28 research outputs found
Cognitive development of children with non-progressive unilateral brain lesion
http://www.ester.ee/record=b4336575~S1*es
Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine laste neurorehabilitatsioonis
ArvutipĂ”hise keskkonna kasutamine on laste taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. See on ohutu ja huvitav ning vĂ”imaldab nĂ€rvisĂŒsteemi kahjustusega lastel praktiseerida vajalikke sotsiaalseid ja kognitiivseid oskusi. TĂ€napĂ€eval on vĂ”imalik kombineerida erinevaid arvutipĂ”hiseid sekkumismeetodeid parima ravitulemuse saamiseks. Uuteks meetoditeks on puutetundliku tehnoloogia, virtuaal- ja liitreaalsuse ning suhtlemisrobotite kasutamine treeningprotsessis
Meditsiinidoktor Inga Talvik
2. oktoobril 2007 kaitses TĂ arstiteaduskonna nĂ”ukogu ees doktorivĂ€itekirja Inga Talvik. Töö âInïŹ icted traumatic brain injury / shaken baby syndrome in Estonia - epidemiology and outcomeâ (âRaputatud lapse sĂŒndroom Eestis: epidemioloogia ja kaugtulemusedâ) juhendajaks oli emeriitprofessor Tiina Talvik, oponendiks oli rahvusvaheliselt vĂ€ga tunnustatud lapseea vĂ€givalla ekspert pediaatriaprofessor Randell Alexander Florida Ălikoolist. Oponent rĂ”hutas teematika olulisust, vĂ€itekirjas saadud tulemuste tĂ€htsust, dissertandi osa selle diagnoosi âmaaletoojanaâ Eestis. Raputatud lapse sĂŒndroom (RLS), inglise keeles shaken baby syndrome ehk tekitatud traumaatiline ajukahjustus (inïŹ icted traumatic brain injury) ehk mitte Ă”nnetusel tekkinud ajukahjustus (non-accidental brain injury), on kirjanduse andmetel sage haigestumise ning suremuse pĂ”hjus vĂ€ikelastel ning sagedaim surma pĂ”hjus alla 2aastastel lastel.
Eesti Arst 2008; 87(2):15
Sotsiaalsete oskuste ja n-ö mÔtete lugemise vÔime areng lastel nooremas koolieas
Sotsiaalne kompetentsus mĂ€ngib olulist rolli lapse igapĂ€evastes tegevustes ja suhtlemises. Sageli jÀÀb mĂ€rkamata emotsionaalse ja sotsiaalse info töötluse defitsiit, mis vĂ”ib edaspidi pĂ”hjustada aga raskusi lapse sotsiaalses kĂ€itumises. Töö eesmĂ€rgiks oli uurida tervete laste sotsiaalset oskust ja kompetentsuse arengut. Uuringus osales 59 last vanuses 10â12 aastat. Sotsiaalse kompetentsuse hulka kuuluvate oskuste nagu valeuskumuste, sotsiaalse valetamise ja sarkasmi mĂ”istmise hindamiseks kasutati erinevaid sotsiaalseid situatsioone kirjeldavaid lugusid ja teemaga seotud pilte. PlaneerimisvĂ”imet hinnati NEPSY saritesti tornitestiga. Uuringust selgus, et kĂ”ige paremini mĂ”istavad lapsed valeuskumusi, seejĂ€rel sotsiaalset valetamist ning kĂ”ige keerulisem on sarkastiliste mĂ€rkuste mĂ”istmine. VĂ”rreldes 10- ja 12aastaste laste valeuskumuste mĂ”istmist, selgus, et 10aastaste laste keskmine (M = 1,56, SD = 0,85) valeuskumuste mĂ”istmise vĂ”ime on vĂ€iksem kui 12aastastel lastel (M = 1,88, SD = 0,12) (t = â2,3, p = 0,03). Olulisi erinevusi 10â12aastaste poiste ja tĂŒdrukute sotsiaalsetes oskustes ei esinenud. Kinnitust ei leidnud ka hĂŒpotees, et parem tegevuse planeerimise vĂ”ime tagab suurema edukuse sotsiaalsetes suhetes.
Nii on ĂŒmbritsevate inimeste kĂ€itumise tĂ”lgendamine ja mĂ”istmine pigem spetsiifiline oskus kui seotud ĂŒldise kognitiivse vĂ”imekusega. Vanuse kasvades suureneb laste vĂ”ime mĂ”ista teiste inimeste kavatsusi, mĂ”tteid ja kĂ€itumist ning paraneb olukorrale sobiva emotsionaalse ja kĂ€itumisreaktsiooni leidmine. Epilepsia, aktiivsus-tĂ€helepanuhĂ€ire, ajutrauma ja Aspergeri sĂŒndroomiga lastel vĂ”ib suhtlemis- ja kĂ€itumishĂ€irete pĂ”hjuseks olla puudulik teiste inimeste mĂ”istmine.
Eesti Arst 2010; 89(11):725â73
Septo-optiline dĂŒsplaasia ehk de Morsier`sĂŒndroom
Artiklis on kirjeldatud kongenitaalse nĂ€gemishĂ€ire ja kasvupeetusega 6aastase poisi haigusjuhtu, kellel diagnoositi septo-optilise dĂŒsplaasia sĂŒndroom (SOD). Meie teada on see esimene haigusjuhu kirjeldus Eestis. Poisil esineb haigusele iseloomulik nĂ€gemisnĂ€rvide ja -diskide arengudefekt, mis pĂ”hjustab tĂ€ielikku pimedust, ning isoleeritud kasvuhormooni puudulikkusest tingitud kasvupeetus ja kĂŒlgvatsakesi eraldava vaheseina â septum pellucidumâi â puudumine. Lisaks on antud lĂŒhike ĂŒlevaade sĂŒndroomi olemusest ning diagnoosimise ja ravi vĂ”imalustest.
Eesti Arst 2004; 83 (5):304-30
Gilles de la Touretteâi sĂŒndroomi perekondlik haigusjuht
Artiklis kirjeldatud haigusjuht tĂ€iendab Gilles de la Touretteâi sĂŒndroomi tĂ€napĂ€evase kĂ€sitluse ja probleemide ĂŒlevaadet, mis on avaldatud Eesti Arsti kĂ€esolevas numbris. Eesti haigusjuhu kirjelduse nĂ€itel on ĂŒhe vĂ”imaliku etioloogilise tegurina toodud vĂ€lja perekondlik eelsoodumus ning rĂ”hutatud sĂŒndroomi sagedast aladiagnoosimist ja puudulikku ravi. Kirjeldatud on 17 aasta vanuse Eesti naispatsiendi haigusjuhtu.
 
VastsĂŒndinu insult â haigestumus Eestis
Insult vastsĂŒndinueas on raske tĂŒsistus, mis on senini olnud aladiagnoositud, kuid tĂ€nu radioloogiliste uurimismeetodite tĂ€iustumisele on selle diagnoosimine kĂ”ikjal sagenenud. Neonataalse insuldi kliinilisele pildile on iseloomulik fokaalsete krampide, apnoehoogude ja teadvushĂ€irete esinemine, hiljem avalduvad lastel hemiparees, epilepsia ning kognitiivsete funktsioonide hĂ€ired. Eestis tehtud epidemioloogilise uuringu senised tulemused nĂ€itavad, et vastsĂŒndinuea isheemilise insuldi esmashaigestumus oli aastatel 1998â2002 ĂŒks juht 2000 ja 2003. aastal 1 juht 1200 elussĂŒnni kohta. Artiklis on kĂ€sitletud neonataalse insuldi epidemioloogiat, tekkepĂ”hjusi, riskitegureid ja diagnoosimist.
Eesti Arst 2004; 83 (5): 296â30
Dopamiinitundlik dĂŒstoonia: kirjanduse ĂŒlevaade ja haigusjuhu kirjeldus
Dopamiinitundlik dĂŒstoonia ehk Segawa sĂŒndroom on haigus, mille haigusnĂ€htude varieeruvus vĂ”ib mĂ”nikord viia valediagnoosini nagu nt laste tserebraalparalĂŒĂŒs. Paljudel patsientidel esinevad sĂŒmptomid pĂ€evaste fluktuatsioonidega. Haigus allub ravile dopamiini vĂ€ikeste annustega. Artiklis on kirjeldatud 11-aastase tĂŒtarlapse haigusjuhtu, mille puhul saadi hea raviefekt L-dopaga.
Eesti Arst 2006; 85 (12): 841â84