Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas

Uuringu eesmärk on analüüsida põhikooli eelviimase ja viimase klassi õpilaste teadmisi, väärtushoiakuid ja osalusvalmidust demokraatliku kodakondsuse valdkonnas. Kodakondsust tõlgendatakse uuringus sotsioloogilisest, mitte kitsalt õiguslikust perspektiivist lähtudes. Seega kuuluvad kodanikukompetentsuse alla ka teadmised sotsiaalsest sidususest ja kodanikuühiskonnast ning oskused toimida pluralistlikus keskkonnas. Põhieesmärgist lähtuvalt võib sõnastada kaks alaeesmärki. Esiteks, mõõta progressi Eesti üldhariduskooli ühiskonnaõpetuses. Teiseks, tuua välja varieeruvus ning olulised muutused noorte demokraatiaalastes hoiakutes

Infotehnoloogia eesti koolides: trendid ja väljakutsed

Uuringu "Tiiger luubis" (2000-2004) lõppraport.Projekti „Tiiger luubis” põhitaotluse võib kokku võtta märksõnadega „olukorra kaardistamiselt trendide mõõtmiseni”. Esimese küsitluse põhitaotlus oli määrata IKT kasutamise olukord koolides aastal 2000, kordusuuringuga 2004. a püüdsime analüüsida trende ja muutusi kooli arvutikasutuses ning avastada faktoreid, mis soodustavad (või vastupidi, takistavad) infotehnoloogilist innovatsiooni hariduses. Kuna kontseptuaalne lähenemine jäi mõlema küsitluse puhul samaks, siis on ühtne ka uurimuse põhieesmärk, s.o analüüsida infotehnoloogia otsest ning kaudset kaasatust üldhariduskooli õppeprotsessi. Otsese kaasatuse all mõistetakse arvutite kasutamist tundides ja tundide ettevalmistamisel nii õpilaste kui ka õpetajate poolt. Otsese kaasatuse mõõtmise kriteeriumid on IKT kasutamise intensiivsus, omandatud teadmised, oskused ja tööharjumused. Kaudset kaasatust hinnatakse õpilaste ning õpetajate väärtushoiakute ja arvamuste põhjal

Noorte kodanikukultuur kümme aastat hiljem

Eesti tulemused IEA Rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009.Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2009) eesmärk oli selgitada, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli. Seejuures lähtuti eeldusest, et kodanikurolli täitmiseks on vajalikud teadmised ja arusaamad valitsemisest ja kodanikuühiskonnast, samuti asjakohased hoiakud ja tegevused. Kuna tegu oli rahvusvahelise võrdlusuuringuga, siis analüüsiti ka riikide varieeruvust kodanikuõpetuse läbiviimisel ja kodanikuhariduse tulemite seost haridussüsteemi karakteristikutega