Kirjaliku teksti mõistmisstrateegiate kasutuse ja semantiliste oskuste seosed kakskeelsetel 4. klassi õpilastel

http://tartu.ester.ee/record=b2588386~S1*es

Health Status and Health Behaviour of Estonian Pre-school Children from Birth to 7 Years of Age on the Basis of the 2010 Birth Cohort Based on Estonian Health Insurance Claims

Eelkooliealiste laste tervist kajastavaid uuringuid on Eestis võrreldes teiste riikidega vähe tehtud. Uuringuid, mis vaatleksid eelkooliealiste laste tervist ja tervisekäitumist kogu nende eelkooliea jooksul, ei ole Eestis teadaolevalt üldse läbi viidud. Sellised uuringud on harvad ka mujal riikides. Samas pakuvad rutiinselt kogutavad registripõhised terviseandmed selleks head võimalust.Käesolevas töös analüüsiti Eesti Haigekassale perearstide, eriarstide ja hambaarstide poolt esitatud raviarveid (n=991568) kõigi 2010. aastal sündinud laste kohta (n=16417), kes Eestis perioodil 2010–2017 tervishoiuteenuseid tarbisid. Töö eesmärk oli anda raviarvete põhjal ülevaade, kui sageli ja millistel põhjustel tervishoiuteenuse osutajate poole pöörduti, kui suure osaga lastest käidi laste ennetava tervisekontrolli ajakavas ette nähtud profülaktilistes tervisekontrollides perearsti, hambaarsti ja silmaarsti juures, kui suurel osal lastest viidi immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised lõpuni ja milline oli koolimineva lapse tervislik seisund.Töö tulemused näitavad, et raviarvete põhjal oli perearstiabiga seotud umbes 60% eelkooliealiste laste ravijuhtudest, ülejäänud 40% ravijuhtudest oli seotud eriarstiabiga. Poistel esines tüdrukutest rohkem psüühika- ja käitumishäireid ning vigastusi, tüdrukutel aga rohkem kuse-suguelundite haigusi. Perearstiabisse pöörduti kõige rohkem alla aastaste lastega, kusjuures profülaktilised tervisekontrollid moodustasid sel perioodil poole kõigist pöördumistest. Sellele vaatamata ei tehtud raviarvete põhjal perearsti poolt esimesel eluaastal suurele osale lastest ette nähtud vereanalüüsi. Koduvisiite tehti esimesel eluaastal vähem kui pooltele lastest, esines regionaalseid erinevusi nende läbiviimises. Raviarvete põhjal käidi järjepidevalt profülaktilistes tervisekontrollides väheste lastega – vaid umbes 2% lastega tehti seda ette nähtud sagedusega. Kõige rohkem oli lapsi, kellega käidi perearsti kvaliteedisüsteemis hinnatavates tervisekontrollides, aga kellel puudusid raviarvete põhjal üks või mitu profülaktilist tervisekontrolli 18. kuu, 3, 4 ja 5 aasta vanuses. Esimene hambaarsti külastus toimus hilja – veidi enne 4aastaseks saamist, hambaarstile pöördumise osas esines regionaalset erinevust. Silmaarsti poole profülaktilisele läbivaatusele pöörduti raviarvete põhjal umbes poolte lastega, samas silmade või nägemisega seotud häireid esines peaaegu viiendikul kõigist lastest. Immuniseerimiskava täitmise osas on oht, et kõiki lapsi ei vaktsineerita riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Paljudel lastel võib olla vaktsineerimine jäänud õigeaegselt lõpule viimata – vaid ligi 40% 7aastaste laste puhul sai raviarvete alusel kindlalt väita, et neile olid kõik immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiinid manustatud. Kõige sagedamini puudusid raviarved IPV-DTPa teise kordusvaktsineerimise kohta (poliomüeliidi, difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineerimine 6–7 aasta vanuses). Kooliminevate laste peamised terviseprobleemid olid seotud allergiate, psüühika- ja käitumishäirete ning nägemishäiretega.There has been little research on the health of pre-school children in Estonia compared to other countries. To the best of author’s knowledge, no studies have been conducted in Estonia about the health and health behaviour of pre-school children throughout their pre-school years. Such studies are rare also in other countries. At the same time, routinely collected registry-based health data provide a great opportunity to investigate children´s health.This study analysed the insurance claims submitted to Estonian Health Insurance Fund by family doctors, medical specialists and dentists (n = 991568) for all children born in 2010 (n = 16417) who used health care services in Estonia in 2010–2017. The aim of the study was to give an overview of how often and for which reasons health care providers were contacted; how many children had regular check-ups with family doctor, dentist and ophthalmologist; how many children completed the immunizations according to the national immunization schedule; and what was the health status of the children starting school.The results of the study showed that approximately 60% of treatment cases of pre-school children were related to primary healthcare. Boys had more mental and behavioural disorders and injuries, while girls had more urinary tract disorders. Primary healthcare was most often addressed with children under the age of one - during this period preventive health examinations made up half of all referrals. However, many children were not tested to detect iron deficiency anaemia in their first year of life as required. Home visits were made for less than half of the children in their first year of life and regional differences occurred. Only 2% of children had regular health checks consistently with prescribed frequency. Regular check-ups on the 18th month, 3rd, 4th and 5th year were missed most often. The first visit to the dentist took place quite late - a little before the age of 4, and regional differences were observed. Based on insurance claims, approximately half of the children had preventive ophthalmic examination, while eye and vision disorders occurred in almost one-fifth of all children.There is a risk that the immunization schedule is not completed timely for many children - only about 40% of 7-year-old children had all the vaccines according to the immunization schedule. Most often the IPV-DTPa-Hib re-vaccinations were not completed on time. The main health problems of children starting school were related to allergies, mental and behavioural disorders and vision disorders

Immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis

Enamik riike lähtub immuniseerimisprogrammide koostamisel Maailma Tervise organisatsiooni (WHO) soovitustest ning konkreetsest epidemioloogilisest olu korrast riigis. Samas tuleb arvestada, et immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levikut mõju tavateks olulisemateks teguriteks on rahvastiku hõlmatus immuni seeri misega, vaktsiinide kaitseefektiivsus ja kaitse kestus. Alljärgnevalt on antud ülevaade lähtepunkti dest, mille alusel võiks toimida Eesti oma ja tulemuslik immuniseerimis programm. Eesti Arst 2006; 85 (2): 107–12

Kroonilise neeruhaiguse levimus Eesti e-tervise andmete alusel

Taust. Kroonilise neeruhaiguse (KNH) levimus Eestis ei ole teada. Kuna KNH keskmine levimus maailmas on 9,1%, peaks KNH-patsientide arv Eestis olema umbes 118 300. Samas on 2017. aasta üleilmse aruande kohaselt KNH patsientide arv Eestis 258 859, mis on tõenäoliselt ülehinnatud.Eesti e-tervis on alustalaks tervishoiuandmete registreerimisele ja kogumisele. Samas on andmete analüüs tihti tüsilik, sest väljunddokumendid on erinevas formaadis, ja see raskendab oluliselt analüüsi. Lisaks pole haiguslugudes sageli märgitud diagnoosikoode ja/või KNH raskuskategooriat.Eesmärk. Töö eesmärk oli selgitada KNH levimust ja käsitlust Eestis, hinnates e-tervise infosüsteemi andmete põhjal retrospektiivselt täiskasvanud KNH-patsientide hulka ja jaotust vastavalt KNH riskiprofiilile, kasutades esimest korda ka tehisintellekti abi.Meetodid. Uuringu alusandmestiku moodustas Eesti elanikkonna 10% juhuvalimi raviarvete, digiretsepti ja tervise infosüsteemi andmete (e-tervise andmed) ühendväljavõte (sh eriarstiabi, perearstiabi, ostetud ravimid, laboratoorsed andmed). Uuringupopulatsioon määratleti kui kõik vähemalt 18aastased patsiendid, kellel oli ajavahemikul 2016–2019 diagnoositud vähemalt üks haigus, mis on KNH riskitegur, ja/ või kellel oli 2019. aasta jooksul vähemalt ühel korral registreeritud hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (eGFR) ja/või uriinis albumiini-kreatiniini suhte (U-Alb/U-Crea, UACR) väärtus. Analüüsiti ka patsientide väljaostetud ravimeid, haiglaravi ja/või erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhtude arvu. Erinevas formaadis väljunddokumentide analüüsimiseks kasutati tehisintellekti abi, mille käigus transformeeriti epikriisi tekstifailis olev info analüüsis kasutatavale kujule.Tulemused. E-tervise andmete alusel tuvastati 5%-l elanikkonnast juba olemasolev KNH diagnoos ja lisaks 2,4%-l potentsiaalne KNH raskusastmega G3–G5. Nende andmete kohaselt võib Eestis kokku olla 83 710 KNH-patsienti ja KNH levimus täiskasvanud elanikkonnas on 7,4%. eGFR-i väärtused olid uuringus kättesaadavad 52%-l riskipatsientidest, UARC väärtused aga vaid 12%-l. Hulgihaigestumise hindamisel leiti, et KNH-patsientidel esineb kaasnevalt kõige sagedamini hüpertensioon (79%), südame-veresoonkonnahaigus (SVH) (63%) ja diabeet (28%). Ligi pooled KNH-patsientidest olid ühe aasta jooksul hospitaliseeritud või pöördunud EMOsse. Selle peamiseks põhjuseks oli olnud SVH (11%). KNH diagnoosiga patsiendid eristuvad KNH riskirühma kuuluvatest patsientidest (diabeet, hüpertensioon, SVH) suurema hospitaliseerimismäära ja erakorralise abi vajaduse poolest.Järeldused. KNH levimus Eestis täiskasvanud elanikkonnas on e-tervise andmetel 7,4%. Hoolimata riikliku KNH ravijuhendi olemasolust ning KNH sõeluuringu süsteemist diabeedi ja hüpertensiooni korral esineb lünki patsientide skriinimises, neeruhaiguse progresseerumise riski hindamises ja patsientide tõenduspõhises ravis. KNH tekkeriski ja progresseerumise tuvastamiseks ja asjakohase ravi tagamiseks on KNH riskirühmade seas vaja järgida ravijuhendit UARC väärtuse määramisel ning täpsustada alati ka KNH raskusaste koos albuminuuria kategooriaga. KNH-patsientide haiguskoormus on suur ning nende patsientide käsitlus nõuab tihedat koostööd esmatasandi tervishoiu ja eriarstide vahel. Seetõttu on KNH progresseerumise ennetamiseks tarvis enam ressursse

Eesti eelkooliealiste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega 2010. aasta sünnikohordi põhjal Eesti Haigekassa raviarvete alusel

Taust, eesmärk. Eestis puudub seni ülevaade, kui paljude lastega viiakse läbi kõik immuniseerimiskavas ette nähtud plaanilised vaktsineerimised. Uurimuse eesmärk oli anda ülevaade, kui suurel osal eelkooliealistest lastest on Eesti Haigekassa raviarvete alusel kõik immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised tehtud. Metoodika. Analüüsiti Eesti Haigekassale perearstide ja eriarstide esitatud raviarveid (n = 1 091 275) kõigi 2010. aastal sündinud laste kohta (n = 16 464), kes Eestis perioodil 2010–2018 tervishoiuteenuseid tarbisid. Hinnati immuniseerimiskavas toodud vaktsineerimistega hõlmatust 3- ja 8aastaste laste seas. Tulemused, järeldused. 3aastaseks saanud lastest läbis raviarvete alusel kõik sellele vanusele immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised 68,9%, osaliselt vaktsineeriti 24,4% ning vaktsineerimata oli 6,7%. 8aastastest olid kõik vaktsiinid manustatud 49,5%-le lastest, osaliselt 43,9%-le ja vaktsineerimata oli 6,5%. Seega on vaktsineerimisega hõlmatus kogu immuniseerimiskava järgi Eestis väiksem, kui üksikute vaktsiinikomponentidega hõlmatuse põhjal võiks arvata. Kõige sagedamini puudusid raviarved DTPa-IPV (DTPa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin, IPV – inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin) teise revaktsineerimise kohta (vaktsineerimine 6–7 aasta vanuses)

Vaktsineerimiseelne tüübispetsiifiline inimese papilloomiviiruse levimus emakakaela tsütoloogilise uuringuleiu raskusastme järgi Eestis

Eesti Arst 2024; 103(2):10