Creak as a feature of lexical stress in Estonian

Peer reviewe

Konsonandikeskne vältesüsteem eesti ja inarisaami keeles

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKolme pikkuskategooriaga konsonandikeskne vältesüsteem esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Doktoritöö keskendub neist kahele – eesti ja inarisaami keelele, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma. Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal. Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus. Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel. Töö tulemused näitavad, et kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde. Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal. Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu. Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul, kus põhitooni liikumist jälgida ei saa, on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest. Doktoritöö eesti keele artikulatsioonikatse tulemused näitavad, et kolmese konsonandikeskse välte avaldumisel on oluline osa segmentaalsel kontekstil. Kui mõningate artikulatoorsete liigutuste puhul saab näha vältega seotud kolmeseid mustreid (huulte sulgemisliigutuse kestuses konsonandi hääldamisel, keeleliigutuste kestuses üleminekul konsonandile eelnevalt vokaalilt järgnevale), siis erineva sõnaalgulise konsonandi ja ümbritseva vokaalikonteksti tõttu esineb varieerumist, kus esimene ja teine välde vastanduvad kolmandale või vastandub esimene välde teisele ja kolmandale. Ka spontaankõne materjali põhjal tehtud akustiline analüüs näitas, et erinevate konsonantide puhul realiseerub kolmene välde mõnevõrra erinevalt ning sealjuures on oluline seos konsonandi ja seda ümbritsevate vokaalide omaduste vahel.Quantity systems with three length categories for consonants can be found in a small number of languages, all of which belong to the Finno-Ugric languages: Estonian, Livonian, Inari Saami, and some other Saami languages. The focus of this dissertation is on two of them, Estonian and Inari Saami, the former belonging to the Finnic and the latter to the Saamic branch. Estonian exhibits a complex quantity system forming ternary length categories with vowels, consonants, or combinations of both. In Inari Saami, ternary length distinction is found for consonants, while vocalic quantity shows binary oppositions. This thesis comprises experimental phonetic studies answering two main questions: how is ternary consonantal quantity in Estonian and Inari Saami realized phonetically, and how does quantity interact with segmental context. The results showed that, in both languages, the three-way consonantal quantity is manifested in consonant durations that are longer in higher quantity degrees. While Estonian first and second quantity are further apart from each other, in Inari Saami second and third quantity are more distinct. Cross-linguistic differences also appear in the relations between intervocalic consonants and neighboring vowels. In Estonian, the vowel following the consonant is shorter after a long and overlong consonant than after a short one. Quantity differences in Inari Saami are realized in shorter durations of both vowels in terms of increasing consonantal quantity. Fundamental frequency contours in Inari Saami are roughly the same in words with different structures. Intensity measures, however, show greater differences between the vowels surrounding the consonant when the quantity of the consonant increases. The intensity of the sonorant consonant does not change in different quantities. The results of the articulatory study of this thesis show variation in quantity manifestations in Estonian geminate consonants due to varied segmental context. Some articulatory movements exhibit three-way patterns associated with quantity categories (in the duration of the lip closing gesture for the consonant and tongue transition gesture from the preceding vowel to the following vowel); for others the first and second quantity are opposed to the third quantity or the first quantity degree is opposed to the second and third ones. Similar patters were found in the acoustic data from spontaneous speech. The durational properties of ternary quantity are realized differently for different intervocalic consonants, and variation is also caused by coarticulatory effects of the surrounding vowels.https://www.ester.ee/record=b524109

Eesti keele üldvaldkonna tekstide laia kattuvusega automaatne sündmusanalüüs

Seoses tekstide suuremahulise digitaliseerimisega ning digitaalse tekstiloome järjest laiema levikuga on tohutul hulgal loomuliku keele tekste muutunud ja muutumas masinloetavaks. Masinloetavus omab potentsiaali muuta tekstimassiivid inimeste jaoks lihtsamini hallatavaks, nt lubada rakendusi nagu automaatne sisukokkuvõtete tegemine ja tekstide põhjal küsimustele vastamine, ent paraku ei ulatu praegused automaatanalüüsi võimalused tekstide sisu tegeliku mõistmiseni. Oletatakse, tekstide sisu mõistvale automaatanalüüsile viib meid lähemale sündmusanalüüs – kuna paljud tekstid on narratiivse ülesehitusega, tõlgendatavad kui „sündmuste kirjeldused”, peaks tekstidest sündmuste eraldamine ja formaalsel kujul esitamine pakkuma alust mitmete „teksti mõistmist” nõudvate keeletehnoloogia rakenduste loomisel. Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuivõrd saab eestikeelsete tekstide sündmusanalüüsi käsitleda kui avatud sündmuste hulka ja üldvaldkonna tekste hõlmavat automaatse lingvistilise analüüsi ülesannet. Probleemile lähenetakse eesti keele automaatanalüüsi kontekstis uudsest, sündmuste ajasemantikale keskenduvast perspektiivist. Töös kohandatakse eesti keelele TimeML märgendusraamistik ja luuakse raamistikule toetuv automaatne ajaväljendite tuvastaja ning ajasemantilise märgendusega (sündmusviidete, ajaväljendite ning ajaseoste märgendusega) tekstikorpus; analüüsitakse korpuse põhjal inimmärgendajate kooskõla sündmusviidete ja ajaseoste määramisel ning lõpuks uuritakse võimalusi ajasemantika-keskse sündmusanalüüsi laiendamiseks geneeriliseks sündmusanalüüsiks sündmust väljendavate keelendite samaviitelisuse lahendamise näitel. Töö pakub suuniseid tekstide ajasemantika ja sündmusstruktuuri märgenduse edasiarendamiseks tulevikus ning töös loodud keeleressurssid võimaldavad nii konkreetsete lõpp-rakenduste (nt automaatne ajaküsimustele vastamine) katsetamist kui ka automaatsete märgendustööriistade edasiarendamist.  Due to massive scale digitalisation processes and a switch from traditional means of written communication to digital written communication, vast amounts of human language texts are becoming machine-readable. Machine-readability holds a potential for easing human effort on searching and organising large text collections, allowing applications such as automatic text summarisation and question answering. However, current tools for automatic text analysis do not reach for text understanding required for making these applications generic. It is hypothesised that automatic analysis of events in texts leads us closer to the goal, as many texts can be interpreted as stories/narratives that are decomposable into events. This thesis explores event analysis as broad-coverage and general domain automatic language analysis problem in Estonian, and provides an investigation starting from time-oriented event analysis and tending towards generic event analysis. We adapt TimeML framework to Estonian, and create an automatic temporal expression tagger and a news corpus manually annotated for temporal semantics (event mentions, temporal expressions, and temporal relations) for the language; we analyse consistency of human annotation of event mentions and temporal relations, and, finally, provide a preliminary study on event coreference resolution in Estonian news. The current work also makes suggestions on how future research can improve Estonian event and temporal semantic annotation, and the language resources developed in this work will allow future experimentation with end-user applications (such as automatic answering of temporal questions) as well as provide a basis for developing automatic semantic analysis tools

Põhiemotsioonid eestikeelses etteloetud kõnes: akustiline analüüs ja modelleerimine

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneDoktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada. Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele. * Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.The present doctoral dissertation had two major purposes: (a) to find out and describe the acoustic expression of three basic emotions – joy, sadness and anger – in read Estonian speech, and (b) to create, based on the resulting description, acoustic models of emotional speech, designed to help parametric synthesis of Estonian speech recognizably express the above emotions. As far as synthetic speech has many applications in different fields, such as human-machine interaction, multimedia, or aids for the disabled, it is vital that the synthetic speech should sound natural, that is, as human-like as possible. One of the ways to naturalness lies through adding emotions to the synthetic speech by means of models feeding the synthesiser with combinations of acoustic parametric values necessary for emotional expression. In order to create such models of emotional speech, it is first necessary to have a detailed knowledge of the vocal expression of emotions in human speech. For that purpose I had to investigate to what extent, if any, and in what direction emotions influence the values of speech acoustic parameters (e.g., fundamental frequency, intensity and speech rate), and which parameters enable discrimination of emotions from each other and from neutral speech. The results provided material for creating acoustic models of emotions* to be presented to evaluators, who were asked to decide which of the models helped to produce synthetic speech with recognisable emotions. The experiment proved that with models based on acoustic results, an Estonian speech synthesiser can satisfactorily express sadness and anger, while joy was not so well recognised by listeners. This doctoral dissertation describes one of the possible ways for the vocal expression of joy, sadness and anger in Estonian speech and presents some models enabling addition of emotions to Estonian synthetic speech. The study serves as a starting point for the future development of acoustic models for Estonian emotional synthetic speech. * Recorded examples of emotional speech synthesised using the test models can be accessed at https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494

Eesti emotsionaalse kõne korpuse loomine ja emotsioonide taju

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Väitekirja eesmärk oli luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitas, kui oluline on korpust enne selle loomist hoolikalt planeerida ja tulemust analüüsida. Saadud teadmisi saavad rakendada nii emotsiooniuurijad kui ka kõnekorpuste arendajad. Eesti korpuse teeb teiste kõneemotsioonikorpuste seas ainulaadseks asjaolu, et lausete emotsioon on märgendatud selle järgi, kas emotsiooni kannab lause heli või mõjutab emotsiooni äratundmist häälest lause verbaalne sisu. Selline jaotus teeb võimalikuks emotsioonide uurimise nii kõnes kui kirjas. Eesti emotsionaalse kõne korpus on üks väheseid esilekutsutud mõõdukalt väljendunud emotsioone sisaldavaid kõnekorpusi, mis on dokumenteeritud, avalikult ja tasuta kättesaadav. Korpuse jaoks on salvestatud n-ö tavalise inimese etteloetud tekstid, kellele ei ole öeldud, millise emotsiooniga tuleb tekste lugeda. Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpuses olevate lausete emotsioonid on määranud kuulajad testidega, on töös olulised emotsioonide tajuga seotud küsimused. Väitekirja raames on leidnud kinnitust, et kuulajad suudavad hästi ära tunda mõõdukalt väljendatud emotsioone mitteprofessionaalse lugeja häälest. Uurimistulemused toetavad otsust valida Eesti emotsionaalse kõne korpuse lausete emotsiooni määrajateks üle 30-aastased eesti keelt emakeelena rääkivad täiskasvanud eestlased, kuna nad suudavad noortest paremini dekodeerida sõnumi emotsiooni. Samuti näitasid tulemused, et emotsioonidest arusaamine on kultuurisõltlik Uurimistulemused ei kinnitanud empaatia olulist rolli emotsioonide tuvastamisel häälest, küll aga näitasid meeste ja naiste erinevust emotsioonide tuvastamisel. Korpus on niisugusena, nagu ta teoreetiliselt kavandati olemas ja sisaldab praegu ühe naishääle lauseid, mis on klassifitseeritud vihaks, rõõmuks, kurbuseks ja neutraalsuseks (vt http://peeter.eki.ee:5000). Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpus on kergesti laiendatav, arendatakse seda edasi vastavalt uutele uurimissuundadele.The aim of the thesis was to develop a theoretical base for the Estonian Emotional Speech Corpus and to test the validity of the theoretical starting-points on the Corpus material. The Corpus is now ready as designed (see http://peeter.eki.ee:5000). The results of the research reveal the importance of detailed planning and of the design elements of the Corpus. The theoretical starting-points of the study are relevant and applicable in real situations. Therefore these results could be taken into consideration in the creation of other emotional speech corpora. What makes this Corpus unique among the other corpora of its kind is the fact that its sentences have different labels according to whether their emotion is carried just by the sound of the sentence or whether the recognition of their emotion from vocal expression may be influenced by the verbal-semantic content. This classification enables the research of emotions both in speech as well as in writing. Estonian Emotional Speech Corpus is one of the few freely available documented ones that reviews moderately expressed emotions. The Corpus abandoned acted emotions because of their possible stereotypicality and overactedness. The sentences recorded for the Corpus were read out by a so-called ordinary person, who was not dictated what emotion to use while reading. The Corpus contains 1,234 Estonian sentences that have passed both reading and listening tests. Test takers identified 908 sentences that expressed anger, joy, sadness, or were neutral. As the emotions of the sentences contained in the Corpus were determined by listeners, some issues of emotion perception came to the fore: 1) Is sentence emotion identifiable purely from vocal cues, without the speaker being seen? 2) Can age affect the identification of emotion? 3) Is the identification of emotion culturally bound? 4) Does identification depend on the listeners’ empathy? For the first question asking if the emotion of a sentence can be identified from non-acted vocal expression without the speaker being seen, results confirmed the supposition that listeners can recognize the moderate expression of non-acted emotions from the voice of a non-professional reeder. Also, the results support the decision that the emotions of the sentences in the Estonian Emotional Speech Corpus should be determined by Estonian adults aged over 30 who speak Estonian as their native language because they are more likely to have acquired the skills for decoding the culture-specific expression of emotions. Furthermore, the results imply that the understanding of emotions depends on cultural factors and social interactions, including the social norms specific to one culture. The interpretation of emotional messages is therefore learned in the course of social interactions. Research has shown, that in the recognition of emotion from vocal cues, empathy is less important than clinical results would suggest. In conducting emotion studies for speech technological purposes, it is obviously unnecessary to exclude non-empathic people from the testers for the reason that they may not recognize the emotions expressed if their low empathy level is not due to mental or developmental disorders. The Corpus continues to be developed according to the requirements of new research directions. As the Corpus is publicly available and accessible for free, its data can be used for tackling different research challenges

Laughter and Body Movements as Communicative Actions in Encounters

Peer reviewe

Estonian geminate plosives: some durational characteristics

Consonants in Estonian occur in three quantity degrees: short, long, and overlong. Plosives have also been described as lenis and fortis. Long and fortis correspond to geminate. As single plosives have been described acoustically several times, only overall durations of geminates have been reported. The present study examines durational patterns of geminate plosives in Estonian and their relations to the same patterns in single plosives. Influences of articulation place, quantity, syllable structure, and speech style on overall duration, burst duration, and voiced transition were sought. The biggest differences in duration occurred due to quantity degree. Some influence of syllable structure occurred, similar to previous findings. Patterns were mostly similar to those in singleton plosives, although there were some differences in voicing. Almost no difference compared to singletons with respect to burst phase duration was found. Kokkuvõte. Liis Ermus: Eesti keele geminaatklusiilid: kestust puudutavaid tunnuseid. Eesti keele konsonandid esinevad kolmes vältes: lühike, pikk ja ülipikk. Sulghäälikuid on kirjeldatud ka leenise ja fortisena. Pikk ja ülipikk välde ning fortis vastavad geminaadile. Lühikeste sulghäälikute akustikat eesti keeles on korduvalt uuritud, kuid geminaatide kohta on esitatud vaid mõningast kestusinfot. Käesolev uurimus keskendus eesti keele geminaatsulghäälikute kestuses esinevatele korrapäradele ja nende võrdlusele lühikeste sulghäälikute kestusmustritega. Vaadeldi häälduskoha, välte, silbistruktuuri ja kõnestiili mõju häälikute üldkestusele, samuti vallandumisfaasi ja helilise algussiirde kestusele. Suurimad kestuserinevused olid tingitud välteerinevustest. Ilmnes mõningane silbistruktuuri mõju, mis oli kooskõlas eelnevate uurimustega. Kestusmustrid olid üldjoontes sarnased lühikeste sulghäälikute kestusmustritega, põhilised erinevused esinesid helilisuses. Vallandumisfaasi kestuses seevastu polnud võrreldes lühikeste häälikutega peaaegu mingeid erinevusi. Märksõnad: eesti keel, geminaadid, sulghäälikud, kestus, seotud kõne, akustiline foneetik

Expression of basic emotions in Estonian parametric text-to-speech synthesis

The goal of this study was to conduct modelling experiments, the purpose of which was the expression of three basic emotions (joy, sadness and anger) in Estonian parametric text-to-speech synthesis on the basis of both a male and a female voice. For each emotion, three different test models were constructed and presented for evaluation to subjects in perception tests. The test models were based on the basic emotions’ characteristic parameter values that had been determined on the basis of human speech. In synthetic speech, the test subjects most accurately recognized the emotion of sadness, and least accurately the emotion of joy. The results of the test showed that, in the case of the synthesized male voice, the model with enhanced parameter values performed best for all three emotions, whereas in the case of the synthetic female voice, different emotions called for different models: the model with decreased values was the most suitable one for the expression of joy, and the model with enhanced values was the most suitable for the expression of sadness and anger. Logistic regression was applied to the results of the perception tests in order to determine the significance and contribution of each acoustic parameter in the emotion models, and the possible need to adjust the values of the parameters.Kokkuvõte. Kairi Tamuri ja Meelis Mihkla: Põhiemotsioonide väljendusvõimalused eestikeelsel parameetrilisel kõnesünteesil. Uurimistöö eesmärk oli läbi viia modelleerimiseksperimente kolme põhiemotsiooni (rõõmu, kurbuse ja viha) väljendamiseks eestikeelsel parameetrilisel kõnesünteesil nii mees- kui ka naissünteeshääle baasil. Selleks koostati iga emotsiooni kohta kolm erinevat katsemudelit, mida lasti katseisikutel tajutestidel hinnata. Katsemudelite aluseks oli inimkõne põhjal määratud põhiemotsioonidele omased parameetrite väärtused. Emotsioonidest tunti sünteeskõnes kõige paremini ära kurbuse-emotsioon ning kõige halvemini rõõmu-emotsioon. Testitulemused näitasid, et kui meessünteeshääle puhul töötas kõigi kolme emotsiooni puhul kõige paremini võimendatud väärtuste mudel, siis naissünteeshääle puhul vajasid erinevad emotsioonid erinevaid mudeleid: rõõmu väljendamiseks sobis kõige paremini vähendatud väärtuste mudel, kurbuse ja viha väljendamiseks võimendatud väärtuste mudel. Tajutestide tulemusi analüüsiti logistilisel regressioonil, et teha kindlaks üksikute akustiliste parameetrite olulisus ja osakaal emotsiooni mudelites ning parameetrite väärtuste korrigeerimisvajadused.Märksõnad: eesti keel, emotsioonid, kõnesüntees, akustiline mudel, kõnetempo, intensiivsus, põhitoo

Eesti ja vene emakeelega kõnelejate eesti keele palatalisatsiooni hääldamine

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneOlen huvitatud keele väikseimatest tähenduslikest üksustest – häälikutest. Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaashäälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on meil palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare nagu palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu) ning sulg (sule). Oma doktoritöös otsisin vastust küsimustele: kas kaashääliku palataliseerimine hõlmab ainult konkreetset kaashäälikut või on see osa suuremast kõne planeerimise protsessist ja millised on peamised häälduslikud tunnused, mis eesti keele palatalisatsiooni kirjeldavad? Uurisin ka seda, kuidas Eestis sündinud ja siin elavate vene keelt emakeelena kõnelejad tulevad eesti keele palatalisatsiooniga toime. Töö lähtub hüpoteesist, et see on neile problemaatiline ja tekitab kõneaktsenti. Keele omandamise teooriad ütlevad, et aktsent tekib, kuna me oleme oma häälduses mõjutatud oma emakeelest. Seetõttu on teist keelt õppides tihti vaja oma hääldust kohandada, et see vastaks õpitavale keelele. Analüüsin ka lühidalt hääldustreeningu potentsiaali palatalisatsiooni häälduse parendamisel. Tulemustest selgus, et palatalisatsiooni planeeritakse juba alates sõna algusest ning keel on juba alguses palju kõrgemas asendis. Selle põhjus on seotud kõne ökonoomsuse printsiibiga. Me üritame kulutada kõnelemisel vähe energiat ning väldime järske häälduslikke hüppeid, et kõne oleks sujuvam. Tööst selgus, et kõige suuremad muutused olid näha peamiselt konsonandile eelnevas täishäälikus, mitte palataliseeritud kaashäälikus endas. Andmetest oli ka näha, et kõneleja emakeelel on tema hääldusele tugev mõju ning see põhjustab aktsenti. Vene emakeelega kõnelejad, kes palataliseerisid eesti keele kaashäälikuid, ei hääldanud neid tihti nii nagu emakeelsed kõnelejad. Vene emakeelega kõnelejate grupis oli ka palju varieerumist – osad palataliseerisid seal, kus vaja, teised mitte. Saadud doktoritöö tulemusi võib kasutada, et anda suuniseid keeleõpetajatele ja keeleõppijatele.I am interested in phonemes – the smallest meaningful units of a language. Words are made up of phonemes, and words have meanings that can easily be changed by making small adjustments in pronunciation. Sometimes the changes in vowels or consonants occur when they are adjacent to other phonemes. For instance, a consonant can be palatalized near a high vowel. Palatalization is the reason Estonian has several orthographically similar word pairs like palk (palga) and palk (palgi) or sulg (sulu) and sulg (sule). My thesis concentrated on questions like: does the palatalization of a consonant only affects the consonant itself, or is it a part of a more extensive speech planning process? What are the main articulatory properties that describe Estonian palatalization? I also wanted to know how native Russian speakers produce Estonian palatalization. The thesis is based on the hypothesis that Estonian palatalization is difficult for the native Russian learners of Estonian and contributes to their speech accent. Language acquisition models state that speech accent is present because of the effect that our native language has on our pronunciation. When we learn another language, we have to constantly adjust our pronunciation to sound more natural. The results of the thesis showed that we unconsciously plan ahead of the movements of the tongue while speaking. We are constantly trying to be economical in the way we speak, and we try to be quicker and smoother in the way we articulate words and sentences. The results also showed that the changes that palatalization caused were mainly observable in the preceding vowel. The data also showed that the native language of the speaker affects the way we produce another language and contributes to speech accent. There was a lot of variation in the native Russian group. Some speakers did not use palatalization where necessary, and others did. The ones that did palatalize had a slightly different pronunciation than native speakers.https://www.ester.ee/record=b552436