59 research outputs found

    Krooniliste maksahaiguste ravi vÔimalikkusest

    Get PDF
    Kroonilised maksahaigused, hepatiit ja maksa- tsirroos, on sagedased ja olulised haigused. Kroonilisi maksahaigusi vĂ”ib jaotada mitmeti, nĂ€iteks hinnates histoloogilisi muutusi maksakoes ehk pĂ”letikulist aktiivsust vĂ”i fibroosi olemasolu (1). Olulisemaks on aga etioloogia ehk maksa- kahjustuse tekkepĂ”hjus, sest sellest tulenevad ka ravisoovitused. Sagedasemad kroonilised maksahaigused on maksa alkoholtĂ”bi ja krooniline viirushepatiit, mis moodustavad 70–80% kĂ”igist kroonilistest maksahaigustest. Kuni 80% kroonilise viirushepatiidi juhtudest on pĂ”hjustanud C-hepatiidi viirus. Harvemad on primaarne biliaartsirroos (kuni 2% kĂ”igist maksahaigustest), autoimmuunhepatiit (1–2%), primaarne skleroseeriv kolangiit ja ka maksa pĂ€rilikud ainevahetushaigused

    Tulevik ilma C-hepatiidita – tĂ”usev tĂ€ht on maksarasvtĂ”bi

    Get PDF
    MaksarasvtĂ”bi on sage haigus, mida arvatakse esinevat 20–40%-l Euroopa ja PĂ”hjaAmeerika inimestest. Enamikul maksarasvtĂ”ve patsientidest on veel vĂ€hemalt ĂŒks metaboolse sĂŒndroomi tunnus ja seega vĂ”ib maksarasvtĂ”bi olla metaboolse sĂŒndroomi (abdominaalne rasvumine, arteriaalne hĂŒpertensioon, dĂŒslipideemia, 2. tĂŒĂŒpi diabeet, insuliiniresistentsus) maksavĂ€ljendus. MaksarasvtĂ”ve avaldusvormid on rasvmaks (ingl nonalcoholic fatty liver), steatohepatiit ehk rasvhepatiit (ingl nonalcoholic steatohepatitis) ja steatohepatiidist kujunenud maksatsirroos. MaksarasvtĂ”ve diagnoosimiseks peab olema tĂ”estatud rasvmaksa ja/vĂ”i steatohepatiidi olemasolu kas ultraheliuuringul vĂ”i maksabiopsial, patsiendil peaks puuduma alkoholiriskikasutus ja olema vĂ€listatud ka teised vĂ”imalikud kroonilise maksahaiguse pĂ”hjused. Steatohepatiidi diagnoosimisstandardiks on maksabiopsia, mis vĂ”imaldab vĂ€listada kroonilise maksahaiguse teised pĂ”hjused, hinnata steatohepatiidi ning maksafibroosi raskusastet ja seega maksarasvtĂ”ve prognoosi. Tsirroosistaadiumis maksarasvtĂ”ve patsiendil soovitatakse maksaanalĂŒĂŒse ning kĂ”huÔÔne ultraheliuuringut korrata iga kuue kuu jĂ€rel. Patsiendi jĂ€lgimine söögitoru veenikomude ning maksarakkvĂ€hi tekke suhtes ja nii veenikomude kui ka maksarakkvĂ€hi edasine kĂ€sitlus ei erine teistel pĂ”hjustel tekkinud maksatsirroosiga patsientide kĂ€sitlemisest

    C-hepatiidi viirusega seotud ekstrahepaatilised

    Get PDF
    C-hepatiidi viirus, pĂ”hjustades Ă€gedat vĂ”i kroonilist hepatiiti ning maksatsirroosi, vĂ”ib olla patogeneetiline tegur ka mitmete teiste kliiniliste ilmingute kujunemisel. Tuntumad neist on segatĂŒĂŒpi krĂŒoglobulineemia, mis manifesteerub hemorraagilise vaskuliidi ja artralgiaga (Meltzeri sĂŒndroom); naha hilisporfĂŒĂŒria; sekundaarne raualadestus ning lame lihhen. C-hepatiidi viirus vĂ”ib osaleda ka mitmete lĂŒmfoproliferatiivsete haiguste patogeneesis. Eesti Arst 2007; 86 (5): 335–33

    Gastroenteroloogia

    Get PDF
    Eesti Arst 2012; 91(4):21

    Olukorrast tervishoiutöötajate pÀdevuse hindmisel

    Get PDF
    Tervishoiutöötajate pĂ€devus on osa tervishoiuteenuse kvaliteedist. 2002. aastal muutus veel nĂ”ukogude ajast kehtinud arstide pĂ€devuse hindamise sĂŒsteem ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel saadakse arstina töötamise Ă”igus pĂ€rast registreerimist Tervishoiuametis. Seadus ei nĂ€e ette riiklikku sĂŒsteemi tervishoiutöötajate pĂ€devuse perioodiliseks hindamiseks. Eesti Arst 2005; 84 (4): 297-30

    Tulevik ilma C-hepatiidita – tĂ”usev tĂ€ht on maksarasvtĂ”bi

    Get PDF
    MaksarasvtĂ”bi on sage haigus, mida arvatakse esinevat 20–40%-l Euroopa ja PĂ”hjaAmeerika inimestest. Enamikul maksarasvtĂ”ve patsientidest on veel vĂ€hemalt ĂŒks metaboolse sĂŒndroomi tunnus ja seega vĂ”ib maksarasvtĂ”bi olla metaboolse sĂŒndroomi (abdominaalne rasvumine, arteriaalne hĂŒpertensioon, dĂŒslipideemia, 2. tĂŒĂŒpi diabeet, insuliiniresistentsus) maksavĂ€ljendus. MaksarasvtĂ”ve avaldusvormid on rasvmaks (ingl nonalcoholic fatty liver), steatohepatiit ehk rasvhepatiit (ingl nonalcoholic steatohepatitis) ja steatohepatiidist kujunenud maksatsirroos. MaksarasvtĂ”ve diagnoosimiseks peab olema tĂ”estatud rasvmaksa ja/vĂ”i steatohepatiidi olemasolu kas ultraheliuuringul vĂ”i maksabiopsial, patsiendil peaks puuduma alkoholiriskikasutus ja olema vĂ€listatud ka teised vĂ”imalikud kroonilise maksahaiguse pĂ”hjused. Steatohepatiidi diagnoosimisstandardiks on maksabiopsia, mis vĂ”imaldab vĂ€listada kroonilise maksahaiguse teised pĂ”hjused, hinnata steatohepatiidi ning maksafibroosi raskusastet ja seega maksarasvtĂ”ve prognoosi. Tsirroosistaadiumis maksarasvtĂ”ve patsiendil soovitatakse maksaanalĂŒĂŒse ning kĂ”huÔÔne ultraheliuuringut korrata iga kuue kuu jĂ€rel. Patsiendi jĂ€lgimine söögitoru veenikomude ning maksarakkvĂ€hi tekke suhtes ja nii veenikomude kui ka maksarakkvĂ€hi edasine kĂ€sitlus ei erine teistel pĂ”hjustel tekkinud maksatsirroosiga patsientide kĂ€sitlemisest

    Soole Ă€rritussĂŒndroom

    Get PDF
    Soole Ă€rritussĂŒndroom on jĂ€mesoole sagedane talitlushĂ€ire (ingl irritable bowel syndrome, ld syndroma irritabilitatis intestini). Vaevused tekivad eelkĂ”ige nooremas tĂ€iskasvanueas ning naistel kaks korda sagedamini kui meestel (1–4). Perearsti vastuvĂ”tule pöördub kolmandik haigeist ning neist omakorda kolmandik suunatakse gastroenteroloogi konsultatsioonile. Arsti juurde tuleb patsient tavaliselt alles siis, kui vaevused mĂ”jutavad oluliselt tema elukvaliteeti. Soole Ă€rritussĂŒndroomiga haige igapĂ€evaelu ja puhkus on hĂ€iritud ning elustiil ja sotsiaalne heaolu on vaevustest mĂ”jutatud. See on ka pĂ”hjuseks, miks soole Ă€rritussĂŒndroomiga haige kĂŒlastab sagedamini perearsti, tal tehakse rohkem uuringuid, ta kasutab rohkem ravimeid ja on sagedamini haiglas (3, 4). Eesti Arst 2008; 87(6):465−46

    KROONILISE C-HEPATIIDI RAVIJUHEND

    Get PDF
    Krooniline C-hepatiit on oluline tervishoiuprobleem. C-hepatiidi (HCV) levimus maailma erinevates piirkondades on erinev, haigestunuid on mĂ”nes piirkonnas isegi ĂŒle 10% rahvastikust; Eestis hinnanguliselt umbes 1%. Kuni 70% kroonilise viirushepatiidi juhtudest on pĂ”hjustanud C-hepatiidi viirus. C-hepatiidi viiruse ĂŒlekanne toimub pĂ”hiliselt nakatatud vere ja kehavedelike kaudu. Kuigi verekomponentide ĂŒlekande ja teiste meditsiiniliste protseduuride puhul jĂ€rgitakse tĂ€napĂ€eval ohutusnĂ”udeid, on siiski vĂ”imalik nakatuda C-hepatiidi viirusega. Eesti Arst 2006; 85 (9): 610–61

    Mittesteroidsete pÔletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine

    Get PDF
    Mittesteroidsed pĂ”letikuvastased ravimid on laialdaselt kasutatav ravimite rĂŒhm. Nad on tĂ”husad valuvaigistid, samuti palavikku alandava ja pĂ”letikuvastase toimega, samas ei ole nende kasutamine mitmesuguste sagedasti ette tulevate kĂ”rvaltoimete tĂ”ttu alati ohutu. Sagedamini esinevad seedetrakti- ja kardiovaskulaarkĂ”rvaltoimed. Mittesteroidsed pĂ”letikuvastaseid ravimeid tuleb ordineerida kindlatel nĂ€idustustel, vĂ”imalikult vĂ€ikestes annustes ja vĂ”imalikult lĂŒhikese aja jooksul. Regulaarselt tuleb hinnata nende jĂ€tkuva vĂ€ljakirjutamise vajalikkust ja vĂ”imalust vĂ€hendada ravimi annust. Eesti Arst 2010; 89(6):417−42

    Whipple’i tĂ”bi: ĂŒlevaade haigusest ja haigusjuht

    Get PDF
    Whipple’i tĂ”bi on harva esinev multisĂŒsteemne bakteriaalne infektsioon, mille tekitajaks on grampositiivne bakter Tropheryma whippelii. Artiklis on antud ĂŒlevaade Whipple’i tĂ”vest ning kirjeldatud haigusjuhtu TÜ Kliinikumi sisekliiniku endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonnas. Eesti Arst 2004; 83 (11): 750–75
    • 

    corecore