Valproehappe kasutamine fertiilses eas naistel

Eesti Arst 2017; 96(9):544–55

Täiendavad võimalused epileptilise staatuse ravis

Naatriumvalproaat (VPA) manustatuna intravenoosselt on tõhus ja hästi talutav täiskasvanutel patsientidel igat liiki epileptilise staatuse (ES) ravis. Valproaadi kiire veenisisene manustamine on ohutu, mistõttu sobib seda kasutada ka omahingamisel patsiendile. Kõrvaltoimete madal tase, kiire terapeutilise kontsentratsiooni saavutamine ja stabiilne kliiniline efekt toetavad VPA kasutamist erakorralistes olukordades ning see on perspektiivne vahend ESi ravis. Enamikus ravijuhendites soovitatakse VPAd kasutada ESi ravis teise valiku preparaadina ja juhtudel, kui ravi fenütoiini või barbituraatidega on vastunäidustatud või tulemusteta. Eesti Arst 2009; 88(12):817−82

Epilepsia Eesti ravijuhend 2009

Eesti Arst 2009; 88(7−8):533−54

Flupirtiini kasutamisele kehtestatud piirangute järgimine

Eesti Arst 2018; 97(4):220–224 &nbsp

Kolmiknärvineuralgia ravi

Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg  päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni

Ärevushäirete psühhofarmakoloogia Schmiedebergist homseni

Keemilisi ühendeid on inimesed ärevuse leevendamiseks tarvitanud juba eelajaloolistel aegadel. XIX sajandil hakati vaigistava toimega farmakone laialdaselt kasutama psühhiaatrilises praktikas. Sada aastat tagasi loodud barbituraadid tõid sellesse uue kvaliteedi ning järgmise põhimõttelise sammu võimaldas teha 1,4-bensodiasepiinide juhuslik avastamine 1950. aastatel. Bensodiasepiiniretseptorite kaudu toimivad rahustid mitte ainult ei leevenda kiiresti ärevust, vaid avaldavad ka krambivastast, lihaseid lõõgastavat ja uinutavat toimet. Kuigi bensodiasepiinid on ravimina suhteliselt ohutud, vähendavad nende kasutamisvõimalusi ravimiinteraktsioonid, eriti etüülalkoholiga, samuti üldine pärssiv toime ja sõltuvuse väljakujunemine. Bensodiasepiinide tarbimine on vähenenud tänu valikuvõimalusele, mida pakuvad antidepressandid (valikuliselt serotoniini tagasihaaret pärssivad ning serotoniini ja noradrenaliini tagasihaaret pärssivad ravimid), mis ongi kujunenud esmavalikuks ärevushäirete puhul. 2013. aasta Oswald Schmiedebergi loengus kirjeldati viimasel paaril aastakümnel tehtud katseid luua põhimõtteliselt uusi anksiolüütikume, keskendudes eriti neuropeptiidisüsteemidele. Paljulubavad uurimissuunad on selles vallas GABA-, glutamaadi- ja endokannabinoidsüsteemide valikulise toimega modulaatorid, aga ka neuropeptiidiretseptorite antagonistid ja mitme molekulaarse sihtmärgiga ravimid, mis loodetavasti juhatavad sisse senisest rohkem personaliseeritud ravimravi ajastu.Eesti Arst 2013; 92(10):565–57

Retseptiravimite kasutamine rasedatel Eestis – 2008. ja 2019. aasta andmete võrdlus

Taust ja eesmärk. Rasedate retseptiravimikasutus on kogu maailmas aastate jooksul suurenenud, samas rasedusaegse kasutamise kohta käiv info on ametlikus ravimiinfos napp. Uuringu eesmärk oli võrrelda retseptiravimite kasutamist rasedatel Eestis 2008. ja 2019. aastal ning hinnata info olemasolu ravimite rasedusaegse kasutamise riskide kohta erinevates infoallikates.Metoodika. Võrreldi 2008. ja 2019. aastal sünnitanud naiste retseptiravimikasutust Eesti Haigekassa andmetel. Toimeained jagati riskikategooriatesse ravimite andmebaaside SPC (Summary of Product Characteristics), FDA (Food and Drug Administration), ADEC (Australian Drug Evaluation Committee) ja Gravbase kategoriseerimise alusel ning võrreldi erinevates infoallikates olevat infot.Tulemused. Võrreldes 2008. aastaga vähenes nende rasedate osakaal, kes ostsid vähemalt ühe retseptiravimi, 2019. aastaks 75%-lt 68%-le. Välja ostetud ravimite arvu mediaan oli vähemalt ühe retsepti ravimid välja ostnud rasedatel mõlemal aastal 2. Sagedasim diagnoos retseptidel oli 2019. aastal naise infertiilsus – 12,6% vs. 3,4% retseptidest 2008. aastal. 2019. aastal kirjutati välja 380 toimeainet, millest SPC andmetel on lubatud rasedatel kasutada 7,7% ning vastunäidustatud on 42,6%, samas Gravbase’i andmetel on 20% ravimitest rasedatele lubatud rühmas ning 7,6% vastunäidustatud. Vaid 19% (n = 73) toimeainetest kuulusid erinevate allikate alusel samasse riskikategooriasse.Järeldus. Kuna info retseptiravimite rasedusaegse kasutamise ohtude kohta sageli SPCs puudub, on vaja, et rasedusaegse ravimiinfo andmebaasid oleks paremini kättesaadavad

Kolmiknärvineuralgia ravi

Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg  päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni

Hipokampuse ja külgvatsakeste ruumala muutuse uurimine liraglutiidi kroonilise manustamise järel Wolframi sündroomi rotimudelis

Wolframi sündroom (WS) on haruldane autosomaalne retsessiivne haigus, mida põhjustavad mutatsioonid WFS1 geenis. WSi iseloomustavad juveniilne suhkurdiabeet, optilise närvi atroofia, kurtus ja neurodegeneratsioon, mille tõttu surevad patsiendid keskmiselt kolmekümne aasta vanuselt. Neurodegeneratsiooni on WSi puhul vähe uuritud ning seetõttu keskendub käesolev töö WSi rotimudeli hipokampuses ja külgvatsakestes toimuvatele muutustele. WSi rotimudelis suurenesid kuus kuud kestnud katse jooksul nii hipokampuse kui ka külgvatsakeste ruumala. Ajuvatsakeste ruumala suurenemine kaasneb ka teiste neurodegeneratiivsete haigustega ja seega sobiks WSi rotimudelit kasutada ka neurodegeneratiivsete haiguste uurimiseks. Katse käigus ilmnes GLP-1 retseptori agonisti liraglutiidi neuroprotektiivne toime, mistõttu võiks see ravim pidurdada neurodegeneratsiooni ka WSiga patsientide