B-hepatiidi viiruse reaktivatsioon immuunsupressioonravi vajaval patsiendil

Kogu maailmas leidub hinnanguliselt kuni kaks miljardit inimest, kes on kunagi nakatunud B-hepatiidi viirusega (HBV) ja kellel on üks või teine HBV marker seerumis määratav. Kõikidel nendel isikutel võib olla krooniline HBV-infektsioon, mis immuunsupressiooni foonil võib reaktiveeruda. Seetõttu on oluline immuunsupressiivse ravi eel sõeluurida kõiki patsiente HBV-infektsiooni suhtes. Analüüside tulemuste, kasutatavate ravimpreparaatide ning immuunsupressiivse ravi kestuse põhjal tuleb vajaduse korral alustada ravimiprofülaktikat või patsienti ravi vältel regulaarselt jälgida HBV reaktivatsiooni suhtes. Oluline on meeles pidada, et HBV-infektsioon on alati ohtlik, eriti immuunsupresseeritud patsiendile, kuid õige ennetustegevusega on võimalik HBV reaktivatsiooni vältida

Liigese täieliku endoproteesimise järgne infektsioon – preventsioonist ravini

Infektsioonid on rasked komplikatsioonid ortopeedilises kirurgias, eriti liigese endoproteesimisel. Infektsioon võib tekkida vahetult postoperatiivses perioodis või pikema aja järel. Sagedamini tekivad infektsioossed tüsistused patsientidel, kellel on kaasnevad riskitegurid. Endoproteesi infektsiooni kliiniline pilt on varieeruv. Ravi on isikuti erinev, hõlmates nii kirurgilisi kui ka medikamentoosseid ravimeetodeid. TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus on kasutusel endoproteesi infektsiooni ravijuhend. Eesti Arst 2009; 88(Lisa3):46−5

HI-viirusinfektsioon kui globaalne probleem

Maailmas on HIV-infektsioon esinenud epideemiana peaaegu 20 aastat, selle aja jooksul on inimkond õppinud tundma HI-viirust ning selle põhjustatud haiguse, AIDSi kulgu. Leiutatud on ka hulk efektiivseid antiretroviiruslikke ravimeid, mis arenenud maades on oluliselt pikendanud haigete eluiga ning parandanud nende elukvaliteeti. Kahjuks aga globaalset HIV/AIDSi epideemiat kontrollida ei ole õnnestunud ning üle maailma kasvab HIV-positiivsete isikute arv iga aastaga. 2004. aastal elas maailmas umbes 39 miljonit HIV-positiivset isikut, enamik neist Sahara-taguses Aafrikas. Eesti Arst 2005; 84 (4): 238-24

HIV-infektsioon Eestis

HIV-infektsiooni diagnostikat Eestis alustati 1987. aastal. Infektsiooni kulu võib jaotada epideemiaeelseks ja epideemiaperioodiks. Kuni 2000. aastani oli Eesti HIV-infektsiooni väikse esinemissagedusega riik. 2000. aastast olukord muutus seoses nakkuse epideemilise levikuga noorte süstivate narkomaanide hulgas. 2005. aastaks on kokku avastatud üle 4500 HIV-positiivse isiku. Nakkus on väljumas narkomaanide ringist, sageneb heteroseksuaalsete nakatumisjuhtude arv, probleemiks on muutunud HIV-positiivsed rasedad. Artiklis on antud ülevaade HIV-infektsiooni levimusest Eestis aastatel 1987–2004 Tallinna Merimetsa Haigla (2001. aastast alates AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskus) ja HIV-nakkuse referentslaboratooriumi andmete alusel. Eesti Arst 2005; 84 (4): 244-24

40 aastat HIV-infektsiooniga

Eesti Arst 2021; 100(12):664–66

Cryptococcus-fungeemia AIDSiga patsiendil

Kuna HI-viiruse kandjate arv Eestis pidevalt suureneb, on lähiaastatel väga tõenäoline mitmesuguste oportunistlike infektsioonide esilekerkimine. Artiklis on kirjeldatatud Eestis teadaolevalt esimest krüptokokkoosi-juhtu AIDSiga patsiendil. 18aastasel naispatsiendil diagnoositi 2003. a mais süsteemne Cryptococcusneoformans infektsioon ja AIDS post mortem. Oportunistlik seenpatogeen isoleeriti patsiendi verekülvist. Krüptokokkoosi diagnostikaks soovitatakse kasutada seene polüsahhariidsete antigeenide määramist lateksaglutinatsiooni või ELISA-meetodil patsiendi liikvorist või vereseerumist. Halvenenud immuunsuse ja meningiidiga patsientidel võib teostada kiirdiagnostilise testina liikvori otsese mikroskoopia. Artiklis on esitatud rahvusvahelistes ravijuhistes toodud soovitused Cryptococcus-infektsiooni raviks

Lemierre’i sündroom

Noor naispatsient haigestus kaelavalu, palaviku ja köhaga. Kahe nädala jooksul kaebused ei taandunud ning perearsti vastuvõtul tehtud vereanalüüsides ilmnes märkimisväärne C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemine. Rindkere röntgeniülesvõttelilmestus kahepoolne kopsupõletik. Perearst suunas patsiendi erakorralise meditsiini osakonda, kus otsustati haige hospitaliseerida. Kuna selleks hetkeks oli abstsedeeruvast kopsupõletikust tekkinud septiline šokk, suunati patsient ravile intensiivravi osakonda. Kompuutertomograafilisel uuringul ilmnes vasaku neelu abstsess ning ultraheliuuringul vasaku sisemise jugulaarveeni tromboos. Kujunenud kliiniline pilt vastas Lemierre’i sündroomile

Ortopeediliste liigeseproteesi ümbruse kudede infektsioonide patogeneesi, diagnostika ja ravi uurimine

Eesti Arst 2021; 100(9):517–51

Loodet ja vastsündinut ohustavad ema infektsioonid

Raseduse ajal emal esinevad nakkushaigused võivad loodet kahjustada mitmel viisil, põhjustades sealhulgas kuulmis- ja nägemiskahjustusi, jäsemete hüpoplaasiaid ning arenguhäireid. Niisugused infektsioonid võivad lõppeda ka üsasisese surmaga, teisalt esineda nii naisel kui ka lootel igasuguste sümptomiteta. Nakkushaigusega raseda käsitluseks ei leidu ühest juhendit ega algoritmi, sest võimalike patogeenide hulk on suur ning mitmekesine. Tervishoiutöötajana peab silmas pidama kahe patsiendi iseärasusi ja vajadusi. Ema varasema kokkupuute olemasolu haigustekitajaga või selle puudumine ning raseduse suurus nakatumisel on vaid mõned tegurid, mis loote infektsiooni raskusastet mõjutavad. Lisaks oleneb gestatsiooniajast ja ka haigustekitajast nakkuse emalt lootele ülekande tõenäosus, mis jällegi rõhutab juhupõhise käsitlusviisi olulisust

Elu koos HI-viirusega

Eestis alustati HIV-nakkuse laboratoorset testimist 1987. a. HI-viirusega nakatumise kõrgaeg Eestis oli aastatel 2000–2002, kui nakatus pisut üle tuhande isiku 1 miljoni inimese kohta. Järgnes nakatumise sageduse vähenemine ning aastal 2006 registreeri- ti Eestis 500 HIV-nakatumise juhtu 1 miljoni inimese kohta. 2008. a-l on HIV-infektsiooni nakatunud juba 71 inimest. Viimastel aastatel ei ole kogu maailmas täheldatud HIV-nakkuse leviku vähenemist. Eesti Arst 2008; 87(3):173−17