TäistekstTeie ees olevasse raamatusse on haaratud paljude Eesti metsateadlaste tähelepanekud
ja soovitused lehtpuupuistute kasvatamisel. Kuna alati ei ole kerge leida
iga tarkuse esimest väljaütlejat ja kirjasõnas fikseerijat, siis on siin loobutud kasutatud
kirjanduse detailsest loetelust. Vaieldamatult kehtivad ka tänapäeval need
metsakasvatuslikud põhitõed, mida oma teadusartiklites on hooldusraiete kohta
üldistanud Lembit Muiste, või millest kirjutab esimeses eestikeelses metsakasvatuse
õpikus Oskar Daniel. Korduvalt on hooldusraiete juhendites ja eeskirjades
lehtpuupuistute kasvatamise tarkusi üldistanud Ivar Etverk. Meie teadmised kase
kasvatamisest oleksid tagasihoidlikumad, kui poleks Olev Henno uurimusi. Viimastel
aastakümnetel on lisandunud uusi teadmisi hall-lepikute ökoloogiast ja majandamisest
Veiko Uri uurimustest. Hübriidhaava esimesed istandikud on Eestis
jõudnud raieringi teise poolde ja soovitusi metsaomanikele on esitanud käesoleva
raamatu autor. Samas tuleb tunnistada, et meie metsakasvatusliku teaduse ja
praktika kogemused on erinevate lehtpuuliikide osas oma põhjalikkuses küllaltki
erinevad. Näiteks kaasikute kasvatamiseks oskame anda küllaltki detailseid soovitusi,
kuid saare või sanglepa metsade teadliku majandamise kogemusi on väga
vähe. Ja näiteks uusi tammekultuure võiks Eestis olla tunduvalt rohkem, kogemusi
ja teadmisi meil selle puuliigi suhtes jätkub.
Trükises kirjapandud metsakasvatuslikud tarkused moodustavad ühtse terviku
juba varem kirjastamist leidnud metsanduslike käsiraamatute ja juhendmaterjalidega.
Seetõttu soovitan lugejal tutvuda järgmiste kirjandusallikatega, mis on
olnud ka selle raamatu koostamisel autorile toeks ja mida ta on püüdnud edasi
arendada ning kaasajastada.
Laiahaardelise ülevaate metsade kasvatamisest ja majandamisest leiate Eino Laasi
toimetatud kõrgkooli õpikust „Metsamajandamise alused” (Tartu, 2011).
Peamised metsanduslikud aabitsatõed on kirjas Viio Aitsami koostatud „Metsaomaniku
käsiraamatus” (2012). Väga hea ülevaate metsakasvukohatüüpidest ja nende eristamise alustest, kultiveeritava
puuliigi valiku alustest ja mulla ning metsa seostest võib leida:
Erich Lõhmus, „Eesti metsakasvukohatüübid” (Tartu, 2004).
Metsade uuendamise põhitõed ja praktilised soovitused, mõistetavana nii kõrgharidusega
metsamehele kui ka algajale erametsaomanikule, on kirjas:
Eino Laas, „Metsauuendamine ja metsastamine” ( Tartu, 2001).
Soovitused, mida arvestada põllumaade metsastamisel, on koondatud trükisesse:
Endla Asi, Raimo Kõlli, Eino Laas, „Põllumaade metsastamine” (SA Erametsakeskus,
Tartu, 2004).
Detailne ülevaade Eesti metsaressursist on kirjas metsastatistika aastaraamatutes.
Käesolevas raamatus kasutatud arvulised andmed meie metsade kohta pärinevad:
Aastaraamat „Mets 2014” (Tallinn, 2016).
Kirjutisi lehtpuumetsadest, muuhulgas ka lehtpuudest XX sajandil ilmunud kirjanduse
põhjalik loetelu, mis võib Eesti lugejale huvi pakkuda, on esitatud kogumikus:
„Lehtpuupuistute kasvatamine Eestis”, koostajad H. Tullus, A. Vares (Akadeemilise
Metsaseltsi Toimetised XIV, Tartu, 2001).
Konspektiivses vormis on tarkused lehtpuude kasvatamisest kirjas pisiraamatus:
Aivo Vares, Arvo Tullus, Ivar Sibul, „Lehtpuupuistute majandamine” (Tartu, 2004)
