Ravimite väljakirjutamise reeglid: põhjused ja tagajärjed

Artiklis on antud ülevaade ravimite väljakirjutamise erinevate viiside kasutamisest, nende võimalikest eelistest ja tagajärgedest ning selgitatud Eestis kehtivat retseptide väljakirjutamise korda. Eesti Arst 2005; 84 (2): 126-13

Kannabinoidiküsimus teaduspõhises kliinilises meditsiinis

Viimastel aastatel on maailmas ja ka Eestis pakkunud palju kõneainet kannabinoidide meditsiiniline kasutamine. Diskussiooni ulatus on olnud lai: kannabinoidide toime uurimiseks paremate võimaluste loomisest kuni poliitilise kuluaaritööni, kus nähakse meditsiinilise maiguga kanepisuitsetamise legaliseerimist etapina marihuaana olmekasutusse lubamisel. Arutatud on selle üle, kas kannabinoididest oleks abi opioidide ja bensodisasepiinide paljudes riikides levinud liigkasutamise ohjamiseks. Lisaks on nii meil kui ka mujal kõneks majanduslikud aspektid, näiteks meditsiiniliseks kasutamiseks toodetud marihuaana kui tulus ekspordiartikkel (1).Et arutelus sõna sekka öelda, võib olla kasulik mõista tausta, millelt see on tekkinud. Allpoolne püüab seda lisaks hiljutistele aruteludele (2, 3) pakkuda.Eesti Arst 2017; 96(6):354–35

Kliinilised ravimiuuringud Eestis

30. oktoobril toimus Tallinnas Ravimiameti ja Ravimitootjate Liidu korraldatud konverents „Eesti kliiniliste uuringute keskkonnana – täna ja homme“. Konverents käsitles kliinilisi ravimiuuringuid Eestis kahest vaatenurgast: kas uuringuid tehakse Eestis piisavalt hästi ning mida on võimalik teha, et Eesti oleks uuringute korraldamiseks atraktiivne koht. Eesti Arst 2008; 87(12):916−91

Kaks uut kardiovaskulaarravimit: kangreloor ja vorapaksaar

Eesti Arst 2015; 94(2):108–11

Miks on ravimite kõrvaltoimetest vaja teatada?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb ravimi kõrvaltoimet kui kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib ravimi tavalise annuse kasutamisel haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus. Eesti Arst 2005; 84 (6): 449-45

Sakubitriili ja valsartaani kombinatsioon südamepuudulikkuse ravis Eestis

Eesti Arst 2018; 97(2):95–9

Ravimite kasutusele lubamine Eestis ja Euroopa Liidus

Viimastel aastakümnetel on ravimite roll arstiabis tõhusalt suurenenud. Kasutusele on tulnud hulk ravimeid haiguste jaoks, millel varem ravi puudus, samuti on ravimid mitmes valdkonnas asendanud invasiivsemaid ravimeetodeid. Samas on uued ravimid vanematest sageli märksa tugevama toimega ning nende tootmine on tihti seotud keeruliste biotehnoloogiliste manipulatsioonidega. 20. sajandi keskpaigast on kõikides arenenud riikides ravimite suhtes rakendatud nn ennetavat järelevalvet – riigid on nõudnud, et ravimi väljatöötaja tõestaks enne ravimi kasutusele võtmist, et ravimi tootmisprotsess tagab püsiva kvaliteedi ning et ravimist on eesmärgipärasel kasutamisel rohkem kasu kui kahju. Eesti Arst 2009; 88(10):697−70

Müügiloata ravimite kasutamine Eestis

Eesti Arst 2013; 92(9):530–53

Raviminimede entroopia

Eesti Arst 2016; 95(5):328–33

Arteriaalne hüpertensioon kui südame- veresoonkonnahaiguste oluline riskitegur

Arteriaalne hüpertensioon (AH) on arenenud maades peamine südameveresoonkonnahaiguste riskitegur. AH esinemissagedus kasvab seoses rahvastiku vananemisega.Praegu on kättesaadavad AHd mõjutavad ravimid. Siiski jääb suur osa haigeid alaravituks. Eesti Arst 2005; 84 (4): 277-28