Metsasõbra meelespea

Hea lugeja! Hoiad käes Eestimaa Looduse Fondis koostatud raamatut meie metsade loodusest. Raamatu eesmärk on pakkuda taustateadmisi inimestele, kes teevad või plaanivad metsas raietöid. Olgu see langetustraktori roolis istuv metsatööline, mootorsaage käes hoidev talumetsamajandaja või hoopis enamiku ajast kontorilaua taga istuv erametsa omanik. Raamat annab ülevaate erinevatest liikidest, aitab neid ära tunda ja otsustada, kuidas metsa raiuda nii, et see metsaelanikele kõige sobivam oleks. Raamatu eessõna on kirjutanud metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, kes annab metsas toimetavale inimesele laiema, lausa globaalse vaate selle kohta, millise väärtusega on loodusliku mitmekesisuse säilitamine igal metsalapil. Raamatu sisupeatükkide kirjutamise juures püüdsime välja tuua kõige olulisema ja praktilisema teadmise, selleks on meil abiks olnud liigieksperdid ja loodusteadlased nii ülikoolidest kui ka keskkonnaorganisatsioonidest. Peatükkide lõpus ja raamatu kokkuvõttes on antud soovitusi metsas raietööde tegemiseks. Loodame, et raamat aitab kaasa metsaliikide hingeelu paremale mõistmisele ja sellele, et mõistmise kaudu paraneksid ka liikide eluvõimalused Eesti metsas. Eestimaa Looduse Fond on huvitatud raamatu kasutajate tagasisidest ja koostööst metsamajandajatega metsaliikide kaitseks. Ootame teie mõtteid ja ettepanekuid e-posti aadressil [email protected]. Suurt lugemishuvi soovides Indrek Sell, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert; Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees.Eessõna. Meid ümbritsev loodus ja ökoloogiline teadmine selle kohta on omandanud keskse koha inimese eksistentsiaalsetes küsimustes. Inimtegevuse mõju loodusele on sageli üsna hävitav, inimese elamisruum ja vajadus metsasaaduste järele suruvad looduslikku maailma tahaplaanile. Globaliseerumine on omandanud sellise ulatuse, et suur osa inimtegevusest muutub tulevikus standardiseerituks. See haarab ka materjalivajadust – arenenud tehnoloogiad kasutavad loodusvarasid viisil, mis aina kaugendab inimest otsesest kokkupuutest loodusega. Isegi raietöid tegev metsatööline vaatab ümbritsevale maailmale konditsioneeritud harvesterikabiinist. Virtuaalne maailm lubab suure osa looduse infost talletada ja kasutatav teadmine piirdub vaid sellega, mida meil vaja on. Paraku käib standardsete tehnoloogiatega kaasas ka vajadus süsteeme lihtsustada, et hoida tehnoloogiad lihtsad ja odavad. Kas aga see lihtne ja odav alati tagab meie eksistentsi? Energiavajadus on käivitanud protsessi, kus kogu meie kasutatav energia ei lähe oma vanasse kohta tagasi, vaid otsib uue koha, viies senitoiminud süsteemid tasakaalust välja. Kindlasti asub loodus ise tasakaalu otsima, kuidas see aga mõjutab inimest ja mis juhtub siis, kui uus tasakaalupunkt on meie jaoks midagi hoopis erinevat senituntud loodusest? Metsade häiringuid on vaadeldud kui ahelreaktsioone: inimese vallandatud tegurid käivitavad uut tüüpi häiringurežiimid, mis omakorda suurendavad süsiniku paiskumist atmosfääri (tulekahjud, tormid). Mida me saaksime teha, et selle pendli liikumist aeglustada ja toimida nii, et see tasakaalust väga palju välja ei langeks? Peame otsima neid loodusliku dünaamika elemente, mis leevendavad meie otsest ja ka kaudset mõju ökosüsteemile. Kaasaja sertifi tseeritud metsamajanduses on eriliselt rõhutatud säilikelementide olulisust taastuvale metsaökosüsteemile. Säilikpuud ja lamapuit pakuvad elupaika tuhandetele liikidele, juhul kui toimub drastiline muutus ökosüsteemis. Ja isegi siis, kui muutus on suure ulatuse ja pikaajalise mõjuga, on võimalik looduslikul vastusmehhanismil oma tarkust rakendada. Raamatus on kirjeldatud palju haruldasi liike, mida mitmekesisuse tagamiseks on vaja kaitsta. Just mitmekesisust on meil vaja, et astuda vastu sageli raskesti ennustatavale tulevikule. Sellele aitab kaasa ka looduslähedane metsamajandus, mis säilitab loodusele lähedasi muutuste vastusmehhanisme. Kalev Jõgiste, metsaökoloogia professorRaamat on valminud projekti „ELFi ja teiste keskkonnaühenduste metsanduspoliitikaalase eestkostesuutlikkuse tõstmine“ raames, projekti rahastas Euroopa Majanduspiirkonna 2009–2014 toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel

Pan-European Distribution of White-Nose Syndrome Fungus (Geomyces destructans) Not Associated with Mass Mortality

BACKGROUND: The dramatic mass mortalities amongst hibernating bats in Northeastern America caused by "white nose-syndrome" (WNS) continue to threaten populations of different bat species. The cold-loving fungus, Geomyces destructans, is the most likely causative agent leading to extensive destruction of the skin, particularly the wing membranes. Recent investigations in Europe confirmed the presence of the fungus G. destructans without associated mass mortality in hibernating bats in six countries but its distribution remains poorly known. METHODOLOGY/PRINCIPAL FINDINGS: We collected data on the presence of bats with white fungal growth in 12 countries in Europe between 2003 and 2010 and conducted morphological and genetic analysis to confirm the identity of the fungus as Geomyces destructans. Our results demonstrate the presence of the fungus in eight countries spanning over 2000 km from West to East and provide compelling photographic evidence for its presence in another four countries including Romania, and Turkey. Furthermore, matching prevalence data of a hibernaculum monitored over two consecutive years with data from across Europe show that the temporal occurrence of the fungus, which first becomes visible around February, peaks in March but can still be seen in some torpid bats in May or June, is strikingly similar throughout Europe. Finally, we isolated and cultured G. destructans from a cave wall adjacent to a bat with fungal growth. CONCLUSIONS/SIGNIFICANCE: G. destructans is widely found over large areas of the European continent without associated mass mortalities in bats, suggesting that the fungus is native to Europe. The characterisation of the temporal variation in G. destructans growth on bats provides reference data for studying the spatio-temporal dynamic of the fungus. Finally, the presence of G. destructans spores on cave walls suggests that hibernacula could act as passive vectors and/or reservoirs for G. destructans and therefore, might play an important role in the transmission process

Pan-European Distribution of White-Nose Syndrome Fungus (Geomyces destructans) Not Associated with Mass Mortality

The dramatic mass mortalities amongst hibernating bats in Northeastern America caused by “white nose-syndrome” (WNS) continue to threaten populations of different bat species. The cold-loving fungus, Geomyces destructans, is the most likely causative agent leading to extensive destruction of the skin, particularly the wing membranes. Recent investigations in Europe confirmed the presence of the fungus G. destructans without associated mass mortality in hibernating bats in six countries but its distribution remains poorly known. We collected data on the presence of bats with white fungal growth in 12 countries in Europe between 2003 and 2010 and conducted morphological and genetic analysis to confirm the identity of the fungus as Geomyces destructans. Our results demonstrate the presence of the fungus in eight countries spanning over 2000 km from West to East and provide compelling photographic evidence for its presence in another four countries including Romania, and Turkey. Furthermore, matching prevalence data of a hibernaculum monitored over two consecutive years with data from across Europe show that the temporal occurrence of the fungus, which first becomes visible around February, peaks in March but can still be seen in some torpid bats in May or June, is strikingly similar throughout Europe. Finally, we isolated and cultured G. destructans from a cave wall adjacent to a bat with fungal growth. G. destructans is widely found over large areas of the European continent without associated mass mortalities in bats, suggesting that the fungus is native to Europe. The characterisation of the temporal variation in G. destructans growth on bats provides reference data for studying the spatio-temporal dynamic of the fungus. Finally, the presence of G. destructans spores on cave walls suggests that hibernacula could act as passive vectors and/or reservoirs for G. destructans and therefore, might play an important role in the transmission process