Entomovektortehnoloogiast tuleneva lisatolmeldamise ja hahkhallituse tõrjumise efektiivsus aedmaasika sortidel ’Polka’ ja ’Sonata’

Abstract

Aedmaasikas on maailmas üks enam kasvatatavaid marjakultuure. Kuigi enamik aedmaasika Fragaria x ananassa sortidest on isetolmlemisvõimelised, aitab risttolmlemine kaasa suuremate ja kõrgema kvaliteediga viljade moodustumisele (Klatt jt., 2014). Puudulikult tolmeldatud õitest arenenud viljad on sageli ebakorrapärase kujuga ja väiksemad. Lisaks on hästi tolmeldatud viljad ka paremini värvunud, tugevama viljalihaga ning säilivad korjamisjärgselt kauem (Klatt jt., 2014). Aedmaasika põhiliseks kahjustajaks on hahkhallitus, Botrytis cinerea (Legard jt., 2000), mille tõrjumisel on sünteetiliste preparaatide kõrval osutunud efektiivseks ka mullaseen Gliocladium catenulatum. Selle seene eoseid ja hüüfitükke sisaldavat preparaati PrestopMix võib pritsida vesilahusena taimedele, kuid selle meetodi puhul satub palju preparaati taime lehtedele või reavahedesse. Ühena uudsetest meetoditest tegeletakse viimastel aastatel üle terve maailma entomovektortehnoloogia välja töötamisega (Hokkanen ja Menzler-Hokkanen, 2009; Reeh jt., 2014). Mesilaste kasutamisel siirdajate ehk vektoritena on preparaadi kulu väga väike, sest pulber kantakse otse õide, kus toimub põhiline hahkhallitusse nakatumine (Legard jt., 2000). Lisaks toimivad mesilased samaaegselt ka tolmeldajatena. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui suurt saagilisa annab lisatolmeldamine aedmaasika sortidel ’Polka’ ja ’Sonata’ ning ühtlasi uurida bio-fungitsiidi PrestopMix efektiivsust hahkhallituse mahasurumisel entomovektortehnoloogia abil