Scenariji izobrazevanja mentorjev v Romuniji - k izboljsevanju pripravnistva uciteljev

The aim of this paper is to examine the induction programme for newly qualified teachers and mentor education in Estonia, providing a comparative analysis of existing Estonian and possible Romanian models of mentoring. While the Estonian induction programme has been in place for more than ten years, induction in Romania is a relatively new and has only been mandatory since 2011 (National Law of Education 1/2011). The specifics of mentor professional development within the Romanian induction framework have yet to be explicated. This paper proposes two possible scenarios suitable for the Romanian system :1) long-term regulated academic education (part of master or doctoral level studies), and 2) flexible short-term in-service education. The advantages and disadvantages of both models are examined and ways to overcome some of the disadvantages are identified. Ultimately, the paper proposes that a flexible, needsdriven system which encompasses a degree of choice will best fulfil the professional development needs of teachers who wish to become mentors. (DIPF/Orig.

Developing Quality Cultures in Teacher Education: Expanding Horizons in Relation to Quality Assurance

The Teacher Education Policy in Europe Network (TEPE) was established with the overarching aim to develop teacher education policy recommendations at institutional, national and European levels. TEPE is an academic network that builds on previous European collaborative initiatives on teacher education policy, e.g. TNTEE and EUDORA. Today, its central goals relate to: 1) Advancing research in and on Teacher Education, 2) Increasing mobility and extending the European Dimension in Teacher Education, 3) Enhancing quality through the renewal of evaluation cultures in Teacher Education

PISA edutegurite üle mõtiskledes

Peeter Mehisto ja Maie Kitsingu raamat "Lessons from Estonia's Education Success Story: Exploring Equity and High Performance through PISA" (2022) annab põhjaliku ülevaate Eestis läbi viidud haridusreformidest ja reformide õppetundidest üldhariduses viimase kolmekümne aasta vältel. Raamat avab sotsiaal- ja hariduspoliitilised vaatenurgad, millega on soovitud kindlustada võrdne ja õiglane arengukeskkond igale lapsele nii koolieelses eas kui ka põhikooli õppurina oma potentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks. Tegemist on põhjaliku taasiseseisvumisjärgse perioodi ülevaatega haridusvaldkonna peamistest osistest: õppekavast, õpetajast ja hindamisest

Kutseaasta II etapi seire kokkuvõte 2005/2006

Kutseaasta algajate õpetajate sisseelamise ja professionaalse arengu toetamiseks esimesel tööaastal rakendus Eesti üldhariduskoolides õppeaastast 2004/2005 ning 2005/2006 õppeaastast on kutseaastaga liitunud koolieelsed lasteasutused ja kutseõppeasutused. Paralleelselt kutseaastaga toimub kutseaasta rakendumise monitooring, mille eesmärk on uurida kutseaasta rakendumist, selle mõju algajale õpetajale ja tagada kutseaasta tegevuste edasine areng. Kutseaasta seire võimaldab võrrelda kutseaasta teoreetilisi seisukohti praktilises tegevuses toimuvaga ja kavandada muudatusi rakendusmudelis. 2004/2005 kutseaasta seire kokkuvõtted on andnud hea võimaluse arenguteks nii nooremõpetajate tugiprogrammis, mentorite ettevalmistuses kui tugimaterjalides. Käesolev 2005/2006 õppeaasta seire pakub võimalust võrdlusteks ja edasisteks prognoosideks

School-University Partnership for Evidence-Driven School Improvement in Estonia

It has been acknowledged that evidence-driven practices may lead schools to improved instructional practices, student learning, or organizational improvement; still the evidence is underused by the teachers or school leaders. This study focuses on analyzing how to strengthen the evidence-driven school improvement in school-university partnership programs. Five schools learnt over a period of one school year in collaboration with the university coaches how to collect evidence in classroom and organizational level for improvement process. The results of our study illustrate profiles of the schools based on the usage of data-informed evidence, research-based evidence, or both to make decisions in the instructional and organizational level. Enablers and barriers of data use from the perspective of organizational, user, and data characteristics to implement evidence-driven practices are discussed

Väljundipõhine õpe – kas õppimisse panustava ja kaasatud üliõpilase kujundaja?

Artikli aluseks oleva kvantitatiivse uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas üliõpilased ja õppejõud hindavad väljundipõhise õppe rakendumist õpiväljundite omandamist toetavate komponentide toel. Kuue Eesti kõrgkooli üliõpilaste (n = 1329) ja õppejõudude (n = 94) hinnangutest selgub, et õpiväljundite arusaadavus, õpikeskkond, õppematerjalid, sooritatud tööd, hindamisülesanded, tagasiside, tööde maht, õpetamine, õppijate motivatsioon ja rahulolu toetavad õpiväljundite saavutamist. Samas ilmneb uuringust, et üliõpilased ei panusta ise õppetöösse piisavalt ning ei ole kaasatud õppeprotsessi. Õppetöösse panustamist iseloomustavad peamiselt õppimisse kaasatuse, õppijate motivatsiooni ja tööde mahu tulemused. Õppimisse kaasatust ennustavad enamasti õppimisse panustamise, õppijate motivatsiooni ja rahulolu tulemused. Õppejõudude ja üliõpilaste hinnangud enamiku õpiväljundite omandamist toetavate komponentide kohta oluliselt ei erinenud, v.a hindamisülesannete, õppija motivatsiooni ja kursusega rahulolu puhul. Tulemused näitavad, et senisest enam on vaja toetada õppijaid aktiivse rolli ning vastutuse võtmisel.  Summar

Vzpostavljanje in razvijanje sodelovalne in na učenje usmerjene šolske kulture: stališča estonskih ravnateljev šol

The present study aims to analyse how school leaders perceive their activities in creating and developing a collaborative school culture that promotes the school learning process. The data were collected in semi-structured interviews with nine school leaders and analysed using thematic content analysis. The results revealed that only three of the school leaders focused on the shared values and shared leadership necessary for creating a systematic and analytic approach to organisational and teacher development. The school leaders understood the importance of leading the development of the learning process, but this did not take place as expected in practice. Organisational and teacher development seemed to be unsystematic or not based on the continuous monitoring of processes. The findings of our study indicate that development programmes for school leaders should concentrate more on shaping the views, knowledge and skills needed to develop a collaborative and learning-centred school culture. (DIPF/Orig.

Õpilaste õpistrateegiate arendamine sekkumisprogrammi "Õpime mõttega" toel ja nende vanemaid kaasates

Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on distantsõppe kogemuse valguses saanud tähenduslikumaks kui kunagi varem. Uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas süsteemsel juhendamisel muutub õpilaste raporteeritud strateegiate kasutamine ja teadlikkus õpistrateegiatest ning kuivõrd õpilaste ja lastevanemate sekkumisjärgsed hinnangud õpistrateegiate tõhususele on seotud. Teadlikkus õpistrateegiatest tähendab õpilaste oskust hinnata strateegiate tõhusust ning teha valikuid tõhusamate strateegiate kasutamise kasuks. Sekkumisuuringul kasutati kolmanda klassi õpilastega programmi "Õpime mõttega". Sekkumisuuringu eel ja järel koguti andmeid õpilaste õpistrateegiate kasutamise ning hinnangute kohta, kasutades õpi- ja enesemääratluspädevuse teste. Lastevanematega korraldati vestlusringid õpistrateegiate teadlikkuse tõstmiseks ja hinnati nende teadlikkuse muutust sekkumise jooksul. Tulemused näitavad, et juba lühiajalise sekkumise tulemusena hindasid õpilased tõhusaid strateegiaid kõrgemalt. Lastevanemate teadlikkus tõhusatest õpistrateegiatest paranes ja ilmnes seos lastevanemate ja laste hinnangutes vähetõhusatele strateegiatele.  Summar

Kutseaasta V etapi seire kokkuvõte 2008/2009

2008/2009 õppeaastal rakendati kutseaasta programmi viiendat korda. Kutseaasta seire eesmärk on saada tagasisidet ja tõendusmaterjali arendustegevuseks. Nooremõpetajate küsitlus annab ülevaate algajate õpetajate enesekohastest uskumustest, professionaalsest arengust ja koostööst, õppimisest organisatsioonis ning koostööst mentoriga. Viimane osa analüüsib kutseaasta rakenduslikke aspekte. Mentorite küsitlus annab ülevaate valmidusest mentori tegevuseks ja mentori igapäevategevusest. Seire põhjal saab kavandada muutusi esmaõppes, kutseaasta rakendamises ja edasiseks professionaalseks arenguks

Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 2009/2010

2009/2010 õppeaastal rakendati kutseaasta tugiprogrammi viiendat korda. Kutseaasta seire eesmärk on sel etapil saada tõendusmaterjali algajate õpetajate tugitegevuste kavandamiseks ja esmaõppe arendamiseks. Kutseaasta selle aasta seire eesmärgiks on analüüsida kutseaastat läbivate õpetajate rahulolu läbitud õpetajakoolitusega ning õpetajatööga. Küsitlus viidi läbi õppeaasta alguses ja lõpus. Küsimustik koosnes neljast osast. Esimeses osas hindasid algajad õpetajad läbitud õpetajakoolitust andes hinnangu kutseoskuste erinevatele valdkondadele vastavalt õpetaja kutsestandardile (Õpetaja V): õppimise planeerimine ja juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, õppimise juhendamine, õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine, suhtlemine, motiveerimine, koostöö, eneseanalüüs ja professionaalne areng, teises osas hindavad õpetajad ennast kui õppijat (enesetõhusus), kolmandas osas kooli kui arengukeskkonda (koolikliima), neljandas osas enda õppimist teadmusloome teooriast lähtuvalt