Newcastle'i haiguse riskiprofiil Eestis

TäistekstNewcastle’i haigus (NH) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne lindude paramüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud. Haiguse tekitajaks on Paramyxoviridae sugukonna Paramyxovirinae alamsugukonna Avulavirus perekonda kuuluv lindude paramüksoviirus-1 (APMV-1 e Newcastle’i haiguse viirus - NHV). NH-d põhjustavad viiruse kõrge virulentsusega tüved. NHV-ga nakatunud lindudel võib haiguse kulg olla erinev olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest – alates sümptomiteta nakkusest ja lõpetades massilise suremusega. Kodulindudel sõltub nakatumine ja haigestumine lindude immuunstaatusest (vaktsineerimisest). NHV võib põhjustada kanakarjades suurt suremust, tuues taudi laiema leviku korral endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. APMV-1 tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. Eestis registreeriti kõrge virulentsusega APMV-1 nakkus 2006. aastal tuvidel ja 2007. aastal kanadel. Ka järgnevatel aastatel on viirust tuvastatud üksikutel juhtudel nii mets- kui kodulindudel. Vastavalt NH tõrje eeskirjale kuuluvad Eestis alates 2008. aastast vaktsineerimisele üle 50 linnuga kodulinnukarjad. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik NH puhangu tekkimine kodulindudel Eestis, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Võttes arvesse APMV-1 suhteliselt sagedast diagnoosimist Eesti looduslikus tuvipopulatsioonis ei ole käesolevas analüüsis vallandumistegurina käsitletud NHV Eestisse jõudmist metslindudega, kuna sellest tulenevat täiendavat riski Eesti kodulinnupopulatsioonile ei ole võimalik hinnata eraldi endeemiliselt levivast viirusest tulenevast riskist. Käesolev riskiprofiil hindab Newcastle’i haiguse võimalikke tagajärgi selle avastamise korral, arvestades asjaoludega, et Eestis vaktsineeritakse põllumajanduslinde NH vastu ning aktiivset seiret nakkuse avastamise eesmärgil ei toimu. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1 (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni. Lisaks on üksikutes küsimustes võetud arvesse ekspertide arvamusi

Suu- ja sõrataudi riskiprofiil Eestis

TäistekstSuu- ja sõrataud (SST) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne pikornaviroos, mis ohustab nii kodu- kui uluksõralisi. Haigestunud loomal tekivad haavanduvad villid suuõõne ja keele limaskestal, ninapeeglil, sõrapiirkonnas ning udaral. Noorloomadel võib haigus põhjustada südamelihase ja skeletilihaste düstroofiat ning suurt suremust. Täiskasvanud loomad enamasti paranevad, kuid haiguse läbipõdenutel võib tekkida püsiv toodangulangus, sõrgade kahjustus ja krooniline mastiit. SST põhjustab haigestunud loomadel suurt stressi ja valu. Haigestumus on kõikides vanusegruppides väga suur. SST levimine riigis toob endaga kaasa piirangud kauplemisel loomade ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. SST-d on läbi aegade diagnoositud kõikidel kontinentidel peale Antarktika. Käesoleval ajal on SST endeemiline mitmetes Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika riikides. Euroopas on SST puhanguid esinenud viimastel aastakümnetel sporaadiliselt. Vaatamata sellele eksisteerib reaalne oht SST viiruse (SSTV) jõudmiseks Eestisse ja selle levikuks siinsetes kodu- või metsloomapopulatsioonides. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik suu- ja sõrataudi levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti vastuvõtlike loomaliikide populatsioonides edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (World Organisation for Animal Health, OIE), käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning SST-ga kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on teabeallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase, Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti loomade registri andmeid. Lisaks on üksikutes küsimustes võetud arvesse ekspertide arvamusi

Lääne-Niiluse palaviku riskiprofiil Eestis

TäistekstKäesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik Lääne - Niiluse palaviku viiruse (LNPV) levimine Eestisse, millised on selle võimalikud tagajärjed (riski iseloomustus), millised on olemasolevad ja võimalikud riskiohjamise meetodid ning millised on LNPV riskidega seotud teabelüngad Eestis. Riskiprofiili koostamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Ani mal Products, Volume 1 (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Teabeallikatena on kasutatud asjakohast teaduskirjandust, OIE andmebaase ning kehtivaid seadusandlikke akte

Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis

TäistekstLindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel võib haigus kulgeda olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest erinevalt, alates sümptomiteta nakkusest veelindudel ja lõpetades massilise suremusega kodulindudel. LG tekitajad jagunevad madala patogeensusega (MPLG) ja kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) viirusteks. MPLG viirused põhjustavad metslindudel enamasti subkliinilist ja kodulindudel keskmise raskusastmega haigestumist. KPLG viirused võivad põhjustada 90–100% suremust kodulindude populatsioonis, tuues endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. MPLG tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. KPLG puhanguid esineb arenenud riikides harva. Käesoleval ajal kestab KPLG viiruse ebatavaliselt virulentse H5N1 alatüübi poolt põhjustatud epideemia Aasia maades. Eestis on alates 2008. aastast metslindudelt seire käigus leitud MPLG viiruseid. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik KPLG levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni, sh riskiaruannet, mille koostas Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku kutsutud ornitoloogide töögrupp, kelle ülesandeks oli võimalike H5N1 viiruskandjate väljaselgitamine meie looduslikes linnuasurkondades ja riskianalüüsi koostamine võimalike LG riskiliikide ja –alade kohta Eestis. Lisaks on üksikutes küsimustes võetud arvesse eksperdi arvamusi

Biosafety and biosecurity manual

ManualThe aim of this manual is to provide biosafety and biosecurity instructions for the staff and students of the Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (VLI) of Estonian University of Life Sciences (EMÜ). Standard operating procedures gathered in this manual are applied only in VLI. The goals of these procedures include minimizing the risk of nosocomial infections and minimizing the exposure to zoonotic disease agents. New staff members and students will be notified about this manual by his/her immediate supervisor. After reading this manual the employee will give his/her signature as a sign of having acquainted with the manual and understanding the procedures needed in his/her special line of work and/or studies. For students, this will be done during the course ‘Introduction to veterinary studies’. On institute level the staff member who is responsible for biosafety and biosecurity is appointed by the director of the Institute

Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis

TäistekstLindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel võib haigus kulgeda olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest erinevalt, alates sümptomiteta nakkusest veelindudel ja lõpetades massilise suremusega kodulindudel. LG tekitajad jagunevad madala patogeensusega (MPLG) ja kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) viirusteks. MPLG viirused põhjustavad metslindudel enamasti subkliinilist ja kodulindudel keskmise raskusastmega haigestumist. KPLG viirused võivad põhjustada 90–100% suremust kodulindude populatsioonis, tuues endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. MPLG tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. KPLG puhanguid esineb arenenud riikides vähem. Eelmine suurem LG epideemia algas Kagu-Aasias kodulindudel 2003. aastal, tekitajaks oli H5N1 KPLG viirus. 2014. aastal algas Aasia H5N8 KPLG viiruse levik, mis nüüdseks on jõudnud paljudesse Aasia ja Euroopa maadesse ning Ameerikasse. Eestis algas metslindude LG seire 2008. aastal. Selle käigus leiti aastatel 2009.-2013. metslindude proovidest igal aastal MPLG viiruseid. Viimasel kolmel aastal ei ole LGVd metslindudelt leitud. Käesolev riskiprofiil põhineb Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames koostatud riskiprofiilil (koostajad Arvo Viltrop, Julia Jeremejeva ja Külli Must, EMÜ VLI), mida on täiendatud ja ajakohastatud. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik KPLG levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni, sh riskiaruannet, mille koostas Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku kutsutud ornitoloogide töögrupp, kelle ülesandeks oli võimalike H5N1 viiruskandjate väljaselgitamine meie looduslikes linnuasurkondades ja riskianalüüsi koostamine võimalike LG riskiliikide ja –alade kohta Eestis

Nutiseadmete kasutamise profiilid loodusainete ja matemaatika õppimise kontekstis

Nutiseadmeid kasutatakse sageli igapäevaelus, kuid ei ole teada, mil viisil ja kui laialdaselt rakendatakse neid õppimise eesmärgil. Selle väljaselgitamiseks korraldati ülevaateuuring, milles osales 3521 õpilast 6. ja 9. klassist. DIGCOMPi raamistikust lähtudes hindasid õpilased, kui sageli nad kasutavad nutiseadmeid õppimiseks loodusainetes ja matemaatikas. Õpilased jagati hierarhilise klasteranalüüsi abil viide rühma: sünnipärased digikodanikud, infoinimesed, suhtlevad infoinimesed, loomeinimesed ja nutiseadmete mittekasutajad. Neist nelja esimese profiilid iseloomustavad eri viisil nutiseadmete kasutajaid, keda on kokku ligikaudu pool valimisse kuulunud õpilastest. Teise poole moodustavad nutiseadmete mittekasutajad, kelle seas saab eristada täpsemaid alarühmi (kokku 11). Alarühmade võrdlemine võimaldab kavandada viise, kuidas kujundada nutiseadmete kasutamise harjumust. Samuti ilmneb uurimistulemustest, et 6. ja 9. klassi õpilased ning poisid ja tüdrukud kuuluvad eri rühmadesse erineva tõenäosusega.  Summar

Nodulaarse dermatiidi riskiprofiil Eestis

TäistekstKäesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Maaeluministeeriumi tellimusel Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooli vahelise ekspertarvamuste ja riskihinnangute andmise lepingu nr 218 raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik nodulaarse dermatiidi viiruse (NDV) levimine Eestisse. Riskiprofiili koostamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1 (Murray et al. 2010) kirjeldatud metoodikast. Teabeallikatena on kasutatud asjakohast teaduskirjandust, OIE andmebaase ning kehtivaid seadusandlikke akte

Sigade klassikalise katku riskiprofiil Eestis

TäistekstSigade klassikaline katk (SKK) on väga kontagioosne ägedalt kulgev eriti ohtlik ja teatamiskohustuslik sigade pestiviroos, mis iseloomustub ägeda kulu korral septitseemia, hemorraagilise diateesi ja suure suremusega, alaägeda ja kroonilise kulu korral aga sigimishäiretega emistel ja sekundaarse mikrofloora poolt põhjustatud krupoosse enterokoliidi ja kopsupõletikuga. Viirus võib väga kiiresti levida sigade populatsioonis otsese või kaudse kontakti teel. Viirus püsib soodsatel tingimustel nakkusvõimelisena sealihas ja sellest valmistatud toodetes. Tänapäeval levib haigus endeemilisena metssigadel mitmes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riigis. Venemaal esineb haigust nii kodu- kui metssigadel. Käesoleval aastal olid SKK puhangud Leedus Kaunase piirkonna seakasvatusettevõtetes. Eestis registreeriti viimane SKK puhang 1994. a jaanuaris Viljandimaal. Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik sigade klassikalise katku levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti sigade populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Ühtlasi on kirjeldatud sigade liikumist sigalast sigalasse kasutades võrgustikuanalüüsi meetodeid ning analüüsitud rakendatud seireuuringute efektiivsust võimaliku nakkuse avastamisel. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Ühtlasi antakse kvalitatiivne hinnang haiguse erinevate levikuteede (ohustsenaariumide) riskitasemele. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al., 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki importimise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooni allikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni. Lisaks on võetud üksikutes küsimustes arvesse ekspertide arvamusi. Käesoleva riskiprofiili koostamisel on tuginetud 2011. a sigade Aafrika katku (SAK) riskiprofiili koostamise käigus tehtud analüüsile (Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, EMÜ, Tartu, 2011), kuna vallandumise tegurid ja eksponeeringu laad on neil kahel infektsioonil sarnased

Bioohutuse ja bioturvalisuse juhend

JuhendJuhend on mõeldud Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajatele ja üliõpilastele bioohutuse ning bioturvalisuse tagamiseks. Juhendisse koondatud standardne töökord (STK) kehtib üksnes VLI-s. Standardse töökorra eesmärk on minimeerida haiglanakkuste riski ja kokkupuudet zoonootiliste mõjuritega. Uusi töötajaid ja üliõpilasi teavitab juhendist ning sellega tutvumise kohustusest nende vahetu töökorraldaja või juhendaja. Juhendiga tutvumise järel kinnitab töötaja/üliõpilane oma allkirjaga, et ta on teadlik STK-st, mis puudutab tööd/õpinguid tema valdkonnas/erialal. Üliõpilased tutvuvad STK-ga kursuse „Sissejuhatus loomaarstiõppesse“ raames. Instituudi tasandil määrab bioohutuse ja bioturvalisuse eest vastutava töötaja instituudi direktor