoo ring, korraldada asbestoosi diagnostikat (senini on diagnoositud vaid 2 asbestoosijuhtu) jm. Eesti Arst 2006; 85 (1): 32–4