The Model for Establishing a Modern Railway Training and Competency Center Based on Tallinn University of Applied Sciences

Peamine probleem, mida lõputöös käsitleti, on spetsialistide puudus raudteesektoris ning tänapäevastele nõudmistele vastava koolitus- ja pädevuskeskuse puudumine. Praeguses olukorras peavad raudteesektori ettevõtted ise korraldama oma töötajate koolitusi, mis suurendab nende kulusid ja ressursikasutust. Hariduskeskuse loomine aitaks leevendada spetsialistide puudust ning tõsta töötajate erialase ettevalmistuse taset, pakkudes nii sektori ettevõtetele kui ka töötajatele keskset ja tõhusat koolitusplatvormi. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada kaasaegne koolitus- ja pädevuskeskuse mudel, mis põhineb raudteesektori ettevõtetest kogutud andmetel, sektori spetsiifilistel vajadustel ja rahvusvaheliste koolituskeskuste parimatel praktikatel. Selline mudel aitaks luua struktuuri ja metoodika, mis toetaks Eesti raudteesektori konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Peamiseks meetodiks oli veebipõhise küsimustiku kasutamine, mis saadeti erinevatele raudteesektori ettevõtetele. Küsimustiku kaudu koguti kvantitatiivset statistilist teavet ning avatud küsimusi, mis võimaldasid süvitsi uurida spetsialistide puudust, koolitusvajadusi ja ootusi koolituskeskusele. Lisaks viidi läbi võrdlus rahvusvaheliste koolituskeskuste praktikate ja sektori kohalike vajaduste vahel, et määratleda võimalikud arengusuunad. Tulemuste põhjal tehti järeldused ja soovitused koolitus- ja pädevuskeskuse arendamiseks, arvestades nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kontekste. Peamine järeldus oli, et spetsialistide puudus raudteesektoris on laialt levinud ja mõjutab olulisi töövaldkondi, sealhulgas inseneritööd, juhtivspetsialiste ja oskustöölisi. Eriti tõsteti esile inseneride puudust, mida märkis valdav enamus vastanutest. Samuti viidati vajadusele kvalifitseeritud töötajate järele, kellel on spetsialiseeritud oskused, näiteks ERTMS-süsteemide juhtimine ja rahvusvaheliste regulatsioonide tundmine. Järelikult on selge, et raudteesektoris on vaja investeerida spetsialistide koolitamisse ja ümberõppesse, et täita tööturul esinevaid lünki. Teiseks oluliseks järelduseks oli koolitusvajaduste spetsiifika. Vastajate hinnangul on kõige olulisemad koolitused seotud ohutusprotseduuride, tehnilise hoolduse ja remondi ning uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamisega. Eelistati programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kus simulaatorite ja reaalseadmetega harjutused mängivad olulist rolli. Need tulemused rõhutavad mitmekülgse ja kaasaegse koolituspakkumise vajadust, mis vastab sektori tehnilistele ja praktilistele nõudmistele. Järeldustest selgus ka, et rahvusvaheline koostöö ja ingliskeelsete kursuste pakkumine on olulised tegurid. 32 Uuringu tulemusel tehti mitmeid praktilisi soovitusi, mis võivad aidata kaasa raudteesektori arengule ja koolitus- ning pädevuskeskuse loomisele. Esiteks soovitati luua mitmekülgne koolitus- ja pädevuskeskus, mis keskenduks raudteesektori spetsiifilistele vajadustele. Keskus peaks pakkuma programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kasutades kaasaegseid simulaatoreid ja reaalseadmeid. See tagaks, et spetsialistid saaksid oma oskusi rakendada reaalsetes töötingimustes, tõstes nende professionaalset taset ja sektori konkurentsivõimet. Teiseks tuleks koolituskeskuse programmidesse integreerida rahvusvahelised standardid ja regulatsioonid, valmistades õppijaid ette tööks globaalsel turul. Oluline on arendada rahvusvahelist koostööd, kaasates välismaiseid eksperte ning pakkudes ingliskeelseid kursusi. See mitte ainult ei paranda Eesti spetsialistide kvalifikatsiooni, vaid meelitab ka välisõppijaid, muutes keskuse rahvusvaheliselt tunnustatud hariduskeskuseks. Kolmandaks soovitati kavandada keskuse infrastruktuur ja seadmed nii, et need toetaksid innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. See hõlmab simulaatorite ja digitaalsete lahenduste pidevat uuendamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selline lähenemine võimaldaks koolitusprogrammide ajakohasust ja vastavust sektori vajadustele. Samuti tuleks teha tihedat koostööd raudteesektori ettevõtetega, et koolitusprogrammid vastaksid tööturu nõudmistele. Regulaarne tagasiside sektori ettevõtetelt võimaldaks koolituskavu pidevalt täiustada. Uuringul oli ka mitmeid piiranguid, mis võisid mõjutada tulemuste esinduslikkust. Esiteks olid küsitluse vastused peamiselt pärit Rail Baltic Estonia OÜ esindajatelt, mistõttu võisid teised sektori ettevõtete seisukohad jääda vähem esindatuks. Samuti oli valim suhteliselt väike, mistõttu ei saa tulemusi täielikult laiendada kogu raudteesektorile. Avatud küsimuste vastused võisid varieeruda vastajate isikliku kogemuse ja ettekujutuste tõttu, mis võis mõjutada andmete tõlgendamist. Edasistes uuringutes tuleks kaasata rohkem raudteesektori ettevõtteid ja huvirühmi, et saada terviklikum ülevaade sektori vajadustest. Lisaks võiks läbi viia süvaintervjuusid sektori juhtivate spetsialistidega, et täiendada küsitlusandmeid. Tulevikus võiks keskenduda rahvusvaheliste koolituskeskuste parimate praktikate põhjalikumale analüüsile ja nende integreerimisele Eesti konteksti. Samuti tasuks uurida koolitus- ja pädevuskeskuse rahastamisvõimalusi ning koostööpotentsiaali nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.This thesis explores the challenges and needs within the railway sector, particularly focusing on the shortage of specialists and the absence of a modern training and competency center in Estonia. Through a structured analysis, the study identifies key gaps in skills and knowledge among railway professionals, which are critical for the sector’s sustainable development and international competitiveness. The research employed both quantitative and qualitative methods, including a survey distributed to railway sector companies, to gather data on current training needs and deficiencies. The findings revealed a significant lack of skilled engineers, specialists, and technicians, and highlighted a demand for up-to-date training programs that align with international standards. The analysis also pointed out the need for practical training that integrates new technologies and safety protocols. Based on these findings, the thesis proposes the establishment of a modern training and competency center that can offer a range of courses tailored to meet the sector’s demands. The center would focus on practical and theoretical training, international exchange programs, and the integration of the latest digital learning tools. The proposed model aims to address the sector’s needs, improve workforce skills, and enhance the overall professional standards in the railway industry in Estonia. The study also acknowledges the limitations of the current research, such as the limited sample size and potential biases due to the high response rate from one major sector player, Rail Baltic Estonia. To further support the development of the center, future research could explore additional funding opportunities, evaluate international best practices, and assess the long-term impact of these training initiatives on the railway sector’s sustainability and competitiveness

Compliance of Inventory Accounting with the Estonian Financial Reporting Standard on the Example of a Manufacturing Company

Lõputöö teemaks on „Varude arvestuse vastavus Eesti Finantsaruandluse standardile tootmiettevõtte näitel“. Teema valik tuli huvist uurida, kas antud ettevõtte varude arvestus vastab nõutele ning kas on võimalik seda optimatiseerida. Tegemist on ettevõttega, mille suur osa äritegevusest sõltub varude juhtimisest. Lisaks avaldas ettevõtte juhatus soovi varude arvestuse üle kontrollimiseks. Teema on aktuaalne, kuna raamatupidamiskohustuslane peab koostama ja esitama majandusaasta aruande. Aruande kasutaja, kellel on piisavad finantsalased teadmised, saab aruandest teavet raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta, mis on esitatud asjakohaselt ja tõepäraselt. See teave on hädavajalik, et teha adekvaatseid majandusotsuseid. Varude väärtuse määramine ja nende õige kajastamine on kriitilise tähtsusega, kuna varude hindamise või ebaõige kajastamise vead võivad märkimisväärselt mõjutada ettevõtte finantsnäitajaid. Seetõttu on oluline, et varude arvestus oleks täpselt ja nõuetele vastavalt tehtud. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Tender Ehitus OÜ varude arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks töötati algselt läbi varude arvestusele kehtestatud seadused ja nõuded koos erialase kirjanduse soovitustega. Seejärel koostati empiirilise uuringu metoodika. Selgitati välja uuritava ettevõtte varude arvestuse ja kajastamise kord. Võrreldi uuritava ettevõtte varude arvestuse ja kajastamise korda töö esimeses pooles loodud teoreetiliste nõuetega. Analüüsi tulemuste põhjal tehti järeldused ja tulemuste põhjal parendusettepanekud majandusüksuse pearaamatupidajale varude arvestuse Eesti finantsaruandluse standardiga vastavusse viimiseks. Tender Ehitus OÜ varud koosnevad peamiselt tootmisprotsessis kasutatavatest palkidest ja muudest ehitusmaterjalidest, samuti pooleliolevatest ja valminud palkmajade konstruktsioonidest. Tootmisettevõtte varudeks 31.12.2023 a seisuga on tooraine ja materjal ning lõpetamata toodang. Varude arvele võtmine toimub soetusmaksumuses, mis koosneb ainult otsekuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende asukohta ja seisundisse. Üldkulusid soetusmaksumusel ei arvestata. Vandeaudiitor Andres Soosalu on kirjutanud, et üldkulude välja jätmise soetusmaksumusel mõjutab finantsnäitajaid, sest varad on alahinnatud ja kulud ülehinnatud. Juhtkonna hinnangul on arvestamata üldkulude osatähtsus soetusmaksumusel minimaalne ja ei mõjuta oluliselt ettevõtte finantsnäitajaid. Autori poolne soovitus on juhtkonnal üle vaadata üldkulude osatähtsus soetusmaksumusel ja need sinna vajadusel lisada. Valmistoodangu üle arvestust ei peeta. Lõpetamata toodangut kajastatakse ettevõttesse toorainena sisse tulnud, kuid juba töödeldud materjale nende soetusmaksumuses. Varude arvele võtmine on sise-eeskirjas ebatäpne, sest soetusmaksumusele ei ole üldkulusid lisatud. Ettevõtte rakendatud varude arvestus toetub pidevale arvestussüsteemile, mis võimaldab jooksvalt jälgida varude liikumist ja seisu. Arvestust peetakse Merit Aktiva tarkvaras, kus on eraldi moodulid laoarvestuse ja raamatupidamiskannete koostamiseks. Süsteem võimaldab reaalajas jälgida materjalide sisse- ja väljaminekuid. Kuigi pearaamatupidaja sõnul teeb tarkvara varude kulukohtade jagamise keeruliseks, on sellest olenemata varude jaotus objektipõhiselt või tööetappide kaupa detailselt välja toodud. Varude inventeerimine toimub OÜ Tender Ehitus sisekorra alusel kord aastas, eelistatult aruandeaasta lõpu seisuga või hiljemalt kaks kuud enne selle lõppu. Intervjuu käigus selgus, et varudele tehakse inventuuri igakuiselt. Inventuur viiakse läbi inventeerimiskomisjoni poolt, kes koostab inventuuri lugemislehed (inventeerimislehed), kuhu kantakse füüsiliselt tuvastatud kogused ja nende seisukord. Seejärel koostatakse inventuuri akt, kus kajastatakse loendatud ja raamatupidamislike koguste erinevused ning esitatakse vajadusel ettepanekud korrigeerimiseks. Võib järeldada, et sise-eekirja inventeerimise kord vastab nõuetele, kuid vajab täiendamist. Ettevõtte varude edasine kajastamine bilansis toimub kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Kui varude neto realiseerimismaksumus on langenud alla soetusmaksumuse, hinnatakse varud alla ja vahe näidatakse aruandeaasta kuludes. Varude allahindluse järgnevaks perioodiks määrab juhatus koos aruandeaasta lõpus tehtava korralise inventuuri lõppaktiga. Varude allahindluse määra suuruse otsustab juhatus, tuginedes aruandeaasta jooksul väärtust oluliselt kaotanud palgivarude hulgale, mis on järgneva aasta hinnanguliseks palgivarude allahindluseks. Varude edasine kajastamine ettevõttes vastab Eesti finantsaruandlus nõuetele ja on sise-eeskirjas detailselt välja toodud. Autor jõudis järeldusele, et ettevõttes rakendatud arvestuspõhimõtted vastavad üldiselt Eesti finantsaruandluse standardi nõuetele. Ettevõtte tegevus eeldab suurte varude hoidmist, mistõttu nende korrektne arvestus ja hindamine on olulised finantsaruandluse usaldusväärsuse seisukohalt. Peamised ebakõlad tulevad sise-eekirjas sätestatud ja reaalselt toimuva vahel. Kuigi sise-eeskiri vastab Eesti finantsaruandluse standardi nõuetele, siis autori arvates vajaks sise-eekiri täiendamist, et oleks täpsem ülevaade varude arvestuse korrast. Ettevõttele tehtud parendusettepanekud: • parandada vead raamatupidamise sise-eeskirjas; • lisada üldkulud soetusmaksumusele. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.In the author’s opinion, the objective of the thesis was achieved. The topic of the thesis is “Compliance of Inventory Accounting with the Estonian financial reporting standard on the Example of a manufacturing company.” The thesis consist of 45 pages which contains 11 tables and 3 figures with 18 cited sources. The topic is relevant because an accounting entity is required to prepare and submit an annual report. A knowledgeable user of the report must be able to obtain relevant and truthful information about the financial position, performance, and cash flows of the entity in order to make adequate economic decisions. The correct valuation and recognition of inventories is critical, as errors in inventory measurement can significantly affect a company’s financial indicators. Therefore, it is essential that inventory accounting is accurate and compliant with applicable standards. The objective of the thesis was to determine the compliance of Tender Ehitus OÜ’s inventory accounting with the Estonian financial reporting standard. To achieve this goal, the legal requirements and literature related to inventory accounting were first reviewed. Then, the methodology for the empirical study was developed. The company’s inventory accounting and recognition procedures were examined and compared to the theoretical requirements established in the first part of the thesis. Based on the analysis, conclusions were drawn and improvement proposals were made to the company’s chief accountant to bring the inventory accounting into full compliance with the Estonian financial reporting standard. The thesis primarily employs a quantitative research method and follows a deductive approach. Material for the research is collected through document review and a semi-structured interview with the chief accountant. Documents reviewed were related to the company’s inventory accounting such as: accounting records, internal regulations, financial statements and other documents related to inventory accounting. The research material was collected using a method that allows for numerical measurement and the acquisition of measurable results. The thesis concludes that the inventory accounting principles used by the company generally comply with the Estonian financial reporting standard. As the company holds significant inventories, proper accounting and valuation are essential for reliable financial reporting. The main discrepancies lie between the internal rules and actual practices. Although the internal procedure meets the formal requirements, it should be updated for greater accuracy and transparency. The following improvement proposals were made to the company: • Correct errors in the internal accounting procedures. • Include oncosts in the acquisition cost of inventories

SAE E-Baja Buggy Electrical System Design

Lõputöö eesmärk oli rakendada õpingute käigus saadud teadmisi ning luua toimiv elektrisüsteem e-bagile, mis oleks võimalikult lähedane e-Baja SAEINDIA reeglitele. Valiti lahendus, mis on SAEINDIA nõuetele võimalikult sarnane. Lõplikult reeglitega vastavusse viimiseks tuleb vähendada võimsust näiteks piirates gaasipedaali andurit või selle liikumisulatust. Töö käigus tekkinud takistuste lahendamine nõudis loovust, koostöö oskust teiste meeskonna liikmetega ja probleemide lahendamise võimet. Koostöös pidurimeeskonnaga sai paigaldatud armatuurile ka pidurite juhtimise seadeldised ning koostöös jõuülekande meeskonnaga leidsime võimaluse aku täpselt ära mahutada. Keerukuste poole pealt tuli esile gaasipedaali anduri sobitamine, mille lahendamiseks loodi korpus ja hammasülekanne. Bagi ja vajalike detailide testimiseks kasutati nii CAD tarkvara siseseid arvutusi kui ka füüsilist testimist. Testimisel tuvastatud probleemidest selgus, et kõik esmased lahendused ei ole täiuslikud ning on veel mitmeid tähelepanu vajavaid asju, mis tähendab, et projekt ei ole veel täielikult valmis. See loob võimaluse järgmistele tudengitele õppida esimestest vigadest ning luua parem versioon. Valminud lõputöö on heaks alustalaks kutsekoolidele, kes võtavad ette sarnaseid projekte ning järgmistele tudengitele, kes selle bagiga jätkavad. Tulevikus vajavad lahendamist süsteemis tekkinud vead, edasise arengu poolelt saab lisada telemeetria seadeldise ning parendada valgustust Peale lõplikke töid tuleb läbi viia erinevad testimised kuniks sõiduk on täiesti töökindel. Lõputöö käigus omandatud teadmised ja kogemused ei ole ainult akadeemiline väärtus ainult tudengile vaid ka inseneeria valdkonnale üldisemalt. Loodud töö on väärtuseks noortele kutsekooli õpilastele, kelle poole antud projekt suunatud on.This thesis aimed to create working electrical system for the e-baja. Although there were no requirements set for building the vehicle the team set an example with e-Baja SAEINDIA rules. While many requirements were met, there were some of those that did not make it, such as the motor's power and battery voltage exceeding the limits. The project involved overcoming challenges through teamwork and problem-solving skills, including working with other teams from project, such as the brake team for placing the brake control systems and powertrain team to fit the battery. Also the acceleration sensor needed a special fastening and gears. To test the details a CAD simulations were made and physical testing was done. The physical test revealed areas that need to be fixed, providing valuable lessons for future students. The thesis is made to be a Foundation for vocational schools and for the students that keep working on this project. Future developments should focus on fixing the inner issues of system, adding telemetry device and lighting. The project gives academic value to the student and practical value to the engineering field by inspiring young people

Automation of Standard Warehouse Processes Using AGV Robotics: A Case Study of Coop Logistics Center

Käesolev arendusuurimus keskendus standardsete laoprotsesside automatiseerimisele AGV (autonomous guided vehicle) robottehnoloogia abil Coop Eesti Keskühistu Logistikakeskuse tavalao pakendi kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsessi näitel. Uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida antud protsessi robotiseerimise võimalusi. Töö tulemusena esitati soovitused sobiva robottehnoloogia kasutamiseks arvestades investeeringu tasuvusaega, kasutegurit ja võimalikke rakendusriske. Sarnaselt kogu maailma ja Euroopa riikide logistika- ja laomajanduse ettevõtetele seisab ka Eesti logistikasektor silmitsi mitmete väljakutsetega, näiteks tööprotsesside efektiivsuse parandamine, ressursside optimeerimine, suurenev tööjõupuudus, rutiinsete ja kõrge koormusega tööülesannete tõttu suur personali voolavus ning kasvavad tööjõukulud. Protsesside robotiseerimine pakub nimetatud probleemidele lahendusi vähendades tööjõu vajadust, parandades töökeskkonda ja suurendades protsesside efektiivsust. Töö analüüs kinnitab, et AGV robotite kasutuselevõtt võimaldab optimeerida standardseid, korduvaid ja rutiinseid ülesandeid muutes need kiiremaks ja tõhusamaks. Uurimustöö läbiviimiseks rakendati kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, sealhulgas intervjuusid, vaatlusi ja pakkumiste võrdlust. Kaardistati pakendite kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsess ning modelleeriti olemasolev (AS-IS) ja robotiseeritud tulevikuprotsess (TO-BE). Uurimustöö käigus leiti vastused püstitatud uurimisküsimustele. Protsesside robotiseerimise eelistena toodi töös välja, et robotiseerimine vähendab tööjõupuudust, personali voolavust, alandab tööjõukulusid ning tõstab protsesside efektiivsust ja kiirust. Lisaks paranevad töökeskkonna ohutus ja töötingimused, väheneb inimvigade arv, robotite töö on täpsem ning suureneb tööprotsesside järjepidevus. Robotid võimaldavad töötada 24/7 pakkudes stabiilsust ja paremat tootlikkust. Robottehnoloogia rakendamisel on püsikulud paremini juhitavad ja ennustatavad pakkudes stabiilseid kulusid võrreldes muutuvate tööjõukuludega. Robottehnoloogia kasutus pakub paindlikkust protsessides, kus vajadusel on võimalik lihtsalt lisada või eemaldada roboteid vastavalt nõudluse muutumisele. Robotite varustuses olevad andurid ja sensorid aitavad muuta töökeskkonna ohutumaks vältides kokkupõrkeid ja õnnetusi. Robottehnoloogia valikul tuleb hinnata protsessi eripära, näiteks tühjendavate konteinerite suurust, kaalupiiranguid ja sobivust keskkonnatingimustega. Lisaks tuleb arvestada, millist akutehnoloogiat soovitakse kasutada (eelistatuna liitiumakud), navigatsioonisüsteemide sobivust ja integreerimise võimalust olemasoleva ERP tarkvaraga. Olulisel kohal on tarnija poolt tehnilise toe ja hooldusteenuse pakkumise suutlikkus ning kiirus, kuna roboti tehnilisest rikkest tingitud iga seisuminut on lisakulu. Tehnoloogia valimisel tuleb arvestada olemasoleva ruumiplaneeringuga ja teiste tehnoloogiate ning protsessidega millega robottehnoloogia integreeritakse, näiteks kas tööpiirkonnas kasutatakse veel teisi tehnoloogiaid või seal alal töötavad inimesed. Uurimustöö käigus tehtud analüüs näitas, et tavalao pakendite kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsessi robotiseerimise investeering on hinnanguliselt tasuv kaheksa aasta jooksul. Pika tasuvusaja tingib esmane suur investeeringu maksumus, samas on tööjõukulu Eestis madalam võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kui mujal Euroopas ja maailmariikides on juba mõnda aega edukalt rakendatud robottehnoloogiat logistika ja laomajanduse protsessides, siis Eestis on veel vara robottehnoloogia laialdaseks kasutuseks antud valdkondades. Samas võib antud investeering olla strateegiliselt oluline, et suurendada protsessi efektiivsust ja vähendada tööjõuriski pikaajaliselt. Protsesside robotiseerimine näitab ettevõtte innovatiivsust ja tõstab ettevõtte atraktiivsust tööturul ning konkurentsis. Millised on robottehnoloogia juurutamise raskused, takistused ja hirmud? Peamisteks raskusteks on õige tehnoloogia valik vastavalt tegelikule vajadusele ja soovitud eesmärgile, integreerimine olemasolevate protsessidega, töötajate vastupanu muutustele ning algse investeeringu suurus. Personalil võib esineda hirme töökohtade kaotamise ees ja tööõnnetuste osas. Nimetatud riskide leevendamiseks on oluline töötajate varajane kaasamine, koolitamine ja efektiivne kommunikatsioon. Projekti alustamisel ei tohiks püstitada ebarealistlikke ootusi robotiseerimisele ega alaplaneerida kulude eelarvet ja ajagraafikut. Valmis tuleb olla projekti käigus tekkivate ootamatuteks lisakuludeks ja lisanduvale ajakulule. Robotiseerimise projekti juhtimine nõuab hoolikat planeerimist, koordineerimist, tõhusat riskijuhtimist ning tagavaraplaani olemasolu. Ei tohi unustada küberturvalisuse olulisust. Uurimustöö kinnitab hüpoteesi, et robottehnoloogia kasutamine standardsetes laoprotsessides aitab vähendada tööjõupuudust ja tööjõukulusid suurendades samal ajal protsesside tõhusust ja kiirust. Töö tulemusi saab rakendada Coop Eesti Keskühistu Logistikakeskuses pakkudes lisandväärtust teistele Eesti logistikasektori ettevõtetele, kes kaaluvad loaprotsesside robotiseerimist.This thesis research focused on automating standard warehouse processes using AGV (Autonomous Guided Vehicle) robotic technology, taking as an example the process of emptying and replacing packaging collection containers in the general warehouse of Coop Estonia Logistics Center. The primary objective of the study was to survey and analyze the possibilities of robotizing this process. As a result of the research, recommendations were presented for the use of suitable robotic technology, considering investment payback time, efficiency benefits, and potential implementation risks. Like logistics and warehouse management companies globally and in other European countries, the Estonian logistics sector faces several challenges, such as improving process efficiency, optimizing resources, addressing labor shortages, mitigating high employee turnover due to repetitive and high-stress tasks, and with labor costs. Process robotization offers viable solutions to these issues by reducing the need for labor, improving the work environment, and increasing process efficiency. The analysis confirms that the introduction of AGV robots enables the optimization of standard, repetitive, and routine tasks, making them faster and more efficient. To conduct the research, both qualitative and quantitative methods were employed, including interviews, observations, and bid comparisons. The process of emptying and replacing packaging collection containers was surveyed, and both the current state (AS-IS) and the robotized future process (TO-BE) were modeled. The thesis looked at the answers to the following questions: 1. What are the advantages of process robotization? 2. How to choose the right robotic technology? 3. What is the investment required to robotize a standard process, and what is the estimated payback period? 4. What are the challenges, obstacles, and fears related to the implementation of robotic technology? The thesis hypothesized that applying robotic technology to standard warehouse processes helps mitigate labor shortages and reduce labor costs while improving process efficiency and speed. Advantages of Process Robotization. Robotization reduces labor shortages and employee turnover, lowers labor costs, and enhances process efficiency and speed. Additionally, it improves workplace safety and conditions, decreases human error, and ensures more precise and consistent operations. Robots can operate 24/7, providing stability and increased productivity. Implementing robotic technology results in more manageable and predictable fixed costs compared to fluctuating labor expenses. The technology also offers flexibility, allowing easy addition or removal of robots based on demand changes. Sensors and detectors integrated into robots enhance workplace safety by preventing collisions and accidents. When selecting robotic technology, it is crucial to assess process-specific requirements, such as the size and weight limits of the containers to be emptied and compatibility with environmental conditions. Battery technology (e.g., preference for lithium batteries), navigation systems, and integration capabilities with existing ERP software must also be considered. Technical support and maintenance services provided by the supplier are critical, as downtime due to robot malfunction incurs additional costs. Integration with existing spatial planning, other technologies, and ongoing processes is essential, particularly in work areas shared with other technologies or human operators. The analysis revealed that the investment in robotizing the process of emptying and replacing packaging collection containers in a general warehouse has an estimated payback period of eight years. This relatively long payback time is due to the high initial investment costs and the comparatively low labor costs in Estonia compared to other European countries. While robotic technology has been successfully implemented in logistics and warehouse management processes across Europe and worldwide, its widespread adoption in Estonia may still be in its early stages. However, this investment could be strategically important for enhancing process efficiency and mitigating long-term labor risks. Furthermore, process robotization demonstrates the company's innovation and increases its attractiveness in the labor market and its competitiveness. The main challenges of implementing robotic technology include selecting the appropriate technology to meet actual needs and goals, integrating it with existing processes, overcoming employee resistance to change, and addressing the high initial investment costs. Employees may fear job losses or workplace accidents. These risks can be mitigated by involving employees early, providing training, and maintaining effective communication. Setting realistic expectations for robotization, properly budgeting for costs, and planning the timeline are critical. Organizations must be prepared for unexpected additional costs and delays during project implementation. Managing a robotization project requires careful planning, coordination, effective risk management, and contingency plans. Cybersecurity is also a critical consideration. For automating the process of emptying and replacing packaging containers in Coop Logistics Center's general warehouse, the proposed solution involves deploying five AMR (Autonomous Mobile Robot) MiR250 Shelf Carriers. These robots can utilize existing containers by placing them on specialized frames. The estimated initial investment cost for this project is 533,005 €, covering robots, charging stations, MiR Fleet software, container frames, and other equipment and development costs. The robotization would save approximately 67,429 € annually in labor and forklift expenses. Assuming a robot lifespan of ten years, the total benefit from the project would be 674,290 €. The calculations show a payback period of eight years and a ROI of 27%. The thesis confirms the hypothesis that using robotic technology in standard warehouse processes helps reduce labor shortages and costs while increasing process efficiency and speed. The results of this thesis can be applied to Coop Estonia Logistics Center and provide added value to other companies in the Estonian logistics sector considering the robotization of warehouse processes

Improving the Efficiency of an Auto Technician

Uurimistöö teemaks on „Autotehniku efektiivsuse tõstmine“. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja uurida tehniku madala efektiivsuse põhjused ning leida võimalike lahendusi, mis suurendaks iga tehniku ja tulemusena ka autoremonditöökoja efektiivsust ning seeläbi tunni- ja töömüüki. Töö koosnes kolmest osast. Esimeses osas „Töökoja võtmemõõdikud“ anti ülevaate sellest, millest koosneb töökoja tulu, millised tegurid mõjutavad tulusid, mis on efektiivsus ja mis tegurid seda mõjuvad. Selles osas oli toodud ka Veho AS ettevõte struktuur ja kuidas toimub ettevõtte juhtimine. Olid toodud ka meetodid, mille kasutusele võtmine tõstab efektiivsust paljudel teistel ettevõttel. Teises osas, andis autor ülevaate valitud uurimismeetoditele ehk läbiviidud vaatlusele ja küsitlusele. Oli kirjeldatud, kuidas toimus vaatluse ja küsitluse ettevalmistus ja läbiviimine. Vaatlusel ja küsitlusel saadud info oli kaardistatud ja rühmitatud probleemi põhitüüpide järgi. Vaatluse käigus olid leitud autotehniku efektiivsust madaldavad tegurid: • Töökojas olemasolevate eritööriistade kättesaadavus; • Eritööriistade ebamugav asukoht; • Tööülesannete jaotamine; • Juhendite kättesaadavus; • Autotehniku töökoha korrashoid; • Tööde planeerimine. Küsitluse käigus olid välja selgitatud ka sellised efektiivsust takistavad faktorid nagu töökäsu ebakorrektsus ja tehase poolt ette nähtud ajakulu ehk tööaja normid. Kolmandas osas pealkirjaga „Järeldused ja parandusettepanekud“ olid üksikasjalikult kirjeldatud võimalikud lahendused kõigile vaatluse ja küsitluse käigus tuvastatud probleemidele. Samuti kirjeldas autor, mis on liigikaudsed ajakulud iga probleemi kohta. Kitsaskohtade kõrvaldamiseks pakkus autor muuta eritööriistade asukohta ja parendada suhtlusprotsessi töökoja autotehnikute vahel ja kliendinõustajate vahel. Ühtlasi tegi autor ettepaneku töökorralduse ehk töökäsu standardiseerida parema arusaamise tagamiseks ning võimaluse korral muuta tehase digitaalset keskkonda mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Töö käigus oli välja pakutud olulisi muudatusi rida, mis on suunatud autoteenindustöökoja efektiivsuse tõstmisele. Need muudatused omavad suurt praktilist väärtust ja võivad oluliselt parendada töökorraldust, vähendada kulusid ja suurendada tootlikkust. Kahjuks ei olnud antud lõputöö raames võimalik pakutud lahendusi praktikas ellu viia ajapiirangute tõttu. Ideaalses olukorras võimaldaks nende muudatuste pilootkatsete tegemine täpsemalt hinnata nende efektiivsust ja kohandada lähenemisviise vastavalt ettevõtte konkreetsetele tingimustele. Lähtudes üleval toodust jõudis autor järeldusele, et lõputöö eesmärk sai saavutatud, sest autotehnikute töö efektiivsust madaldavad probleemid olid tuvastatud ja nendele olid pakutud võimalikud lahendused. Käesoleva töö järeldusi võib kasutada autoremondiga tegeleva töökoja, protsesside ja võtmemõõdikute parendamiseks.The topic of the research is "Improving the Efficiency of an Auto Technician." The aim of this research was to identify the causes of low efficiency among technicians and to find potential solutions to enhance the efficiency of each technician, and consequently the workshop, thereby increasing hourly and job sales. The work consisted of three parts. In the first part, "Key Metrics of the Workshop," an overview was provided of what constitutes workshop revenue, which factors influence revenue, what efficiency means, and what factors affect it. This section also included the structure of the company Veho AS and how the company is managed. Additionally, methods were presented that, when implemented, can improve efficiency. In the second part, the author provided an overview of the selected research methods, namely the conducted observation and survey. It described how the observation and survey were prepared and carried out. The information obtained during the observation and survey was mapped and grouped according to the main types of problems. The observation identified factors that reduce the efficiency of auto technicians: • Availability of special tools in the workshop; • Inconvenient location of special tools; • Distribution of work tasks; • Accessibility of instructions; • Maintenance of the auto technician's workstation; • Work planning. The survey revealed additional factors hindering efficiency, such as inaccuracies in work orders and the time allocations prescribed by the manufacturer, i.e., standard working times. In the third part, titled "Conclusions and Improvement Proposals," possible solutions for all identified problems were described in detail. The author also outlined approximate time expenditures for each issue. To address the shortcomings, the author proposed relocating special tools and improving the communication process between the workshop's auto technicians and service advisors. Additionally, the author suggested standardizing work procedures, such as work orders, to ensure better clarity and, where possible, improving the factory's digital environment to make it more user-friendly and convenient. During the work, a number of significant changes were proposed aimed at improving the efficiency of the auto repair workshop. These changes have high practical value and could significantly improve labor organization, reduce costs, and increase productivity. However, due to time constraints within the scope of this thesis, it was not possible to implement the proposed solutions in practice. Ideally, conducting a pilot implementation of these changes in the real conditions of the workshop would allow for a more accurate assessment of their effectiveness and adjustment of approaches according to the specific conditions of the enterprise. Based on the above, the author concluded that the objective of the thesis was achieved, as the issues reducing the efficiency of auto technicians were identified, and possible solutions were proposed. The conclusions of this work can be used to improve the processes, key metrics, and operations of an auto repair workshop

Awareness of Financial Literacy and Financial Planning Among Students of TTK

Lõputöö koostati teemal Finantskirjaoskuse ja finantsplaneerimise teadlikkus Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite hulgas. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade finantskirjaoskuse ja finantsplaneerimise olemusest, selgitada välja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite teadlikkus rahaasjade planeerimise kohta ning tudengite finantskirjaoskuse tase, et teha järeldused ja anda soovitusi tudengite rahatarkuse teadlikkuse tõstmiseks. Valdkonna probleem on Eesti täiskasvanute teadmatus rahaasjade planeerimisest ning finantsplaani vajalikkusest. Lõputöö keskendus eraisiku finantsplaneerimise alustele, käsitledes finantskirjaoskust, säästmist, investeerimist ja riskide maandamist. Finantsplaneerimine aitab inimesel seada eesmärke, analüüsida oma rahalist olukorda ning teha teadlikke otsuseid turvalise majandusliku tuleviku nimel. Finantskirjaoskus tähendab mitte ainult teadmisi, vaid ka oskust neid teadmisi kasutada oma rahaasjade juhtimisel. Säästmine ja investeerimine on olulised finantsplaani osad, kusjuures investeeringud peaksid olema vastavuses inimese riskitaluvuse ja eesmärkidega. Finantsriskide hajutamine ja kindlustamine aitavad vältida suuri rahalisi kaotusi. Finantskirjaoskus on esmalt oluline igaühe jaoks isiklikult, kuid kui elanikkond omab häid teadmisi rahaga ümberkäimisest, avaldab see positiivset mõju ka riigi majandusele, muutes selle toimimise sujuvamaks ja stabiilsemaks. Seetõttu peaks riigil olema tugev huvi edendada elanike rahanduslikku teadlikkust ja pakkuda selles vallas haridust. Lõputöö uuring viidi läbi perioodil 13.02.2025 kuni 03.03.2025 veebi keskkonnas ning küsitluse koostamiseks kasutati Google Vorme. Uuringus oli kasutatud kombineeritud andmekogumismeetodit. Uuringu sihtrühamaks on Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilased ning kokku osales 137 üliõpilast nii päeva-kui ka sessioonõppest. Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite teadlikkus finantskirjaoskusest ja finantsplaneerimisest on üldjoontes keskmine võrreldes Kantar Emori poolt 2023. aastal läbiviidud Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuringus osalenud Eesti elanikega. Enamik tudengeid mõistab säästmise ja investeerimise olulisust ning kasutab selleks erinevaid meetodeid, nagu kogumiskontod ja investeerimine. Samas näitab uuring, et paljudel puudub rahaline puhver ootamatute kulude katmiseks, eriti noorematel tudengitel. Finantsteenuseid kasutatakse aktiivselt, kuid esineb teadmiste lünki vähem tuntud valdkondades. Pensioniks valmistumisel loodetakse riiklikele tugisammastele, kuid nähakse ka vajadust iseseisvaks kogumiseks. Finantskirjaoskuse tase hinnatakse valdavalt keskmiseks, kusjuures kogemustega vanemad tudengid on enesekindlamad. Rahaasjade õpetamine põhineb elulisel kogemusel, mitte varasemal kooliharidusel. Uuring toob välja vajaduse tugevdada finantsharidust erinevates vanuserühmades, pakkuda rohkem praktilist õpet ja tõsta teadlikkust kaasaegsetest finantsriskidest ja -võimalustest. Empiirilise uuringu tulemuste põhjal anti soovitusi, mis aitaksid parandada tudengite finantskirjaoskust ning finantsplaneerimist. Samuti soovitab autor viia läbi finantskirjaoskuse ja finantsplaneerimisalaseid loenguid, mis on seotud raha säästmise võimalustest ning finantstoodetest ja -teenustest. Lõputöö andis ülevaate finantskirjaoskuse, finantsplaneerimise ning finantsriskide kohta.This thesis was prepared on the topic of financial literacy and financial planning awareness among students of TTK. The aim of the thesis was to provide an overview of the nature of financial literacy and financial planning, to assess the awareness of TTK students regarding financial planning, and to evaluate their level of financial literacy in order to draw conclusions and present proposals for improving students’ understanding of financial management. The core problem addressed in this field is the general lack of awareness among Estonian adults about financial planning and the importance of having a financial plan. This thesis focuses on the fundamentals of individual financial planning, including financial literacy, saving, investing, and risk mitigation. Financial planning helps individuals set goals, analyze their financial situation, and make informed decisions for a secure economic future. Financial literacy involves not only acquiring knowledge, but also applying it to manage personal finances effectively. Saving and investing are essential components of a financial plan, and investments should align with an individual’s risk tolerance and goals. Diversifying and insuring against financial risks can help prevent significant financial losses. While financial literacy is crucial for each individual, a financially literate population also positively impacts the national economy, making it more stable and efficient. Therefore, the state should have a vested interest in promoting financial awareness and providing education in this area. The research for the thesis was conducted between February 13, 2025, and March 3, 2025, through an online survey created using Google Forms. A mixed-methods approach was used for data collection. The target group of the study was students of the TTK, with a total of 137 participants from both full-time and part-time study programs. The financial literacy and financial planning awareness among TTK students is generally at an average level compared to Estonian residents who participated in a financial literacy survey conducted by Kantar Emor in 2023. Most students understand the importance of saving and investing and use various methods such as savings accounts and investments. However, the study shows that many lack a financial buffer for unexpected expenses, especially younger students. Financial services are used actively, but knowledge gaps exist in lesser-known areas. When preparing for retirement, students rely primarily on state- supported pension schemes but also recognize the need for personal savings. Financial literacy is generally rated as average, with older and more experienced students showing greater confidence. Personal finance education tends to rely on life experience rather than early school education. The study highlights the need to strengthen financial education across different age groups, provide more practical training, and raise awareness about modern financial risks and opportunities. Based on the study results, proposals were developed to help improve students’ financial literacy and financial planning skills. Additionally, lectures on financial literacy and planning—covering topics such as saving strategies and financial products and services— should be organized. This thesis offers a comprehensive overview of financial literacy, financial planning, and financial risks

Vehicles with Different Types of Power Sources in Estonia and Selver AS's Readiness to Transition to Electric Vans

Selle lõputöö kirjutamise tulemusena teemal „Erinevat tüüpi jõuallikaga sõidukid Eestis ja Selver AS valmisolek elektrikaubikutele üleminekuks“ uuris autor, kui valmis on Eesti autoomanikud üle minema alternatiivsete energiaallikatega autodele, milline on nende arvates autoturg viie aasta pärast ning millised on isiklikud eelistused kütuse või alternatiivenergia tüübi valikul isikliku auto jaoks. Peateemaks oli võimalus Selver AS-il üle minna kas täielikult või osaliselt elektrilistele kaubikutele, mis tegeleb toidukaupade vedamisega üle kogu Eesti. Töö esimeses osas analüüsis autor Eesti Transpordiameti statistikat ja uute autode müügistatistikat AMTEL-i andmete põhjal. Analüüsis kasutati mitte vanemaid kui kaheaastaseid andmeid. AMTEL-i andmeid kasutati uute elektriliste ja hübriidautode müügi analüüsimiseks, kuna transpordiameti statistika näitas, et need mootoritüübid on viimastel aastatel kasvanud. Esimeses osas kirjeldati ka erinevate mootoritüüpide peamisi omadusi, nende eeliseid ja puudusi, et paremini mõista, miks inimesed valivad ühe või teise energiaallika ja millised autod on turul esindatud. Töö põhiosa oli uuring, kui reaalne ja otstarbekas on Selver AS-i üleminek diiselkaubikutelt täielikult elektrilistele. Selleks analüüsis autor erinevaid marsruute ja läbisõite, mida ettevõte teeb. Analüüsiti diiselkaubikute autopargi ülalpidamiskulude andmeid. Toodi välja kasutamise positiivsed ja negatiivsed küljed, arvutati kilomeetri hind mõlema energia tüübi jaoks. Arvutati ja saadi andmed esindusest elektrikaubiku ülalpidamise ja kasutamise kulude kohta. Autor tegi ka järelduse, kuidas elektriliste busside kasutamine võib mõjutada ettevõtte mainet, kulusid ja keskkonda. See tööosa andis objektiivse tulemuse olukorra kohta võimaliku täielikult elektriliste busside kasutuselevõtu, nende ostmise mõtte ja autopargi ülalpidamiskulude erinevuse kohta. Teise, samuti praktilise osana tööst viidi läbi küsitlus autoomanike seas, milles osales 110 vastajat. Kolmanda osana analüüsiti küsitluse vastuseid, tehti järeldused praeguste kütusevalikueelistuste, inimeste suhtumise uutesse tehnoloogiatesse ja valmisolekusse neid kasutada ning arvamuse kohta Eesti autoturu tuleviku kohta. Autor sai teada, mis praegu takistab inimestel üleminekut puhtamale ja ökonoomsemale transpordile, ning väljendas ka oma isiklikku arvamust, kuidas saaks suurendada ja kiirendada üleminekut keskkonnasõbralikele energiaallikatele. Selle töö tulemused annavad arusaamise inimeste eelistustest auto valikul, turgude suundumustest ja muutustest minevikus, olevikus ja tulevikus. Uuring Selver AS-i võimaliku ülemineku kohta elektrilistele bussidele pakub lahendust ettevõtte kulude võimalikuks vähendamiseks, maine tõstmiseks, uute klientide ligimeelitamiseks ja positiivseks mõjuks keskkonnale.As a result of writing this thesis on the topic "Vehicles with Different Types of Power Sources in Estonia and Selver AS's Readiness to Transition to Electric Vans," the author examined how ready Estonian car owners are to switch to vehicles with alternative energy sources, what they believe the car market will look like in five years, and their personal preferences in choosing fuel or alternative energy types for their personal cars. The main theme was the possibility for Selver AS to fully or partially transition to electric vans, which are engaged in food delivery throughout Estonia. In the first part of the work, the author analyzed statistics from the Estonian Transport Department and sales statistics of new vehicles based on AMTEL data. The analysis used data not older than two years. AMTEL data were used to analyze the sales of new electric and hybrid vehicles, as the Transport Administration's statistics showed that these types of engines had grown in recent years. The first part also described the main characteristics of different engine types, their advantages and disadvantages, to better understand why people choose one energy source over another and which vehicles are represented in the market. The main part of the work was a study on how realistic and expedient it is for Selver AS to transition from diesel vans to fully electric ones. For this, the author analyzed different routes and mileages performed by the company. Data on the maintenance costs of the diesel van fleet were analyzed. The positive and negative aspects of use were outlined, and the cost per kilometer was calculated for both energy types. Data were computed and obtained from the representation regarding the maintenance and use costs of an electric van. The author also concluded how the use of electric buses could impact the company's image, costs, and the environment. This part of the work provided an objective result regarding the potential implementation of fully electric vans, the feasibility of purchasing them, and the differences in fleet maintenance costs. As the second, practical part of the work, a survey was conducted among car owners, with 110 respondents participating. In the third section, the responses to the survey were analyzed, conclusions were made regarding current fuel preference trends, people's attitudes toward new technologies, and their willingness to adopt them, as well as their opinions on the future of the Estonian car market. The author also identified the factors currently preventing people from switching to cleaner and more economical transportation and shared personal opinions on how to increase and accelerate the transition to environmentally friendly energy sources. The results of this thesis provide an understanding of people's preferences when selecting vehicles, trends in the market, and changes in the past, present, and future. The study on Selver AS's potential transition to electric vans offers solutions for reducing the company's costs, enhancing its reputation, attracting new customers, and making a positive environmental impact

Development of Women's Sportswear Models for the Brand Amatsoon Apparel

Lõputöö eesmärgiks oli luua brändile “Amatsoon Apparel” esikmudelid, mis täidaks spordikombinesoonide tühja kohta Eesti spordi- ja vabaajarõivaste turul. Bränd “Amatsoon Apparel” on alustav Eesti ettevõte, kes tahab toota üheosalisi treeningtrikoosid, mis annaks kandjale enesekindlust ja oleksid seljas mugavad. Töö käigus valmis neli toodet: Merit, Jane, Romy ja Margot, mis on kantavad erinevatel treeningutel. Tooted on mõeldud hobi korras spordiga tegevale naisele. Tootearendusfaasis selgus, et kasutatav materjal mängib suurt rolli toote istuvuses ning hetkel välja töötatud lõiked on sobilikud kasutamiseks materjaliga Renew Prime. Hetkel on mudelite istuvused paika sätitud just selle materjali omadusi arvesse võttes. Materjal Renew Prime annab nii autoritele kui ka tulevastele klientidele kindlustunde, et keha on sporti tehes hoitud ja annab maksimaalse venivuse. Esimeses peatükis on antud ülevaade mudelite kavandamisest. Kirjeldatud lõputöö lähteülesannet ja sellega seoses analüüsitud spordirõivaste turgu ja konkurente. Välja on toodud kavandatud mudelite tehnilised joonised ja iseloomustatud kasutatud materjale. Teises peatükis on keskendutud mudelite konstruktsioonile. Põhilõiked konstrueeriti Müller&Sohn süsteemis, millele tehti moekohased tuletused, mille järgi õmmeldi näidised. Nende põhjal tehti vastavad muudatused, et parandada istuvust. Üks alapeatükk keskendub moekohaste lõigete valmistamisele ja üks tehnilisele paljundusele. Kolmas peatükk keskendub toodete tehnoloogiale: õmblussõlmed, töötlemise järjekord ja lekaalide valmistamise meetodid. Neljanda peatüki sisu on toote majanduslik osa - hinnastus ja materjalikulud. Tulevastele mudelitele tulevad omahinna kujundused järgnevalt: mudel Merit 38,08 eur, Jane 32,75 eur, Romy 32,67 eur ja Margot 32,86 eur. Sellest tulenevalt selgus, et toodete hinnastuses müügikate ehk brutokasum on positiivselt kõrge. Nelja toote keskmine brutokasum on 61,63%. Autorid usuvad, et tulevikus plaanib ettevõte sellega edasi tegeleda. Valminud mudelid on terviklikud ja läbitöötatud, mis annab tulevikuks kindla baasi ja aitab turundada inimestele üle Eesti. Ettevõttel on võimalus turundada ennast läbi nii makstud kanalite (meiliturundus, google ads jne) kui ka enda kanalite ehk sotsiaalmeedia (instagram, facebook jne).The aim of this graduation thesis Development of Women's Sportswear Models for the Brand Amatsoon Apparel is to create first models for training clothing created for the brand, which would expand the range of sports and leisure clothing on the Estonian market with a well-thought-out designs, high-quality materials and high product quality. In addition, sample models: Merit, Romy, Jane and Margot have been sewed. The brand "Amatsoon Apparel" is an Estonian start-up company that wants to offer customers one-piece training suits that would give the wearer confidence and comfort. The graduation thesis consists of four different chapters. The first chapter gives an overview of model design. It describes the starting problem of the thesis, in this context, analyses the market and competitors for sportswear. It shows the technical drawings of the models and describes the materials used. The second chapter focuses on the construction of the models. The base patterns were constructed in the Müller&Sohn system, to which fashion-appropriate derivations were made, according to which the samples were sewn. Based on these, appropriate changes were made to improve the fit. One subchapter focuses on the production of fashion-appropriate cuts and one size multiplication. The third chapter focuses on product technology. It shows how the samples were sewn together in figures and the order of how the pieces were sewn. A subchapter is dedicated to showing how the pattern pieces were altered for cutting out of the fabric, that means adding seam allowances. The content of the fourth chapter is the economic part of the products - pricing and material costs. For future models, the cost price for the designs will be as follows: model Merit 38,08 eur, Jane 32,75 eur, Romy 32,67 eur and Margot 32,86 eur. As a result, it turned out that the sales margin in the pricing of products is positively high. The average gross profit for the four products is about 61%. The main aim of the graduation thesis has been reached. Sport-loving women can use four models created during the work process: Merit, Jane, Romy, and Margot, which are suitable for various training sessions

Improvement of Rakvere City Bus Network

Ühistransport on tähtis teenus, mille eesmärk on tagada inimestele avalike ja elutähtsate teenuste kättesaadavus. Antud töös sai töö autor kinnituse, et Rakvere linna elanikud ei ole ühistransporditeenusega linnas rahul. Selle tulemuseni jõudis töö autor ka läbi viidud küsitluse analüüsis. Kehtiva liinivõrgustikuga on kaetud põhilised liikumiskoridorid, kuid bussid liiguvad ebakorrapäraselt. Liinid katavad rahuldavalt nii hommikuse (tööle ja kooli minemise periood) kui õhtuse perioodi (16:00 – 19:00). Sellegipoolest on kehvasti kaetud päevane periood vahemikus 10:00 – 16:00, mil bussid liiguvad 2h intervalliga. Ei ole mõeldud õhtusele ajale alates kella 19:00`st, mil inimesed vajavad samuti töölt koju transporti. Sellest tulenevalt uuris töö autor Rakvere bussitransporti (linnaliinid), sõidugraafikuid ja sõitjate rahulolu seoses kehtiva ühistranspordikorraldusega. Töö eesmärgiks oli analüüsida olemasolevaid Rakvere linnaliine ja teha ettepanekuid liinivõrgu muutmiseks, mis võimaldaks Rakvere linna inimestel võimalikult väikese ooteajaga ümber istuda ühelt liinilt teisele. Lisaks ooteaja vähendamisele tuli suurendada liinide väljumissagedusi. Töö autor leidis püstitatud uurimisülesannetele järgmised lahendused: 1. Rakvere ühistranspordis tuvastati peamised kitsaskohad: busside väljumissagedus ei vasta linlaste ootustele ning ooteaeg ühelt liinilt teisele ümberistumiseks on liiga suur. 2. Liinivõrgu analüüsi (peatükid 2 ja 3) põhjal esitas töö autor ettepaneku uue liinivõrgu loomiseks. Senise nelja liini asemel kavandati kolm liini, mis hõlmavad Rakvere linna peamisi liikumiskoridore. Uute liinide planeerimisel võeti arvesse suuremaid tõmbekeskusi ning õhtuseid töölt naasmise aegu. 3. Kõik kolm liini algavad ja lõpevad äärelinnas ning läbivad kesklinna. Ümberistumised ühelt liinilt teisele on võimalik teha Rakvere bussijaamas ning bussijaama vahetusläheduses (Lydia Koidula peatuses). Lisaks linnaliinidele on uue liinivõrgu puhul võimalik mugavamalt ümber istuda Rakvere bussijaamast väljuvatele maakonna- ja kaugmaaliinidele. Töös anti ülevaade seadusandlusest, Rakvere tõmbekeskustest ja uuselamurajoonidest, Rakvere ühistranspordist (kehtiv liinivõrk) ja läbi viidud küsitlusest. Lisaks eeltoodule tuvastas töö autor sõiduplaanides palju vastuolusid: 1. Puudub ühtne sõidugraafik, mida oleks lihtne jälgida ja meelde jätta. Näiteks liinil 5 on üks tööpäevane väljumine täistunni asemel kell 17:03. Kõik ülejäänud tööpäevased väljumised toimuvad täistundidel. 2. Peatuste läbimise anomaalsed vahed, mille tõttu peavad bussid peatustes aega parajaks tegema. Liinil 1 läbib buss Lai ja Lydia Koidula peatuste vahet tavapärase 2 min asemel 5 min. Kahe peatuse kaugus on 0,56 km. Tulenevalt tuvastatud probleemidest, avastatud vastuoludest ja küsitluse tulemustest koostas töö autor uue liinivõrgu (senise 4 liini asemel on nüüd 3 liini). Senised liinid 1 ja 3 ühendati üheks (liin 1), mis läbib mõlema kehtiva liini liikumiskoridore ja peatusi. Liini 5 Rägavere tee osa läbib nüüd liin 1. Liin 2 ei ole enam lihtsalt tööliste liin, vaid teenindab ka teisi väljumisi. Liin 5 teenindab nüüd kahte suuremat tõmbekeskust (Vaala ja Põhjakeskust), läbides samal ajal ka kesklinna. Uus liinivõrk arvestab rohkem inimeste liikumisvajadustega – tekkis juurde 66 väljumist. Uue liinivõrgu puhul vähenes ka ühelt liinilt teisele ümberistumise aeg 13,8 min võrra ning kesklinnas ümberistumiseks mõeldud piirkond jaguneb nüüd kahe peatuse vahel (Lydia Koidula ja Bussijaam). Liinivõrgu maht suurenes lisa väljumiste arvelt 4 925 km kuus (59 109 km aastas). Uue liinivõrgu kulu suurenes 12 364 eurot kuus (31 033 eurot aastas). Töö autori hinnangul õigustab liinivõrgu laienemine ühistranspordi kättesaadavuse parandamise kaudu tekkinud lisakulusid. Uue liinivõrgu puhul paranes kättesaadavus lisaks juurde tekkinud väljumistele ka ümberistumiseks kuluva kõndimise aja arvelt. Selleks, et kesklinnas ühelt liinilt teisele ümber istuda, tuleb Bussijaama ja Lydia Koidula peatuse vahel kõndida u 0,16 km. Töötulemusena (uus liinivõrk) teeb töö autor ettepaneku Rakvere linnavalitsusele uue hanke läbi viimiseks.Rakvere linnaliini liinivõrgu parendamine - Improvement of Rakvere City Bus Network Public transportation is an essential service aimed at ensuring people’s access to public and vital services. This study confirmed that residents of Rakvere are dissatisfied with the public transport services in the city. This conclusion was reached through the analysis of a survey conducted by the author. The current route network covers the main travel corridors; however, bus operations are irregular. The routes adequately serve the morning period (commuting to work and school) and the evening period (4:00 PM – 7:00 PM). Nevertheless, the daytime period (10:00 AM – 4:00 PM) is poorly covered, with buses operating at two-hour intervals. Additionally, there is no service after 7:00 PM, a time when people also need transportation home from work. In light of this, the author examined Rakvere’s urban bus transport system, timetables, and passenger satisfaction with the current public transportation arrangements. The goal of the study was to analyze the existing city bus routes in Rakvere and propose changes to the network that would enable residents to switch between routes with minimal waiting time. Alongside reducing waiting times, the frequency of departures also needed to be increased. The author identified the following solutions to address the research objectives: 1. Key Issues Identified in Public Transportation: The main shortcomings in Rakvere’s public transportation system include the insufficient frequency of bus departures and excessively long waiting times for transfers between routes. 2. Proposal for a New Route Network: Based on the analysis of the route network (Chapters 2 and 3), the author proposed a new network. Instead of the existing four routes, three routes were planned to cover the main travel corridors of Rakvere. The design of the new routes took into account major activity centers and evening commuting times. 3. Improved Route Design: All three routes begin and end in the outskirts of the city and pass through the city center. Transfers between routes are possible at Rakvere Bus Station and nearby stops (Lydia Koidula stop). The new network also facilitates easier transfers to regional and long-distance routes departing from Rakvere Bus Station. The study provided an overview of legislation, major activity centers and new residential areas in Rakvere, the existing public transportation system, and the results of the conducted survey. Additionally, the author identified several inconsistencies in the schedules: 1. Lack of a Unified Schedule: The schedules are not uniform or easy to follow. For example, Route 5 has one weekday departure at 5:03 PM instead of on the hour, while all other weekday departures occur on the hour. 2. Irregular Stop Intervals: Due to inconsistent travel times between stops, buses often spend unnecessary time waiting at certain stops. For instance, on Route 1, the time between the Lai and Lydia Koidula stops is 5 minutes instead of the usual 2 minutes, despite the distance being only 0.56 km. Based on the identified issues, inconsistencies, and survey results, the author proposed a new route network, reducing the previous four routes to three. Routes 1 and 3 were merged into a single Route 1, which now covers the corridors and stops of both previous routes. The Rägavere road section of Route 5 is now included in Route 1. Route 2 was expanded from being solely a workers’ route to serving additional departures. Route 5 now connects two major activity centers (Vaala and Põhjakeskus) while also passing through the city center. The new network better addresses residents' mobility needs by adding 66 additional departures. The average transfer waiting time was reduced by 13.8 minutes, and the central transfer area now includes two stops (Lydia Koidula and the Bus Station). The expanded network increased the monthly mileage by 4,925 km (59,109 km annually) and monthly costs by €12,364 (€31,033 annually). According to the author, the improved accessibility resulting from the expanded network justifies these additional costs. In addition to the new departures, accessibility also improved by reducing the walking time for transfers. For instance, transferring between routes in the city center requires a walking distance of approximately 0.16 km between the Bus Station and Lydia Koidula stop. As a result of this work, the author recommends that Rakvere City Government initiate a new procurement process to implement the proposed network

Renovation of an Apartment Building Using Prefabricated Thermo Panels

Lõputöö eesmärk oli uurida, kas korterelamute renoveerimine termoelemendi abil on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Uurimuse hüpotees – „Termoelemendiga saab korterelamuid soojustada“ – leidis kinnitust läbi arvutuslike ja võrdlevate analüüside. Töös anti esmalt ülevaade Kuuma tn 4 korterelamu rekonstrueerimisest puitelementidega ning seejärel pakuti välja alternatiivne lahendus termoelemendiga. Töö käigus lahendati kõik tüüp- ja paigaldussõlmed termoelemendi kasutamise kontekstis. Analüüsi fookuses oli kolme erineva sõlme soojus- ja niiskustehniline toimivus, mida kontrolliti tarkvaraga Therm, järgides kehtivaid standardeid. Tulemustest selgus, et kuigi termoelemendi puhul tuleb rohkem tähelepanu pöörata aurutõkke kvaliteedile ning kondensaadi vältimisele mineraalvilla ja terase vahel, on see lahendus hästi toimiv juhul, kui ehituskvaliteet ja korralik ventilatsioon on tagatud. Eelarveliselt on puitelement soodsam, kuid termoelemendil on mitmeid eeliseid – see on kergem, täpsemalt toodetav ning vastupidavam. Materjali täpsus ja vähene jääk muudavad termoelemendi tööjõu- ja paigalduskulude arvestuses konkurentsivõimeliseks. Kuigi süsinikujalajälje mõttes on puidul jätkuvalt eelis, muudavad terasetööstuse arengud, nagu SSAB fossiilvaba terase suund, ka terase järjest jätkusuutlikumaks valikuks. Kokkuvõttes võib öelda, et mõlemad lahendused – nii puit- kui ka termoelemendid – suudavad tagada energiatõhusa ja kestliku tulemuse. Õige lahenduse valik sõltub projekti iseloomust, materjalide kättesaadavusest ja eesmärgiks seatud elueast ning paigaldusvõimalustest. Autor järeldab töö tulemusel, et termoelemendil on suur potentsiaal muuta korterelamute renoveerimisturg mitmekesisemaks ja innovaatilisemaks.The aging of the residential building stock has become a significant issue both in Estonia and across Europe. Many existing buildings no longer meet modern energy efficiency and indoor climate standards, making large-scale renovation initiatives increasingly relevant. Traditionally, renovation approaches have relied on on-site insulation works using mineral wool or polystyrene, often leading to quality issues due to weather conditions and installation quality. To address these shortcomings, Estonian timber industry companies have developed prefabricated timber elements, offering better quality control, faster installation, and reduced on-site construction work. The aim of this bachelor’s thesis was to investigate whether thermo elements—factory-produced components made of thermal profiles and insulated with mineral or stone wool—could offer a comparable alternative to prefabricated timber elements for the renovation of building envelopes. The study focused on the case of Kuuma 4, an apartment building that was renovated using timber elements. Based on this case, analogous solutions utilizing thermo elements were developed and analyzed. Throughout the research, detailed technological, thermal, and moisture performance analyses were carried out using the simulation software Therm. The study also compared installation methods, the impact of thermal bridging, energy efficiency outcomes, and provided a simplified cost analysis per square meter. Special attention was paid to the risk of condensation between the thermo profiles and the insulation layer, which must be managed carefully to ensure durability. The results confirmed the initial hypothesis that thermo elements are suitable for apartment building renovation. While thermo elements have a slightly higher material cost compared to timber elements, they offer benefits such as lower weight, precise prefabrication, minimal material waste, and improved durability, especially when proper ventilation and airtightness are ensured. Although wood remains advantageous in terms of carbon footprint, the development of fossil-free steel technologies makes thermo elements increasingly competitive in the context of sustainable construction. 36 In conclusion, thermo elements represent a viable and competitive alternative for improving the energy efficiency of apartment buildings, therefore offering a new opportunity for the renovation sector in Estonia and beyond