Tšernobõli veteranide Eesti kohortuuring: vähihaigestumus 1986–2012 ja suremus 1986–2014

Taust ja eesmärk. Pärast Tšernobõli tuumajaamas aset leidnud avariid 1986. aastal saadeti radioaktiivselt saastatud keskkonda puhastustöödele sadu tuhandeid inimesi kogu Nõukogude Liidust, sh 4831 meest Eestist. Eestist pärit Tšernobõli-veteranide terviseseisundit on jälgitud pikka aega ja on leitud, et puhastustöödel saadud kiirgusannused olid väikesed ning veteranide vähi- ega surmarisk, v.a enesetapurisk, ei ole kõrgenenud. Uuringu eesmärk oli jätkata varasemaid epidemioloogilisi töid ja mõõta veteranide vähihaigestumust 1986–2012 ja suremust 1986–2014 võrreldes Eesti meesrahvastikuga.Metoodika. Andmed kohordi 4811 jälgimisele kuulunud mehe kohta, kes osalesid Tšernobõli piirkonnas avariijärgsetel puhastustöödel 1986–1991, lingiti Eesti rahvastikuregistri, Eesti vähiregistri ja Eesti surmapõhjuste registriga. Ekspositsiooni, s.o Tšernobõlis viibimise efekti hinnati standarditud haigestumusmääraga (SIR) vähipaikmeti ja standarditud suremusmääraga (SMR) surmapõhjuseti. Nendele näitajatele lisati 95% usaldusvahemik (uv).Tulemused. Aastatel 1986–2012 diagnoositi kohordis 369 vähijuhtu (SIR = 1,12; 95% uv 1,00–1,23). Leukeemia liigrisk oli statistiliselt mitteoluline (SIR = 1,25; 95% uv 0,60–2,29). Kõrge risk esines alkoholisõltuvate vähkide korral (SIR = 1,58; 95% uv 1,28–1,88). Aastatel 1986–2014 suri 1176 veterani (SMR = 1,04; 95% uv 0,98–1,10). Ilmnes enesetappude liigrisk (SMR = 1,30; 95% uv 1,05–1,59).Järeldus. Tšernobõli veteranide kohordi üldine vähihaigestumus ega suremus ei erinenud Eesti meesrahvastiku vastavatest näitajatest. Kõrgem enesetapusuremus osutab vajadusele tegeleda riigi tasandil veteranide vaimse tervisega.Eesti Arst 2016; 95(9):575–58

Kaotatud ja leitud käsikiri

Eesti Arst 2023; 102(4):24

Tuberkuloosihaigete elulemus ja surmapõhjused Eestis 1997–2021

Taust. Eesti kuulub kõrge tuberkuloosiriski piirkondade hulka, kus haigustõrje meetmena tuleb seirata tuberkuloosi esinemist.Eesmärk. Mõõta tuberkuloosihaigete elulemust ja võrrelda nende suremust kogurahvastikuga surmapõhjuste kaupa, seejuures arvesse võttes mitut mõjurit (haridus, rahvus, hulgiravimiresistentsus).Metoodika. Uuringus kasutati tuberkuloosiregistri, surmapõhjuste registri ja Statistikaameti andmeid. Tuberkuloosiregistri andmete alusel moodustati kohort täiskasvanud (vanus ≥ 15 aastat) isikutest, kellel aastatel 1997–2021 oli diagnoositud elupuhuselt esmane hingamiselundite tuberkuloos. Kohordi elulemust mõõdeti viie aasta suhtelise elulemusmäära (RSR) ja viie aasta standarditud suhtelise elulemusmääraga (ARSR). Kohordi suhtelist surmariski hinnati standarditud suremusmääraga (SMR). Surmariski erinevust mõjuriti uuriti Poissoni mudelite abil ning iseloomustati kohandamata ja kohandatud (ARR) suhtelise riskina. Kõik statistilised näitajad esitati koos 95% usaldusvahemikuga.Tulemused. Vaatlusperioodil diagnoositi elupuhuselt meestel 5574 ja naistel 2331 hingamiselundite tuberkuloosi esmasjuhtu. Viie aasta ARSR oli meestel 69,0% ja naistel 80,5%. Vanuses 15–44 ja ≥ 75 aastat oli RSR meestel vastavalt 83,9% ja 68,0% ning naistel 92,0% ja 75,0%. Meeste surmarisk oli 3,49 ja naiste surmarisk 2,95 korda kõrgem vastavalt mees- ja naisrahvastiku surmariskist. Suhteliselt kõrge oli surmarisk hingamiselundite haiguste, alkoholist sõltuvate ja väliste surmapõhjuste korral. Kohordis oli üldine surmarisk kõrgem mitte-eestlastel (ARR meestel 1,43; naistel 1,58) ja madalama haridustasemega isikutel (ARR meestel 1,41; naistel 1,44).Järeldused. Suhteline elulemusmäär tuleks lisada tuberkuloositõrje edukuse näitajate hulka. Edasistes uuringutes võiks käsitleda tegureid, mille tõttu on tuberkuloosi haigestunute üldsuremus ja suremus enamiku surmapõhjuste korral kõrgem kogurahvastiku suremusest

54 aastat Eesti Arstiga

Eesti Arst 2022; 101(6–7):387–39

Epidemioloogia III. Kirjanduse nimistu – kirjutaja Achilleuse kand

Paljude tähelepanekute kohaselt sisaldab teaduskirjutise käsikirja kirjanduse nimistu rohkem vigu kui selle ülejäänud osad. Selmet järgida nõutavat või soovitatavat viitamise ja nimistu koostamise reeglistikku, kasutavad paljud autorid innukalt omaloodud süsteemi, mida iseloomustab ebajärjekindlus ja vigaderohkus. Küllaltki tihti väidavad taunitavate nimistute autorid, et neil pole aimugi mingi viitamissüsteemi olemasolust või et nad on oma esitatud bibliokirje kusagilt maha kirjutanud. Artiklis rõhutatakse vajadust kasutada mingit standardset bibliokirjesüsteemi, esitatakse näiteid vigade tekke allikate kohta ja antakse mitmeid viiteid lisateabe leidmiseks. Eesti Arst 2005; 84 (10): 723–72

Eesti surmaregister: tekkelugu ja andmekasutus teadustöös

Eesti Statistikaameti surmaregistrina tuntud andmekogu tekkis 1990. aastate alguses alanud sihipärase tegevuse käigus. Tänu tervishoiuministrite Laur Karu ja Andres Ellamaa toetusele loodi Eesti Statistikaameti ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (praegu Tervise Arengu Instituut) koostöös register, mille abil saab teha epidemioloogilisi uuringuid. Register, mis sisaldab individuaalandmeid surmade kohta aastatel 1983–2002, on Eesti Vabariigile oluline andmekogu. Eesti Arst 2006; 85 (7): 449–45

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmete kvaliteet

Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti Meditsiinilises Sünniregistris registreeritud andmete kvaliteeti. 1997. a sündidest (12 593 sündi) moodustati valim (666 sündi), mille kohta täideti haigla originaaldokumentide põhjal uued sünnikaardid (641 kaarti). Uuesti täidetud sünnikaartide ja registri andmete vastavuse võrdlemiseks kasutati kooskõlamäära ja kooskõlakordajat (95% usaldusvahemikuga). Sotsiaaldemograafi lised andmed, rasedust iseloomustavad tunnused, sünnituseelsete nõuandlakülastuste arv, viimase menstruatsiooni kuupäev, lapse sugu, sünnikaal, sünnipikkus ning haiglasse sisse- ja sealt väljakirjutamise kuupäevad olid usaldusväärsed. Esimest nõuandlakülastust, ema rasedusaegset suitsetamist ning raseduse ja sünnituse kestust käsitlevad andmed olid kehvema kvaliteediga. Kui raseduse ja sünnituse kestuse võrdlemisel kasutati leebemaid tingimusi, siis andmete kooskõlamäär paranes. Suuri puudujääke esines raseduse ja sünnitusega seotud protseduuride ja diagnooside registreerimisel. Eesti Arst 2008; 87(9):608−61

Teismeliste sünnitus- ja abortiivsuskordajate suundumused Eestis enam kui kahe kümnendi jooksul: üleriigiline registripõhine uuring

Eesti Arst 2021; 100(12):71

Eestimaa pilvine taevas (tõlkija järelsõna)

Ilmselt paljudele meist on teada vaidlused meedias, milles osa ministeeriume ning teadus- ja õppeasutusi on tõstatanud küsimuse Eesti isikuandmete kaitse seaduse kooskõlla viimisest eurodirektiiviga (1). Vastaspoole moodustavad enamasti anonüümseks jääda soovivad ametnikud, kellel on ükskõik, et maailma rangeimate piirangute sisseseadmisega terviseregistrite loomisel ja registriandmete kasutamisel me lihtsalt kaotame Eestist mitmed riigile tähtsad teadusharud. Inimese eraelu puutumatuse sildi all registeruuringuid põrmustava võimu tagamaad sisalduvad küünilises ülestunnistuses, mille järgi “mitmed kõrgele ametikohale jõudnud inimesed ei soovi, et nende isikustatud terviseandmed registrites oleksid”

Vähiepidemioloogia, andmekaitse, eetika: ühel koosolekul arutatust

Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammi paljude ettevõtmiste seas käib töö projekti EUROCOURSE raames (1). Euroopa vähiregistrite võrgustiku algatatud idee järgi soovitakse sel le projekti kaudu ühtlustada vähiregistrite töökogemuse alusel nende registrite tegevust Euroopa Liidus, et tagada asjatundjatele kättesaadav kvaliteetne andmestik. Eesti Arst 2010; 89(5):313−31