Täiendavad võimalused epileptilise staatuse ravis

Naatriumvalproaat (VPA) manustatuna intravenoosselt on tõhus ja hästi talutav täiskasvanutel patsientidel igat liiki epileptilise staatuse (ES) ravis. Valproaadi kiire veenisisene manustamine on ohutu, mistõttu sobib seda kasutada ka omahingamisel patsiendile. Kõrvaltoimete madal tase, kiire terapeutilise kontsentratsiooni saavutamine ja stabiilne kliiniline efekt toetavad VPA kasutamist erakorralistes olukordades ning see on perspektiivne vahend ESi ravis. Enamikus ravijuhendites soovitatakse VPAd kasutada ESi ravis teise valiku preparaadina ja juhtudel, kui ravi fenütoiini või barbituraatidega on vastunäidustatud või tulemusteta. Eesti Arst 2009; 88(12):817−82

Epilepsia käsitlus rasedatel

Rasedus on oluline periood naise elus. Harvadel juhtudel on see aga keeruline aeg, eriti epilepsiaga naistel, kuna peab mõtlema antikonvulsantidest tingitud riskidele. Arvestama peab ravi teratogeenset toimet loote arengule ja epilepsiahoogudega seotud riski nii tulevasele emale kui ka lootele. Artiklis on kirjeldatud epilepsia käsitlust raseduse ajal ning antikonvulsantidega seotud teratogeensust (väike emakasisene kasv, väärarengud ning vaimne alaareng ja käitumishäireid). Samuti on esitatud infot antikonvulsantide metabolismi muutuste kohta raseduse ajal ja epilepsiahoogude kontrolli kohta selle perioodi jooksul ning antud soovitusi, kuidas oleks parem käsitleda epilepsiaga naist nii raseduse planeerimisel, raseduse ajal kui ka pärast sünnitust. &nbsp

Epilepsia Eesti ravijuhend 2009

Eesti Arst 2009; 88(7−8):533−54

Epileptiliste hoogude ja epilepsia käsitlus insuldi järel

Insuldi järel tekkinud epileptilised hood on sage insuldi tüsistus. Kuna rahvastik vananeb ja vanus on sõltumatu insuldi riskitegur, suureneb tõenäoliselt insuldijärgsete epileptiliste hoogude ja epilepsia esinemissagedus. Nii epilepsia diagnoosimise kui ka ravi seisukohalt on oluline eristada ägedaid sümptomaatilisi ehk ägedast protsessist provotseeritud ja hiliseid sümptomaatilisi ehk provotseerimata hooge. Epilepsiat saab diagnoosida pärast esimest provotseerimata hoogu, kui kordumise risk on üle 60% järgneva 10 aasta jooksul. Uuringud on näidanud, et insuldijärgse esimese nädala jooksul tekkinud epileptilised hood on seotud korduvate epileptiliste hoogude 33% tekkeriskiga järgneva 10 aasta jooksul, samas pärast 7. insuldijärgset päeva tekkinud (hiline) hoog suurendab korduvate epileptiliste hoogude tekkeriski 72%. Seega tuleb ühe hilise epileptilise hoo esinemisel kaaluda insuldijärgse epilepsia diagnoosimist ja ravi alustamist. Samas ei ole epilepsia ravi alustamine näidustatud ägedate sümptomaatiliste hoogude korral. Artiklis on antud ülevaade insuldijärgsete epileptiliste hoogude epidemioloogiast, patogeneesist, riskiteguritest, diagnoosimisest ja ravist. Praegustele teadmistele ja tõenduspõhistele ravijuhenditele toetudes on käsitletud kliinilises praktikas esinevaid probleeme, seda, millal insuldijärgset epilepsiat diagnoosida, milline on optimaalne aeg alustada ravi ning milline epilepsiaravim valida

Ravimiresistentne epilepsia. Nüüdisaegsed käsitlusvõimalused

Umbes 36% epilepsiahaigetest ei allu ravile ka mitme ravimi üheaegsel kasutamisel. Hinnanguliselt on Eestis ligikaudu 3000 ravimiresistentse epilepsiaga haiget. Viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uusi epilepsiaravimeid, mis võivad paljudel juhtudel olla efektiivsed kasutatuna kombinatsioonis seni tuntud ravimitega. Ravimiresistentse epilepsia korral on vajalik kaaluda kirurgilise ravi võimalusi. Eesti Arst 2005; 84 (12): 867–87

Luukahjustuse risk krambivastaste ravimite kasutamisel

Karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini, primidooni, okskarbasepiini, lamotrigiini ja naatriumvalproaadi pikaajaline kasutamine on seotud luutiheduse vähenemisega, mis võib viia osteopeenia, osteoporoosi ja luumurdude tekkeni. Eesti Arst 2012; 91(5):253–25

Valproehappe kasutamine fertiilses eas naistel

Eesti Arst 2017; 96(9):544–55

Kolmiknärvineuralgia ravi

Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg  päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni

Kolmiknärvineuralgia ravi

Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg  päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni